2011 aasta kevad

See talv oli pikk ja enne Pärna krundile ei saanud kui 16 aprill. Siis käisin üksinda krundil ja tuli ka vitsamees, et otsida veesooni ja kaevu kohta. Tema sõnul maja koha peale veesooni pole ja üldse olevat meil neid vähe. Nii et sellega probleemi pole.
Kaevu koha ta ka mõõtis ära ja väitis, et vesi tuleb vastu 12m peal, aga sooned ristuvad alles 16m peal. Seda ma küll uskuda ei taha, sest kõrval krundil, kus kunagi ammu oli ka maja, on kaev, mis on vast 6m sügavune. Meie maja koht on küll kõrgemal, aga mitte nii palju. Teistel naabritel on ka kaevud seal 6-8m sügavused. Ei usu mina, et nii sügavat kaevu vaja on.
Kuna ilm oli väga vihmane ja külm, siis ega ma seal midagi eirit teha saanud ja ka pilte eriti palju ei teinud.
Suur lumi on ka selle sügisel toodud truubi pealse kruusa laiali vajutanud. Ka oli truubi pealne pehme nii, et autoga peale sõita ei kannatanud. Suvel tuleb ikkagi puhkuse ajal tellida mitu koormat peale.
Suvel tuleb kuivenduskraavi võsast puhastada ja natuke kaevata, et vesi pääseks paremini liikuma.

Selline nägi välja siis see kolnurk seal kahe tee vahel. Veel oli kõik lage ja raagus

Mutt möllab. Siin on siis näha, et meil tuleb tulevikus võidelda aia ühe suurema tüütusega

Eelmine aasta novembri kuus istutasin viimasel korral novembris Eevi käest saadud tulbi ja nartsissi sibulad. Need on ilusti kasvama läinud ja ajanud ennast välja

See on risuhunnik seal vahtra salu lõuna küljes. Natuke vasakule poole tuleks siis kunagi easyhome-i maja

Vaade siis veel raagus kase noorendikule. Siin tegi siis Ülo võsalõikust

See pilt on tehtud vahtra salust maja asukoha suunas

Ja siin on vaade maja poolt vahtra salule

Vaade maja asukohast lõunasse. Selline vaade peaks siis olema kunagi maja aknast

Selline nägi siis välja see lodu koht see aasta. Ikka palju vett oli seal. Vaata et rohkemgi kui eelmine aasta

See pilt on tehtud krundi tagapool, kus on see teine mülka koht. See on see ala, mis on alati vee all. Ka see kevad oli seal palju vett

Seal tagapool avastasin ka ühe kuuskede pundi, mis on säästetud lageraiest

30 aprill saime siis lõpuks koos kolmekesi jälle Päranel minna. Liikuma hakkasime laupäeva varahommikul ja enne Tartut keerasime ära Kärevere peale ja sõitsime Tallinn-Tartu maanteele, et ära käija Aiasõbras. Seal olid toredad inimesed ja ajasime ka natuke juttu. Uurisin ka metasekvoia kohta ja peremees ütles, et ega ta meil eriti kasvada taha, aga tal talvitus ilusasti posu taimi ilusti metsa all. ma siis ka üritan, vaja leida selline soojem, tuulte eest varjulisem koht. Aga ma ei istuta seda enne kui augusti kuus, sest kui tuleb kuum suvi siis meie kuival pinnasel võib ta hinge heita.
Osa nartsisse juba õitses. Aga need sai istutatud ikkagi liiga kuiva pinnasesse. Aga eks saab need ka hiljem ümberistutada. Tulbid veel ei õitse ja nende üitsemist me ei näegi.

Osa nartsisse siis õitsesid ja tulbid on ka sirgunud

Lisaks Eevi antud tulpidele istutasime ka rõdu pottidesse ise ostetud tulpe. Mul ei mahtunud osa ära ja panin need siis Pärnal mulda. Need olid ka väga ilusti kasvanud. Vot ei mäleta, mis need küll olid

Koristasime siis lehti ja mina hakkasin siis ehitama seda lavatsit, mis meil plaanis on. Mina nimetan seda liivakastiks, sest see meil liiva täis ju on. See on meil tegelikult katselavats kuidas, mis kasvab ekstreem olukorras. Katsetame siis mis kunagi katusele kasvama panna. Tean, et sellisel ajal midagi üldse välja kasvama panna on hullumeelne temp, aga mul oli häda käes. Oli ruumi vaja ja tahtsin näha kuidas need taimed siis üleelavad selle ekstreemsuse.
Kuna me jõudsime alles kella 4 paiku krundile, siis läks meil kiireks ja lõpetasime alles kella 9 paiku.
Järgmine päev tegime väiksemaid nokitsemisis ja Miina pani ümber lillede veel lisaks keppe, et Marta ei saaks sealt üle kõndida. Lisaks vedasime laiali seda vahtra salu kõrval olevat oksa hunnikut.

