esmaspäev, 27. august 2012

Ühe lühikese "teekonna" algus

Niisiis, täna tuli mulle kõne Räpina aianduskoolist, et kuna ma sain nii maastikuehituse kui ka aianduse erialale sisse, siis pean valiku tegema. Minu valik oli kohe alguses ikkagi maastikuehitus.
Nüüd siis võtan ka mina lõpuks ette selle "teekonna" mis praegu Tsiilil pooleni on. Eks siis näis kuda mul ka seal läheb.

pühapäev, 26. august 2012

Blogger´i lahendus

Niisiis, asi leidis lahenduse ja probleem polnud ikkagi programmis vaid minus. Nimelt mina ei kirjutanud siiamaani mitte kunagi seda pildi peal olnud numbrit sinna kasti. Kirjutasin ainult selle sõna ja kuni selle nädala alguseni asi töötas. See on nüüd siis omamoodi “müstika”, aga ju siis ei peagi 100% täpne see tekst olema. Aga siis sai arvatavasti see valesti kirjutamise norm täis, millest seal rechaptcha lehel kirjutati ja siis mul probleemid tekkisidki. Aga ma ei osanud ka arvata, et ma selle numbri sinna pean kirjutama, töötas ju ilma ka.

Igtahes tegi Tii täna ullikesele siis selgeks, et see number peab ka seal kirjas olema. Nagu alati, on just need kõige lihtsamad asjad märkamatud ja otsitakse vigu just keerulisematest kohtadest. Aga sellest oli ka kasu, sest ma lugesin päris palju infot selle programmi ja muude asjade kohta. Nii, et sai päris palju targemaks. Ja ma ei kirunud ju seda programmi, ma kirjutasin vist kusagil, et tegelikult on see hea proge ja hea mõte on ka see raamatute digitaliseerimise värk. Kui kedagi siin kiruda, siis just neid vennikesi kes mõtlevad välja igast progesid, mis teiste inimese elu põrguks muudavad ja teistele palju tööd juurde teevad. Tänapäeva ühiskonna korralduse juures on need vennikesed minu arust kriminaal karistustväärt, sest ammu ei ole ju enam tegu lihtsalt pulli tegemisega. Need programmid on juba päristõsised “relvad” nii, et minu jaoks pole vahet kas sa ründad mind noaga või mõne viirusega või spamiga. minu tervisele mõjuvad need ühtviisi halvasti.

Aga ma siis nüüd postitan ka oma tegemata kommentaarid ka.

neljapäev, 23. august 2012

Blogger

No kurat, täna see Blogger jälle vigurdab. Ma ei saa kuidagi Tsiili blogisse kommentaarida, sest väidab, et ma ei sisesta õigeid tähti. Lisaks veel nüüd mul on vaate ka nii laiaks ajanud.
Hakkasin just hiljuti kasutama just bloggeri vigurite pärast seda windows live writerit, aga näe ikkagi oskab mind kiusata. Ei tea mis ta norib. Ei viitsi sellega jännata ka. Äkki saab asi homme korda.

Alpi seedermänd (Pinus cembra)

See on siis järgmine männi liik, mis meil plaanis oli mitmekesisuse pärast pärnale istutada. Nurga puukoolist ostsin need Ellamaa aianduspäevadelt.
Võra on sellel männil noorelt kitsaskoonusjas ja hiljem sammasjas. Kasvab 10-20m kõrguseks, aga kirjade järgi võib kasvada heades tingimustes pargis ka kõrgemaks. See mänd ei talu lubjarikkaid muldi ja sellega meil küll Pärnal probleeme pole. Eelistab niiskemat ja viljakamat mulda.
Kuna niiskem ja natuke viljakam muld on just seal rodode juures, siis istutasime need puud sinna rodode juurde, loode poole. Seal on praegu ka kaski, aga need me plaanisime nii kui nii maha raiuda kuna rodode naabriks need kindlasti ei sobi. Puude omavaheline kaugus on umbes 8-11m. Pärnale istutasime need männid augusti teises pooles kui ma Räpinas käisin.

17

Siin siis kõige ees olev mänd. Praegu on see ümbritsetud veel ka kuuskedega, aga need ka kindlasti sügise jooksul peavad “lahkuma”. Ma üritan väiksemad neist ikkagi ümberistutada.

