Sajune nädalavahetus

Kui reede päeval oli veel lihtsalt sombune ilm, siis õhtul läks päikesespaistelisemaks ja peale kooli Pärnale minnes oli seal kuivem ilm. Pärnal olid vahepeal metstulbid õitsema hakanud. Ja ka üks igihaljas rodo oli õitsemas.

Aga mina siis jätkasin “usinasti” pojengi peenra rajamist. Kuna ma jõudsin ikkagi suhteliselt hilja krundile, siis ega ma seal palju tööd teha ei jõudnud. Ilm oli õhtul ka ilus ja sai peale kaheksat töö lõpetatud.

Laupäeval siis olin jälle platsis. Hommikul oli ilm sombune, aga vihma ei sadanud. Aga lõunast alates hakkas sadama nagu ilmateade lubas ja sadas õhtani välja. Vahepeal õhtul siis sadu lakkas, aga aeg ajalt ikkagi tuli hooti vihma. Õhtal käis ka Ülo külas ning võtsime osa puid maha, mis juba pikemat aega plaanis oli. Valgust oli vaja. Eks iga puu maha saagimine on kurb sündmus, aga vahel on vaja seda teha. Osa puid olid nii kui nii haiged ja juba ka mädanik oli mõnel sees. Enne Ülo tulekut sain ma ka valmis pojengi peenra, mis siis oligi nagu selle korra “suur projekt”. Edasi ma natuke ka mässasin seal “liivakastis” ja lõpetasin päeva okste ning pakkude vedamisega. Laupäev oli meeldetuletus, et veel on meil ikkagi kevad, mitte suvi. Samas olid sellised jahedad ja vesised ilmad ka eelmise aasta suvel. Igatahes sai isegi see gaasisoojendi tööle pandud, et haagis soe oleks. Muidu oli maru rõske ja jahe.

Pühapäeval olin siis jälle hommikul platsis, et järgi jäänud oksad ning halud ära vedada. Siis sai veel puhastatud peenraid ning pilti tehtud ja ka mõned taimed veel istutatud. Enne lõunat pakkisin asjad kokku ja hakkasin päälinna poole tagasi vurama. Järgmine kord me vist lähme alles Jaanipäeval Pärnale. Pole neid vabu nädalavahetusi enne ja ka kõbinaga on suhteliselt kitsas käes. Kuigi tahaks väga vahepeal käija, sest rodod ju hakkavad õitsema. Aga eks Jaanipäeval on ka veel küll õitsejaid. Mis teha vahel peab lihtsalt valikuid tegema.

Metstulbid õitsevad.

Selline on siis õis ligemalt.

Mandzuuria pähklipuu oli viie päevaga ilusad suured võsud kasvatanud.

Siin siis see peenar kus on keskmise põispõõsa taimed ning ka Kanada juudapuu. Siis oli seal veel varju, aga hiljem enam mitte. Ka umbrohi on vohama hakanud. Ka see on likvideeritud.

Liivakastile langes ka veel reede õhtul vari, aga peale laupäeva enam mitte. Haiged vahtrad sai maha võetud.

Reedeks olid ka ´PJM Elite´ taimed õitsemise lõpetanud.

Siin siis kännu juures sinihall kalmia ja tema ees Jaapani õisküüvits ´Forest Flame´. Kalmia on suhteliselt raagus. Ma ei teagi, et kas talle see koht ei sobi või ta ongi selline. Samas õitseb ja puha.

Siin sinihalli kalmia õied ligemalt. Osa õis on veel avanemata.

Siin on siis näha ´Forest Flame´ punased võsud.

See on rododendron ´Bernstein´ õisik ligemalt. Oi kui kahju kui nüüd jääb see nägemata. Aga mis teha. Eks vast kunagi õnnestub veel näha.

´Cheer´ ka peaks sellel nädalal juba õiteilu näitama. Ka tema õitsemine jääb vist meil see aasta nägemata.

Mesimurakas ka hakkab õitsema. Eelmine aasta Tii andis meile taimi ja osa neist kohastus ilusti.