Selline siis on lillepeenar koos lisakaitsetega

Selline see liivakast siis sai. Praegu on see veel roheline

Need on karvased kadakkaerad, mis me ostsime aiasõbrast

Need on ise kasvatatud karpaadi kelluka taimed. Nemad sattusid küll täitsa valesse keskonda. Eks ma istutan need kunagi ümber kui leian neile teise koha. Võib olla jääb koht samaks, aga lisan lihtsalt mulda

Veel sai istutatud enda kasvatatud sidrun liivatee Aurea kaks taime. Need lõhnasid aknalaual väga hästi kui päikest said

Need on aiasõbrast ostetud kaks hariliku kassikäpa taime

Need on minu enda kasvatatud hariliku kukeharja taimed, mis on välja veninud, aga küll need ilusti oma normaalse kasvukuju võtavad, sest nemad peaksid küll nüüd oma üiges kasvu keskkonnas olema

Need on ka mu enda kasvatatud raudürdi taimed. Need saatusid ka natuke liiga kehva keskkonda

Ma istutasin veel sinna enda kasvatatud hariliku söötreiarohu, nõmm liivatee, kalju kukeharja ja küpress piimalille taimi. Eks siis ole näha kuidas nad selle aasta üleelavad. Kui aega saan siis istutan osa ringi või lisan neile mulda, et neil oleks parem kasvukeskkond.
Lisaks lõikasime me veel ka põõsasmaranaid ning väetasime neid.
Ka helistas mulle paar päeva varem Jaana ja küsis, et kas minu antud lubadus Tarmole istutamisel appi minna ja siis taimi saada on jõus. Sellega oli ka järgmise nädalavahetuse plaanid paika pandud.

Siin siis vaade kevadisele kase noorendikule. Vaikselt hakkab rohelist paistma

Siin siis liivakastist pilt teise nurga alt. Siin on hästi näha kuidas Kashmir White on nagu svamm, imeb isegi kuivast kiivast ennast kiresti vett täis

Mägisibulad on ka väga ilusti kasvanud. Neile see asukoht ikka väga sobib. Ma siin alguses pidasin plaani, et teeks selle liivakasti sinna ja see oli hea mõte. Aga võib ju ka teise sinna teha kui aega on

Osa maranaid on talve poolt räsida saanud ja lõikasime viga saanud oksad välja

Selline vaade avanes sissesõiduteele vahtra salu poolt. Mutt on kõvasti möllanud. Hunnikute järgi on aru saada, et meil on selles krundi osas parjalt liivane

Väike igaihali on ka ilusti talve üleelanud ja paistab täitsa hea välja. Ega talle eriti selline talv midagi teegi. Meil ju ka suhteliselt soe pinnas ja seisvat vett ei teki. Paistab ka, et liigne kuivus tea ei sega

Ka roomav metsvits on talve üleelanud ja vaikselt ärkab. Tema jaoks on tegelikult see pinnas liiga kuiv, aga ära ta seal ei sure. Tegelikult ei lase vahtra puud ka päikesel pinnast liialt ära kuivatada

7 mail ärkasin siis varakult ja asusin teele Vändra poole nagu oli kokkulepitud. Sinna sõit läks natuke planeeritud kauem, sest põrutasin natuke ringiga sinna. Viisisn Jaanale ka posu lilli ja ajasime natuke juttu ning sõime hommikust. Siis põrutasime metsa istutama ja kui lõuna oli käes siis panin 200 mändi ning 100 kuuske peale, sest oli ka vaja Pärnal jõuda istutamisega tegeleda. Tegelikult oleks veel Vändrasse appi jäänud, aga järgmine aasta ma olengi kauem, sest siis ei tohiks mul kiire olla.
Vändrast sõitsin Viljandisse ja sõitsin ümber Viljandi ning võtsin suuna Mustla poole. Sealt edasi sõitsin Rõngu kaudu Otepääle. Otepäält sõitsin otse Valgjärve peale ja sealt edasi jõudsin siis Savernasse, kust suundusin otse krundile Piigaste kaudu.
Pärnale jõudsin kusagil kella 4 paiku ja viisin kohe taimed metsa alla, kus oli ka veelomp taimede jaoks.
Istutamist alustasin männitaimedega sest need vajasid kiiremat istutamist ja neid oli ka rohkem. Mände oli raskem istutada, sest nende jaoks pidin iga platsi 0,5m laiuselt puhtaks tegema, aga see oli kohati väga raske, sest seal oli väga palju oksa risu ees. Vahepeal ma isegi tassisin osa risu tee äärde eest ära. Õhtuks jõudsin enamuse ära istutada. Õhtul käisin ka korra läbi Räpinast ning siis põrutasin Võrru.
Pühapäeval ärkasin varakult ja olin juba kell 7 krundil, et jätkata istutamisega. Istutasin siis ära järele jäänud männid ning jätkasin kuuskedega. Neid oli lihtsam istuda, sest ma istutasin need sinna metsa veerele, kus oli palju parem pinnas ja polnud ka seda oksarisu. Lõunaks oli istutustöö tehtud.
Üritasin siis tagant mülkast tuua tünniga vett, aga sellega läks nihu. Tünn lihtsalt läks umbes 50m enne pärale jõudmist ümber. Tegin siis veel pildid ära ja põrutasin Tallinna poole.

Need ise ostetud tulbid olid ka selleks ajaks õitsema läinud

Siin siis ligemalt pilt. Ega need "trellid" eriti ilusad ole. Eks need saab ka likvideeritud kunagi

Sarvkannikesele see pinnas meeldib. Tema õitses mai alguses juba täiega

Siin siis pilt kase noorendikust. See on ka rohelisemaks muutunud

Siin siis osa sellest lagendikust kuhu istutasime männid. Tagapool paistab see järgi jäänud metsatukk, mille all oli siis veel see veelomp, kus sai taimi hoida

Siin siis vaade teises suunas selle lagendiku peale

Metsa alune on kohati seda võsarisu väga täis. Eks suvel kui aega üle jääb, tassime seda jälle kokku, aga sügisel on seda etem teha, sest on parem neid näha ja saab ka kohe tule otsa panna

Pärast seda nädalavahetust tekkis meil paus Pärnal käimisega, sest liiga tihedaks läks käimine. Mõlgutasime siis lihtsalt tuleviku plaane edasiseks ja ootasime juuni kuu algust.