21

Teine taim sai istutatud paremale poole. Seda ümbritsevad ka praegu kased, mis peavad ka siit lahkuma. Sedasi saame ka ruumi juurde tulevikus uutele rododele.

22

See on siis kolmas puukene, mis sai istutatud teistest tahapoole ja nii, et ta jääb kahe teise vahelt paistma. Istutasin taimed kolmnurgas nii, et kaks tükki jäävad ettepoole ja kolmas siis jääb kahe vahele ja tahapoole. Seal oli ka juba natukene lagedam plats, kus oli ka üks surnud mänd.

23

Siin siis pilt ligemalt sellest tagumisest männist. Praegu on see veel väikene, aga loodame, et siis aastatega see kosub. Samas võib see aega võtta kuna alpi seedermänd on suhteliselt aeglase kasvuline. Seega pole mul kiiret ka teiste natuke kaugemal olevate mändidega.

Kollane mänd (Pinus ponderosa)

Lõpuks saime me ka selle männi Pärnale. Kevadel ma nägin seda mändi ka Järvseljal ja ma plaanisin ka seda sealt osta. Aga juhtus see mida ma ka kartsin, nimelt sügiseks kui istutamise aeg kätte jõudis, oli see mänd Järvseljal otsas. Aga õnneks oli Nurga puukoolis seda mändi ja Ellamaa aianduspäevade ajal ma ka selle ära ostsin.
Istutasime selle männi sinna rodode juurde viiva tee käänaku sisse. Sealt paistab tulevikus see mänd kaugele kätte ja ka ümberringi on ruumi lahedalt. Nii et ei tohiks tekkida probleemi valgustatusega. See koht oli sellele taimele juba ammu broneeritud.
Selle männi okkad võivad olla kuni 28cm pikkused ja kolme kaupa kimbus.  Võra on hõre. Eestis kasvab teadaolevalt kuni 12m kõrguseks, aga Tallina botaanikaaias on ka 15m kõrgune puu. Kasvab kuivadel ja liivastel muldadel, on valgusnõudlik puu.
Pärnale istutasime selle puu 2012 aasta augusti teises pooles, siis kui ma käisin Räpina aianduskoolis teste tegemas.

09

Siin pilt tehtud natuke kaugemalt. Keeraku sees on siis selle hea koht. kui puukene kõrgemaks kasvab, siis on seda näha ka juba selle suurema metsa tee pealt ja kui veel selle tee serva tulevikus puhastada, siis ka kaugemalt näha.

10

Siin puu ka ligemalt. Kohe kõrval on kasvama hakanud ka sõnajalad. Eks need said siis võimaluse kuna me võsa lõikasime ja kilpjalgu likvideerisime. Tavaliselt kilpjalad sellisel asjal naljalt juhtuda ei lase.

16

Siin pilt tehtud teiselt poolt, sealt rodode poolt. Siin on näha praegu ainult männi tipp. Eks risu segab ka vaadet. Aga see saab sügisel või kevadel ära koristatud.

Kiire istutuskäik Pärnale

Käisin eile siis Räpinas ja kui ma juba sinna kanti sattusin, siis otsustasin, et istutan ära ka taimed, mis seda ootavad. Räpinas sai siis tehtud kaks testi ja nendega läks nii kuda läks. Arvan, et ei läinud just kõige paremini, aga väga kehvasti ka mitte. Aga eks siis esmaspäeval ole näha.

Edasi siis põrutasin korraks läbi Bauhofist, et multsi osta ja turvast ka natuke. aga selgus turvas otsas ja pidin leppima lihtsalt hapu mullaseguga. Aga ega selle ka midagi viga ole, lihtsalt väga kallis on.