Eelmise aasta sügisel istutasime ka siberi valdsteinia ümber ja kohe hakkas ta ka seal “laiutama”. Seal eespool ei sobinud talle kuidagi kasvada. kuigi peaks olema väga leplik taim, siis päris igalpool ikka ei kasva küll.

Siin heitlehine rododendron ´Golden Lights´. Tema hakkab ka see nädal õitsema.

´Furnivall´s Daughter´ näitab ka ühte õit.

Ka ´Hellikki´ hakkab kohe kohe õitsema.

Sel aal kui mina koolis tarkust taga nõudsin jõudis ´Cunningham´s White´ Õitsema hakata.

Siin siis õis ka ligemalt. Taim ise on veel väike, aga õitseb tublisti. Kui ta nüüd veel suuremaks kasvab, siis peaks seda ilu kohe rohkesti jaguma.

Siin siis peenar laupäeval pojengide jaoks valmis. Võttis aega mis võttis, aga valmis sai. Nüüd siis vaja taimed istutada.

Pilt siis teise nurga alt ka.

Kaevasin siis sügava augu. Altpoolt tuli liiv nagu oli oodata.

Meil on kaeva kaevamisest järgi üks hunnik, kus on savi. Sealt siis sai veetud augu põhja savi. Siin veel nii hull pole, aga hiljem läks savi libedaks kuna vihma sadas. Parajalt jube küll kui kogu krunt oleks savine. Samas savi hea viljakas.

Panin siis veel kaasavara auku ning istutusväetist sai ka pandud. Musta mulda panin ka veel. Eks näis kas siis sellest ka kasu on. Savipadjast peaks ikka kasu olema.

Siin siis valmis peenar. Ei saanud päris 100% selline nagu tahtsin. Probleem selles, et üks taim jäi puudu. Aga selle august tulev materjal jäi ka puudu. Eks siis augustis parandame selle vea.

Selline nägi siis välja pühapäeval vaade läbi vahtra salu. Nüüd on siis valgust seal vahepealsel alal palju rohkem. Vahtra saluga tuleb ka tegelema hakata. Peab ikkagi proovima, siis sinna mulda lisada ja tasandada pinda ning siis proovin lamba aruheinaga. Graniidist plaatidega ei soovitata ala kaata, sest puu juurtele see raskus ei mõju hästi. Ma ise ka kartsin seda ja sellepärast pole seda ka teinud. Nüüd sain siis kinnitust. Aga mingis osas pean ikkagi tegema ka ala, kus on puit. Samas osaliselt kannataks ka plaatidega katta. Käidavatesse kohtadesse tuleb ikkagi plaatidest rajad teha.

Paremal ja ka vasakul oli siis siin puid, mis tekitasid varjulise ala. Aga nüüd saab ka see noor vaher valgust. Enne varjasid lepad ja remmelgad päikese enamuses ära.

Siin oli siis ka paremal kaks noort vahtrat, mis heitsid liivakastile varju. Nad nägid suhteliselt nirud välja ja põhjus selles, et kasvasid kunagi ammu maha murdunud kännust ning nüüd oli ka maha saagides näha kuidas mädanik oli sees. Nii kui nii neid alles jätta poleks saanud, sest maja ehitusele jäänuks need kunagi ette.

Siin sai ka osa suuremaid haabu maha võetud, sest siin on tegemist ikkagi ju teega. Eks siin on nüüd vaja rohulõikuri kettaga veel tööd teha.

Siin siis teiselt poolt vaade. Nüüd tekkis siia päikesepaisteline ala ja siia saab siis põõsaid istutada. Lisaks saab tagapool ka nüüd Mandzuuria pähklipuu valgust.

Siin on siis vaja mingi aeg kirvega tööd teha.

Siin siis vahtra salu serv. puhastasin siin ka natuke ümbrust. Aga siin on vaja järgmine kord teha ümberistutust ja siis edasi tasandada.

Hostad on ka viie päevaga jõudsalt kasvanud.