Pärnale jõudsime nagu plaanitud kella kolmeks. Viskasin asjad maha ja padavai veejärele. Vesi toodud pistsin taimed “likku.” Ja sai neid seal leotatud omajagu, osa sai vist 2 või enam tundigi. Kolmele taimele olid kohad teada ja need sai esimesene siis ära istutatud, aga kolmele alpi-seedermännile pidin siis kohta otsima ja puhastama. Kohta ma enam vähem teadsin, aga konkreetsete kohtade leidmine võttis aega ja lisaks siis veel ka puhastamine kaskedest ja muudest põõsastest. Okaspuude raamatust lugesin, et kuigi kirjas on, et need männid taluvad varju, siis meie oludes mitte. Meil on lehtpuu metsad nii tihedad, et seda varju need ei talu. Aga ma arvan, et ega need päris lagedat välja ka nõua. Üks taimeke jäi natuke liiga varju ja järgmine kord peab seal väheke puhastama. Teised kaks on hea kohapeal, kus pole kaskede poolt liigselt varju ja ümbrus on natuke “lagedam”. Taimede omavahelise vahe jätsin 8-11m. Peaks piisama küll.

Ja pärast seda avastasin, et keegi kuram on kella nii kiiresti edasi kruttinud, et see oli juba seitse. Kuna pikk sõit ees sai kiiresti asjad pakitud ja pildid ka tehtud ning ajama pandud. Järgmine retk Pärnale peaks siis tulema septembri kuu teises pooles.

Kogu selle aja oli taevas küll hall, aga vihma ei tulnud. Ja just kui tellitult hakkas ära sõitmise ajal õrnalt vihma sadama ning kui sõitnud olime natuke avanesid taevaluugid ning kasteti nii, et vähe. Väge hea, taimedel on jälle mõnna olla.

01

See üks kanarbiku puhmas on ikka võimsalt kasvanud ja õitseb nüüd väga ilusasti. tagapool on veel puhmaid, mis on aga väiksemad. Päikese käes on puhmad eriti ilusad ja võimsad.

06

Tegin siis ka serbia kuuskedest mõned pildid. Kõik neli puukest olid ilusad ja kasvanud jõudsalt. Õnneks neljajalgsed pole neile viga teinud, aga see aasta peab neile ikkagi võrgud ümber panema.

07

Näed siis, mis tal küll arus oli, et ta seda võsa jälle pildistas. Aga selle on selline tagamõte, et kuna siin ei ole teeraja ääres eriti mände ja enamus puud on kased ning all on võsa, siis siia saab istutada lisaks valgeid ja halle ning musti mände. Need kasvavad “lõbusalt” ka kuivemas ja liivasemas pinnases. kuna alpi-seedermännid tahavad rohkem niiskust siis neid siia ei saanud istutada.

09

Siia keeraku kohta sai siis istutatud kollane mänd nagu oli plaanis. Kui see suuremaks kasvab on see ilusti kaugemalt juba vaadeldav. Sai ka igaks juhuks veel kaugemalt kontrollitud.

14

Siin pilt teisele poole teerada selle kollase männi juurest. Siin on ikka suur segadus veel. Aga kõige lihtsam ongi kui hakata vaikselt väikseid platse tegema, kuhu siis puud istutada ja oodata kuni need suuremaks kasvavad. Nende kilpjalgadega ei jõua nii kui nii igalpool võidelda. aga kui puud suuremaks kasvavad ja varju heitma hakkavad, siis see kilpjalgadele ei meeldi. Olen täheldanud, et kilpjalad tahavad kuivemapoolset pinnast ja valgust. Näiteks seal rodode juures need ei kasva, seal on vari ja niiskem pinnas.

17

Siin siis üks alpi seedermänni taim. Tegin nii palju platsi puhtamaks kui sain. Tulevikus need kased ja kuused nii kui nii peavad kaduma, sest rodode naabriteks need ei sobi. Mõtlesingi siis, et istutan praegu midagi juba sinna asemele. Selline valgustatus peaks selle taimele sobima küll.

26

See on heitleheline rodo Illusia. See peaks ka olema soomlaste aretatud sort ja piltide järgi on sellele ilusad valged õied kollase laiguga. Nagu te aru saite, siis ikkagi ei saanud ma kiusatusele vastu ja ostsin veel mõne rodo.

28

Illusiast natukene eemale istutasin kanada rododendroni. Seda rodot ma olen ammusest ajast plaaninud muretseda. Lõpuks sai siis soetatud. Aga ma pole kindel, et ma veel ühte sinna kõrvale ei muretse.

31

32

33

Need pildid on tehtud nendest Walteri kobarküüvits Rainbow taimedest, mis me puhkuse ajal istutasime. Paistab, et need on kohanenud ja näitavad nüüd õiget lehtede värvust.

Selleks korraks siis kõik. kahju on, et ma unustasin pildistada puhkuse ajal seda mauklehte kui see õitses. Sellel olid ilusad lillad õied ja nüüd olid need ära närtsinud kuna aeg läbi. Eks siis peab järgmist aastat ootama.

Ellamaa 2012 pildid

Ma unustasin eelmise Ellamaa postituse juurde lisada mõningaid pilte. Tegin seal mõned pildid, aga need ei suuda nii kui nii edasi anda selle aia suuremat vaadet. Ja kõike pildistada ka ei jõua. Aga mõtlesin, et panen mõned pildid ikkagi üles.
01
See pilt on tehtud seal taga asuvast peenrast. Mulle meeldis see kaunis veigele. Sordi nimi oli Nana Purpurea.
04
Siin on pilt üks pilt tehtud okaspuude valikust. Neid seal jagus ikka omajagu.
05
See on see rodode vastas üle tee olnud ala, kus puude alla oli moodustatud metsaaed. Mulle see väga meeldis
06
Siin veel üks pilt sellest metsaalusest. Mulle meeldis ka see, et vanad kännud olid alles jäetud ja olid omamoodi silmailuks.
07
Veel kände
08
Siin siis natukene ka rodopeenrast pilti tehtud. see peenar oli tegelikult ikka omajagu pikk ja neil seal neid liike ja sorte jagub. Tulevikus saab seal kevadeti fantastiline vaade olema.
Mõned pildid on veel, aga need kordavad olemasolevaid. Ega ma seal eriti palju pilte jõudnud ka teha, sest tegemist oli juba lihtsalt vaatamisega. Pildistamise peale alguses mõte ei tulnudki.

reede, 17. august 2012

Must mänd (Pinus nigra)

2012 aasta puhkuse lõpus, siis käisime Järvseljal ja ostsime sealt musta männi taime. Tulevikus ostame neid veel juurde. Selle taime me istutasime sinna rodode ala juurde nii, et kui mööda teerada kõndida, siis hakkab see tulevikus kaugelt paistma.
Must mänd on noorelt kiirekasvuline puu ja kirjade järgi võib olla juba 30 aastaselt 10m kõrgune. Kirjade järgi võib kasvada kuni 30-40m kõrguseks. Aga nagu ma erinevatest kohtadest lugenud olen, siis eestis jääb ikkagi pigem sinna 20-25m kanti. Valgusnõudlik on nagu männid ikka ja seal kuhu me selle taime istutasime, peaks valgust jaguma.