Sellega siis ka seekord asi lõppeb. Üha raskem ja kurvem on tagasi siia Tallinna tulla. Tallinnas on küll ka häid ja toredaid inimesi ning ilusaid kohti kus käija, aga kahjuks on ka väga palju negatiivset ning palju asju mis seda neutraliseeriks on hoopis lõunas. Tegelikult on siin üha raskem elada. Eks sellest ka minu probleemid tervisega. Ehk nagu ma olen öelnud, et ma kas lahkun Tallinnast omal jalul ja saan edasi elada või siis mind viiakse ära, aga siis juba sinna kuhu meist keegi ei taha minna. Nii, et mul tegelikult valikut pole, minu jaoks on Tallinna etapp läbi. Aga tore on jällegi see, et on kuhugi minna ja Eestimaal on väga palju ilusaid kohti kus käija ja olla. Ilus on me maa! Hoiame seda siis.

Koolinädal

Eelmisel esmaspäeval algas meil siis jälle sess Räpinas. Minul pilte pole, sest ma tavaliselt olen süvenenud õppimisse ja eriti fotikat kaasas ei kanna. Aga meil oli see nädal väga huvitav, sest enamus ajast olime õues ja tegelesime palju praktilise tööga. Esmaspäev hakkas kohe saagimise ja kruvide keeramisega. Kuigi ma olen seda teinud vabal ajal ka oli seal huvitav, lihtsalt mulle meeldib see töö. Mulle oli see lihtne, aga naisterahvastele eriti mitte. Me meestega saime enam vähem hakkama, aga naistel oli ikka tükk tegu. Järgmine kord siis hakkame hindele saagima ja kruve keerama. Vaja siis ka harjutada. Ma uurisin, et võib ka enda riistad kaasa võtta. Sae tera oli minu arvates liiga “vedel”. Hiljem leidsin teise sae ka mille tera oli tugevam.

Joonestamisel selgus, et meil ongi praeguseks kõik. Oli lihtsalt tööde hindamise aeg ja jutupuhumise aeg. Edasi oli meil siis Vaasaga käbide järgi okaspuude määramine ning siis põrutasime ära õue. See oli ka väga huvitav. Ähvardas küll, aga õnneks vihma sadama ei hakanud. Kõminat oli aga pidevalt kuulda ja pilved tiirutasid ümber Räpina. Esmaspäeval sõitsin ka veel Pärnale ning sain poolteist undi veel tööd ka teha.

Järgmine päev saime siis taimekaitses maske ja ülikondi proovida ning ka selle ainega on meil nüüd finito. Lisaks siis oli meil rohttaimedes kasvuhoone “retk” ja päeva teine pool möödus väljas aiaplaane maha joonistades ning täringukividest teejuppi tehes. Mulle see teejupi tegemine väga meeldis. Sihuke rahustav töö ja sai vaikselt kiwa paika sättida ning koputada. Ma oleks nii mõnegi asja teisiti teinud, aga lihtsalt aeg paneb ka piirid ette.

Kolmapäeval alustaime hommikut kohe muru ala ettevalmistamise ja külviga. Oli ka tore “rassimise” päev. Aga ilmataat saatis meile ka lõpetuseks vihma kaela. Meile natuke kehva, aga seemnele hea. Päeva teine pool möödus asjaajamises hoos ja aiamasinaid proovides.

Neljapäeva alustaime botaanikaga ja peale seda siis saime aiamasinaid proovida. Saime raideriga muru niita ja veel muid masinaid proovida. Ilm oli ilus ja õhk värske ning lausa lust oli väljas olla. Peale seda siis tegime ära rohttaimedes suvelillede tundmise testi ning läksime ümber koolimaja “tuuril”. Jälle väga huvitav ja mõnus tund. Edasi tegime mullasegusid ning meile näidati “nippe” selle tegemisel.

Reedel me siis istutasime köögiviljanduses ja ilm oli sel aal sombune, aga vihma õnneks ei sadand. Saime Paasikult nagu ikka hunniku “tarkuseteri” kaasa. Nädal lõppes siis puuviljandusega, kus me istutasime kaks puud ja käisime mööda puuviljaaeda ringi ning õppisime puutüve puhastamist ja paljundusvõtteid.