Ellamaa

Sai siis ka ükskord käidud seal Nurga puukooli aianduspäevadel. Tavaliselt ei ole mul sellel ajal puhkust olnud ja siis pole ma sinna päevadele jõudnud. Aga see aasta siis oli mul veel puhkus ja ma juba varem otsustasin, et kindlasti käin seal ära.
Kuna ma jõudsin natuke varem kohale, siis "kakerdasin" ka natuke seal eesosas ringi. Neil oli seal ka rodosid, mida võiks kaaluda, aga kuna ma tegin otsuse, et selleks aastaks rododest aitab ja sügisel keskendume puudele, siis ma tegin südame kõvaks ja ei andnud ahvatlusele alla.
Kella kaheteist ajal sai mindud kuulama loengut. Sealt sai ka midagi kõrvataha pandud ja oli lihtsalt huvitav kuulata teiste arvamusi ja muresid. Vahepeal siis kui müüad olid õlevaadatud läksin vaatama Ellamaa arboreetumit, sest seda ma tahtsin kõige rohkem näha. Ja oli mida vaadata, valik on neil tõesti suur ja aed ala on suur ja ilus. Mulle meeldib ka see, et nad on sobitanud arboreetumi loodusega ja pole seda sidet loodusega ära kaotanud. Rodopeenar oli ka neil päris pikk ja sorte päris palju. paistis, et neil ka see rodode ala ei ole veel väga kaua olnud ja sain hiljem teada, et see on tõesti oma 5-6 aastat vana. Mis mulle rodode juures natuke silma hakkas oli see palissaad piire. Mulle isiklikult need eriti ei meeldi, aga see ju rohkem maitse asi. Mina "topiks" sinna puunotte ja palke. Rodode vastas oli aga metsaalune, mis mulle eriti meeldis. Seal oli alles jäetud vanad kännud ja siis sõnajalgu istutatud gruppidena. Mulle see väga meeldis.
Seal metsa all oli kuidagi rahustav ja mõnus jalutada. Metsa alune õhk oli mõnusalt jahe ja niiske.
Kui me puhkuse ajal Räpinas käisime, siis oli ka seal pargis mõnus puude varjus jalutada.
See on suur töö, mis seal metsa all on ära tehtud, et rajada selline suurepärane aed. Sügav kummardus neile. Minul seisab osaliselt midagi taolist ees ja teoksil. Kunagi peaks neile lihtsalt nädalavahetusel külla minema, et siis juttu puhuda ja midagi tarka ka äkki kõrvataha panna. Ei tea, kas neil aega ka selle jaoks on? Täna oli seal kõva "siblimine" ja siis on raske "löögile" pääseda.
Lõppeks siis hakkasin minekule end sättima ja ostsin kaasa kollase männi ja kolm alpi seedermänni taime. Kui me Järvseljale käisime, siis selgus, et kollane mänd oli otsas ja Nurga puukoolist oli seda saada ning see oli plaanis ka osta. Alpi seedermännid oli plaanis kunagi osta, aga mitte seekord, aga kui juba seal olime, siis ostsin ka need ära. Hinnad olid ka soodsad.
Oli väga tore ja asjalik päev ning kindlasti ka tulevikus lähen sinna. Jõudu ja jaksu neile.