Lõpetuseks võib öelda, et oli jälle väga tore ja õpetlik aega ning reedel oli ka natuke nukker tunne, peab jälle töörutiini naasma. Ka ei olnud mul eriti aega vaadata uudiseid ning see on ka omamoodi hea, sest ega head eriti sealt ei tulnud kui hiljem vaadata. Järgmine kord, siis on meil juba see suur 100 küsimusega test ja taimede tundmine. Tuleb kiire aeg.

Tegus pühapäev Pärnal

Kuna mul hakkas uus koolinädal 20 mail, siis sõitsin juba varem ära lõunasse. Lauba õhtal asusin teel, et siis pühapäeva hommikul juba Pärnal asjatada. Pühapäeval oli ikka täitsa suvine ilm, temperatuur ligines 30 kraadile ja väga raske oli seal midagi teha. Pause tuli palju teha, et vererõhk väga kõrgele ei tõuseks ja vett läks liitrite kaupa. Lisaks siis sai nahk ka punast juurde. Õhtul oli kohe tunda. Aga ei julenud särki maha võtta, sest kevadel on see uv tase väga kõrge ning minu nahk väga tundlik.

Aga pühapäeval läks mul palju aega ka mööda poode. Otsisin kingapaelu ja ei leidnud korralikke paelu. Aga sain ka ilma hakkama. Pärnal oli elu vaikselt edasi kulgenud ja kõik roheline. PJM Elite rodod õitsesid ja osa valmistus seda tegema. Tiilt saadud täpilised iminõgesed õitsesid ka. Priimulad õitsesid ja hostad “ärkasid”. Aga tegemist oli palju ja pidin usinalt tööle hakkama. Nimelt oli vaja pojengidele peenart tegema hakata ja kuna see on töömahukas töö, siis alustasingi kohe sellest. Nöör paika ja siis käru ligi ning kaevama ja raputama ja siis kobestama. Arvestasin, et peaks 5x2 peenra tegema. Peenra asukoht sai valitud sinna puuvilja aia serva. Esialgu see koht peaks sobima. Tahame selle ala saada “korda”, et siis edasi mujale “kulgeda”. Kuna päev oli väga palav, siis töö ei tahtnud kuidagi kulgeda. Vahepeal sai puhkamiseks ka nipet-näpet töid tehtud ja niisama ringi vaadatud. Aga vett läks väga palju. Õhtal läks väheke jahedamaks ja töö läks ka palju paremini. Aga siis ilmusid sääsed välja. Õnneks oli meil veel tõrjet alles. Aga see aasta on sääski vähem küll ja need ka väiksemad. Parme õnneks veel polnud. Aga karta on, et Jaanipäevaks on ka nemad platsis.

Hea uudis on see, et vaarikad ilusti tärkasid ja ka must sõstrad on ilusti kasvama läinud. Aga halb uudis on see, et pereõunapuu on surnud. Eks nüüd on hea ka teistele öelda, et tarkus, et viljapuid sügisel istutada, on täitsa õige. Tegelikult ma jõudsin kooli liiga hilja. Nimelt olin ma puud juba ära istutanud kui meil esimene sess oli ja siis sain Kivistikult teada, et pigem oleks pidanud puud talvituma pikali kusagil kraavis mulla all kui, et istutatuna. Õnneks ´Valge klaarõun´ oli elus ja terve ning lehed küljes. ´Sügisjoonik´ oli ka surnud, aga märkasin, et pookekohast ülevalpool on uks uinuvpung kasvama läinud. Nii et äkki saab veel asja. Aga perepuu asemele  ma istutan aluseks ühe ´Antonovka´ ja siis hakkan selle külge pookima sorte, et siis kooli õpitut ka harjutada. Jama on see, et olen tegelikult ka selle aluse istutamisega hiljaks jäänud. Aga mis teha, tööd ja õpimist palju ja raha ka vähe. pookida saan nii kui nii alles järgmine aasta.

Tulbid ka õitsesid.

Varjupeenras vahtrasalus oli ka tärkamist näha. See aasta peab siis mõtlema, mis tühjadesse kohtadesse istutada ja ka lamba aruheinad tuleb ära viia. Aga roomav metsvits ´Aurea´ lajutab nii mis kole ja on ka juba natuke peenrast välja roomanud.