neljapäev, 16. august 2012

Selleks aastaks kõik

Selleks aastaks siis on meil pikem puhkus otsas ja Pärnal veetsime siis täna viimase päeva puhkuse ajast. Õigemini veetsime pool päeva sellest Pärnal. Hommikul sai kauem magatud ja siis sai käidud Räpinas koolis ja siis Merlel ka korraks külas. Edasi põrutasime Järvseljale. Alul kui me sinna jõudsime oli seal vaikus, ringi uitas ja taimi uuris ainult üks praktikant ja me siis tuiasime seal aias omapäi. Sattusime lõuna ajal seal ja ei tahtnud segada. Aga lõpuks siis tegime juttu praktikandiga ja ta kutsus siis ka perenaise välja ja koos temaga tuli veel abilisi välja. Korraga oli aed seal inimesi täis. Mäletan, et eelmine aasta kui me käisime septembri kuus ja laupäeva hommikul, siis oli perenaine üksi ja siis oli ikka väga vaikne seal. Kahjuks oli otsas kollase männi istikud, mida ma ka kartsin kui kevadel uurisin nende lehte ja siis seda oli. Aga ma ei riskinud, sest kuna meid ligi pole, siis oleks kuiva suve puhul olnud kuivamise oht. Aga õnneks siis sain veel ühe musta männi istiku. See oli ilus ja suur istik. Lisaks siis valisime välja veel hosta taimi sinna vahtra salu peenrasse. Ajasime siis veel pisut juttu ja asusime siis Pärna poole teele.
Esmaspäeval ja teisipäeval vedasin ma sealt metsa alt seda “metsa sõnnikut” sinna vahtra salu peenrasse ja siis saime ka lõpuks selle ka korda ning sinna istutatud hostad, mis olime Tii´lt saanud ja ka mis ise veel ostnud. Lisaks siis sai veel täna juurde ostetud hostasid, aga peenral jäi ikkagi osa täitmata. Mis siis ikka, eks peab järgmine aasta sinna miskit panema.
Lõpetuseks siis nii palju, et ei saanud nii palju tehtud kui oli plaanis, aga mis seal ikka. Tuleb siis hiljem teha. Kõige rohkem on mul mure, et ei saanud õunapuude jaoks auke kaevatud nagu tahtsin. Ma ei teagi, et kas äkki siis ikkagi istutaks õunapuud hoopis kevadel, mitte sügisel. Liiga hilja peale jääda ka nendega ei taha. Kaevaks siis sügisel augud valmis, paneks põhja komposti ja ka puudelehti ning kanakakat ja siis laseks sellel kevadeni vajuda ning seista.
Kuuri projekt siis ka läks praegu seisma, sest tuleb vist hoopis selle elukuuriga tegelema hakata. Ja paistab, et immutatud puiduga on ka nii, et kuna kogus suur pole, siis tuleb tutvuste kaudu asju ajada. See pakkumine ka mis pika hilinemisega lõpuks saabus oli ikka ülearvestuse ajuvaba. Peaaegu topelt koguse pean puitu ostma ja mis ma selle ülejäägiga siis hiljem peale hakkan. Pean siis kõigepealt ikkagi uurima, et mis mõõtudega tegelikkuses puitu saada on.
Tänane päev sai siis lõpetatud sellega, et puhastasime kilpjalgade seast välja neid männitaimi, mis sai eelmine aasta kevadel istutatud. Osa männitaimi oli selle aastaga ikka väga palju kõrgust kasvatanud. Samas oli ka taimi, mis olid siis ära surnud. aga eks see nii olegi, et eelmine aasta oli põdemise aasta ja mis olid tugevamad taimed need jäid ellu ja kasvasid see aasta võimsalt edasi, aga mis olid nõrgemad, siis need kas surid ära või mõni üksik “vegeteeris” edasi ka see aasta.
02
Nüüd siis on teerada jälle läbitav
03
Siin siis keeras see rada “nurga taha” ja siia istutan ma kunagi kollase männi
04
Selle sirge lõppu istutasin ma musta männi, mis siis tulevikus peaks kaugele paistma. Kahjuks praegu ei paista see mänd siin pildil eriti välja
05
Siin siis pilt ligemalt kus ka mändi on natuke näha. Teeme nii, et seda hunnikut paremal tee ei näe, see nii kui nii kunagi sügisel saab ära kaotatud.
06
Siin siis see “männipoiss” ligemalt. Loodame, et ta saab siis järgmine aasta hoo sisse
17
Metsa tee sai ka siis ilusti puhtaks trimmerdatud. Lausa lust oli seal siis kõndida
18
Kevadel mahalõigatud magnoolia Heaven Scent on ka taastunud ja lehed on ikka väga suured. Minu kämblad on ikka palju väiksemad.
21
Falling Snow on ka tublisti uusi võrseid kasvatanud ja nüüd siis peaks varsti uute õiepungade kasvatamine. Keegi mardikas siis käib seal öösiti lehti söömas.
25
Helgoland on ka tubli olnud
27
Helgolandi taga on südajas tiarell, mis on vaikselt võrseid laiali ajanud
37
Siin siis peenar, kus on minu katsetused. Ei tea, mis sellest saab. Eks näis kas elavad talve üle
40
Siin siis see vahtra salus olev peenar. Nüüd siis sai selle lõpuks mullaga täidetud ja ka taimied sai nii istutatud nagu tahtsime. Aga see aasta oli see muld väga vett täis ja andis ikka neid kärutäisi sealt metsast vedida. Aga nüüd hää kaeda. Ka jäi siis ruumi üle.
41
Siin siis peenar ligemalt. Tõime natukene kollast ka rohelisel ja sinisele sisse. Teises otsas on ka helerohelist ja kollast värvi.
45
Siin siis teine pool sellest peenrast. See roomav metsvits Aurea on siin eriti ilus. Tänutäheks siis ka õied. Siin nurgas on meil natuke asi käest ära ja osa taimi on ajutiselt siin.
46
Siin siis selle metsvitsa ilu ligemalt
48
Siin siis lihtsalt pilt sellest majakohast kaugemal. Nüüd on siin lagedam. Kui me siia puhkuse alguses tulime vohas siin malts ja hein ning lisaks oli ka see kompostihunnik. Miina deporteeris selle hunniku siis teise kohta ja lisas sinna rohelist ka. Tegelikult kui seda pilti vaadata, siis on näha kuda meil need peenrad on natuke pilla-palla laiali.
50
Teerada sinna metsa alla sai ka siis puhtaks trimmerdatud ja metsa alune tee ka veel raiesmikuni välja
52
Sissesõidutee sai ka puhtaks trimmerdatud ja lisaks siis seal eespool ka naabri elektrikilp koos meie omaga. Tegelikult oleks veel tahtnud ka serva puhastada, aga aega oli vähe.
14
Selle pildi panin siis siia kuna nii ütlemata kena oli kaeda seal rodode juures ühe kännu taga kuda need pohlad seal punetasid. tegelikult oli edasi minnes kohati ikka väga suuri kobaraid. Need on siin veel väiksed. See aasta on marju ja seeni väga palju.
Lõpetuseks siis võiks öelda, et meie jaoks oli see aasta puhkuse ajal ilm natukene kehva, aga samas see vihmane ilm oli kindlasti meeltmööda rododele, sest vett ja niiskust jagus neile. Mis seal ikka, oli niisugune nagu oli, rahule jään mina igal juhul. Küll jõuab siis tegemata asjad hiljem ära teha. Loodame siis et äkki sügis tuleb natuke kuivem ja nautigem sügisesi värve.

esmaspäev, 13. august 2012

Uudiseid rodonurgast

Neljapäeval istutasime siis ära rodod, mis olid veel istutamata ja mis olime saanud Tii käest. Sinna metsa serva on väga hea neid istutada. Seal on kohati juba oma 10cm jagu turvast ja all on liiv. Hea kaevata, ei ole eriti palju vaja juurtega mässata. Ainult et kohati on vaja ikka aega ajalt mõni kask maha võtta ja juurida ning vahepeal on ka väiksemaid kände vaja juurida. See koht peaks rodode jaoks olema ideaalne, pinnas hapu liivane ja natuke on ka turvast. Ma ikka lisasin ka koorepuru, et siis pinnas ei vajuks aastatega liiga tihkeks ning stardiks panin ka natuke omapoolselt turvast. Aga pinnas on alati olnud seal niiske kui me oleme seal käinud. Seega kuiv neil seal pole. Nüüd on see rodode ala juba laiemaks läinud. Aga ikkagi on veel väga palju vaja ala puhastada pihlakates, kaskedest ja haabadest. Aga eks tuleb natukese kaupa teha, lihtsalt korraga ei jõua.
01
Siin tehtud pilt natuke kaugemalt, enne kui teerada jõuab kurvega sinna rodode alale. Nüüd on vaade juba palju puhtam nendest uutest kase ja pihlaka ning võsa võrsetest.
02
See on sellel aastal istutatud magnoolia Susan. Paistab, et temale seal meeldib
04
See on otsevaade siis sinakate ja lillade õitega rododele. Taamal on üks hunnik, siis meie mahavõetud puude okste ja kändudega. See hunnik on kusjuures suures augus.
05
See on pilt “punanurgast” kus peaks enamus rodosid punaste õitega olema. Praegu on ikka raske veel eristada rodosid muust.
06
Siit läheb siis teerada edasi, mis tulevikus peaks lõpuks majani välja jõudma. Siin on tegelikult tohutult tööd veel. Igakord kui me kaski ja pihlakaid maha võtame, ilmu nende seast välja mände. Mis on vägagi positiivne. Kuigi ma lootsin, et saan kuhugi ka mõned teist liiki männid istutada, siis tundub, et eriti ruumi pole.
12
Siin siis mõned uued asukad. Kletra on vasakul ja tema oli varem siin, aga paremal on kaks heitlehelist ja taga paistab natuke jaapani vaher. Keskel on Feuerwerk ja selle taga jaapani vaher Aconitifolium.
13
Siin siis vaade paremale, kus osa on uusi rodosid ja osa juba kuu poolteist kasvanud. Vasakul on uued rodod ja Walteri kobarküüvitsad.
Seekord sai siis istutatud kaks Walteri kobarküüvits Rainbow taime, igihaljas rodo Metallica, Calsap ja Hellikki. Lisaks istutasime Tii´lt saadud igihalja rodo Patricija, mis küll on kannatada saanud, siis Junifeuer ja Furnivall´s Daughter.  Heitlehelistest rododest istutasime Feuerwerk, Schneegold ja Cristhoper Wreni. Ja siis istutasime veel jaapani vahtra Aconitifolium.
Ka on alanud juba kanarbike õitsemise aeg. Meil ka siin seal ilutsevad põõsad, mis on lillat värvi.
49
Siin üks suurem põõsas, mis asub seal liivakasti juures