Priimulad õitsesid ilusti. Need ma siin aastaid tagasi ise seemnest kasvatasin. Mingit eesmärki polnud, lihtsalt huvi oli proovida ja istutasin nad siia ajutiselt. Aga paistab, et neile siin meeldib.

Tiilt saadud hosta tunneb end koduselt ja sirutab lehti taeva poole. Ei te küll, mis selle sordi nimi võiks olla?

Brunnera ka õitses. Ennast pole ollagi. See vist peaks olema ´Jack Frost´. See on ka Tii käest saadud.

Tii käest saadud tüpiline iminõges ka õitses. See vist peaks nüüd ´Beacon Silver´ olema.

Armeenia kobahüatsint ka õitses.

Siit siis läheb kaabel. Vasakusse serva “tekkis” nüüd siis ka pojengi peenar. Sealt postist edasi.

Selle halli nuluga oleme me hädas. Ta on kaks talve järjest pihta saanud. Alumised oksad, mis lume all olid on ok, aga latv jälle ära külmunud. Või äkki hoopis ka kevadise päikese käest “kõrvetada” saanud?

Siit punnitab Mandzuuria pähklipuu uut võsu.

See on üks tulbipeenar.

See on teravaõieline kastik ´Karl Foerster´. Ega praegu ilma sildita eriti ei teakski. Koolis ka öeldi, et väga raske on kõrreliste puhul tärkamise ajal ja ilma õisikuta neid määrata.

See on Kanada rododendron. Sai teine sügisel istutatud ja nüüd kevadel ka kohe õitses. Ka ei meeldinud tema pungad kitsedele või siis jäid need lihtsalt kahe silma vahele.

See on heitlehine rododendron ´Christopher Wren´. Tema pungad sai ära mökerdatud, aga kas need nüüd ka avanevad… Ei tea, eks see ole järgmine kord näha.

Ka lepalehine kletra ärkas. Tema sai ka kitsede poolt natuke pügada.

Tema on heitlehine rodo ´Sunte Nectarine´. Temal ka osa õiepungi sai möginaga kokku tehtud, aga alumised mitte. uued võsud alumistest kasvupungadest juba arenesid.

´PJM Elite´ rodod ka õitsesid.

Siin siis ´PJM Elite´ õied ka ligemalt. Ma hästi enam ei mäleta, aga eelmine aasta olid õied vist väiksemad kui taimed veel potis kasvasid. Nüüd “vabaduses” siis on ka õied suuremad. Aga võib-olla mu mälu ka mind petab.

Tema on ´Cunningham White´. Osa õiepungi on suremaks “pundunud” ja varsti peaks tärkama.

Kohe, kohe hakkab õitsema.

Siin ma siis kaevan esimest kihti läbi.

Sihukest “kraami” siis tuleb sealt. Õnneks seal pojengi peenra alal ei ole võsa ja kände eriti. Muidu oleks seda mässamist palju rohkem olnud.

Tema on sõber vihmauss. Neid oli seal omajagu.

Siin pilt siis kui natuke tööd juba tehtud. Teise reaga ei jõudnudki alustada.

Pilt õhtal päikese paistel tulpidest. Nartsissid jäid ka pildile. Neil käis see aasta väga kiiresti õitsemine. Me tegelikult ei näinudki nende õitsemist, sest eelmine kord olid nad alustamas ja nüüd, kaks nädalat hiljem oli õitsemine möödas.

Mõni üksik õis oli ka nartsissidel. Selline huvitav õis kui aus olla. Õis oli poole väiksem ka.

Siin ka veel teisi nartsissi õisi. Kahjuks sorte ei tea, sest saime need ära viskamisele minnes segapakina.

Ilus tulbi õis.

Aga sellega ka siis pühapäevane pildi ja juttu seeria lõpeb. Oli tegelikult ilus ilma ja kui ei oleks pidanud just sellel ajal seda peenart tegema oleks olnud väga mõnus seal olla. Lihtsalt sattus valele ajale see peenra tegemine. Aga kahjuks sellise distantsi pealt ei jää muud üle ka kui töö ära teha, olgu ilm milline tahes.