Sügise algus Pirial II osa

Siin tegin pildi tagasi vaadates. Taga metsa ääres siis kulgeb jõgi, mille ääres on teerada

Edasi kõndides on kallak, mis viib alumisele nurme osale. Siin on ka mõned ujumiskohad. Taga on näha ka mõned eramajad, mis on kõrgendiku otsas.

Siin on pilt tehtud tagasi sinna eelmise nurme poole. Sinna tagasi me ka kulgesime.

Korraga avanes selline vaade sinna taha metsa poole. Nädalate pärast peaks see vaade veel värvilisem olema.

Siin siis pilt nendest tammedest teise nurga alt

Enne kui päris ring täis saab, keerab üks teerada metsa, kust saab otse välja tee servas olevale lagendikule

See mets on nii tihedaks kasvanud, et seal on alati videvik. Suvel kui väljas oli 30 kraadine palavus, siis oli seal metsa all hea jahe.

Selline pusu kasvab seal metsa servas. Talvel on see päris omapärane

Selle tee äärse lagendiku on hõivanud siis mingid kõrrelised. Mis need täpselt on, seda peab uurima. Aga ega seal on suhtelisel liivane ja vaene pinnas nii, et ega seal hästi miski kasvada taha.

Ja lõpuks siis jõudsime selle pika sirge metsatee teise otsa

Edasi läheb tee keerakuga ühe majani, aga meie keerame kurve keskel hoopis vasakule metsa

Selline mets on siis seal madratsi tehase taga. Kevadel oli see jänesekapsa õitest valge

Sügise algus Pirital I osa

Eile siis mõtlesin, et käime Martaga üle tüki aja seal Maardu poolsel niidul ja teeme pilti ka. See on veel suurem niit kui see, mis seal rippsilla juures on. Seal on ka rahulikum, sest seal ei käi selliste sügiseste ilmadega enam eriti rahvast. Suvel oli seal küll palju rahvast, aga mitte tüütavalt palju. Eks seal käisid kalamehed ja niisama jalutajad, kes tahtsid natuke eraldatust. Sügisel ja talvel on seal liikumine palju hõredam, põhiliselt käivadki koertega jalutajad.
Mõlesin, et lähen siis õmblusvabriku tagant läbi selle tagumise metsaraja, mis viib selle pika sirge tee peale.

Selline rada läheb sealt õmblusvabriku tagant metsas pikki kuivenduskraavi

Sihuke ära kuivanud mänd seisab seal teeraja kõrval. Talvel on see eriti effektne puu

Teerada kulgeb vaikselt edasi

Siin on ristumiskoht, kus teerada jookse edasi üle kraavi ja ristub seal ühe laiema teega, mis tuleb eramajade juurest ja kulgeb jõepoole

See on siis selle laiema tee lasnamäe poolne ots

See on nüüd vaade selle tee jõepoolsele otsale. Kaugemal on ka metsaserv näha

Meie aga põrutasime ostse edasi, üle kraavi ja selline rada siis kulgeb edasi

Keeerutab seal vaikselt puude vahel kuni ...

... jõuab noorde männikusse. Siin on ka miskipärast sellel aasal toimunud paljude puude suremine. Varem oli siin palju pimedam, aga kuna puud on surnud, siis pääseb ka valgust rohkem metsa alla

Eelmise aasta hilissügisel tegi keegi endale keset teerada sihukese onni

See teerada toob välja Vabaõhukooli teeni. Sealt me tulime üle tee ja tegin siis pildi metsaservast

Keerasime otsa ringi ja kulgesime edasi. Selline pilt siis avaneb selle niidu alguses

Niidul olev teerada teeb ringi ja meie pöörasime paremale ning selline vaade siis avaneb edasi. Paremal on see koht kus eelmistel aastatel oli nurmnelki, mis kahjuks on selleks aastaks väljasurnud.

Kui me paremale keerame, siis seal on umbes 50 meetri pärast üks liivane koht, kus kasvavad nõmm-liivatee ja harilik kukehari ning palju muid kuivalembeseid nurmetaimi. See aasta kukehari nii hästi ei kasvanud nagu eelnevatel aastatel. Aga liivatee kasvas ilusti. Paistab üldse, et liivatee on hea vastupidav taim. Kukehari ei edene nii hästi.

Edasi minnes jääb vasakule üks suur tamm või õigemini tammed, mille all sai suvel kuuma päikese eest varjuda. Ilusad suure võraga puud.

Eiin tehtud pilt siis tagumisest osas. Praegu asume peaaegu niidu keskosas. Taga on näha mets, mis asub teiselpool jõge. Jõgi teeb õmber niidu suure kaare ja teerada siis järgib seda kaart

See on teerada, mis viib paremale, kallakust alla jõe äärde. Kuna eesmine osa niidust asub jõest palju kõrgemal, siis on siin päris järsk laskumine

Edasi kõndides hakkab teerada vaikselt langema. Paremal pool on haava puud, mis sügisel ilusti kollaseks värvuvad. Praegu on need veel täiega rohelised. Haabade taga on järsak ja siis jõgi

Siin on siis näha kuidas jõgi vaikselt kulgeb

Ristik muudkui õitseb ja õitseb

Haabadest mööda minnes edasi hakkab teerada keerama sama kaasrega nagu jõgi ja siin on üks ujumiskoht ja ka kalastamiskoht, mis asub madalamal

Siin on siis näha kuidas see teerada suure kaarega kulgeb niidu servas. Paremal on põõsaste ja puude taga jõgi, mis asub madalamal

Tegin siis pildi ka tagasi vaadates. Vasakul on need haavad ja sealt päris tagant, künka otsast me tulime. Edasi teeme suure kaare ja jõuame sinna paremasse serva, kus pildil paistavad põõsad

Edasi minnes on siis madalam niidu osa, mis oli eelmisel kevadel kevadise suurvee ajal ka osaliselt üleujutatud. Keset seda platsi sirgub vanast ajast püsti jäänud elektripost. Taamal paistab teletorn

Selles madalamas osas on jõe ääres palju ujumiskohti. Siin tegin ühest pildi, kus ka Martale meeldib käija

Tegin selle kohapealt jõest pildi ülesvoolu. See eelmine koht jääb siis paremale, kurve taha. Praegu on veetase kõrge, aga suvel paistavad siin kohati kivid veest välja

Siin on üks noor põõsas pajust, mida leidub jõe ääres kohati. Need on ühed ilusad põõsad ja need on isegi siis atraktiivsed kui teised lehtpuud ja põõsad on ammud raagus. Isegi talvel on need ilusad. Siinpool on seda paju väga vähe, praktiliselt üldse pole, aga botaanikaaia poolses jõe servas seda jagub

Edasi minnes paistis üle jõe üks särav punane "punt". Ei tea kas see on selle maha langenud puu latv või ikkagi omaette põõsas. Silm ei võtnud päris täpselt seda

Ilus värvide mäng

Üritasin jõe keerutamisest pilti saada, aga kuna päike paistis otse vastu, siis see eriti ei õnnestunud

Nüüd  siis olen alumisel niidu osal tiiru peale teinud. Taga paistavad need haavad ja sealt paremalt me siis tulimegi. Enamvähem taga keskel asub see teine teerada, mis järsakust alla laskub

Kurereha Jolly Bee (Geranium Jolly Bee)

Kui me augusti lõpus käisime Hansaplandis, siis korraga jäi meile silma, et seal müüakse kurereha Jolly Bee. Olen seda aeg ajalt otsinud, aga trehvanud pole. Kuigi hind oli soolane, siis ostsime ühe taimekese ära. Kuigi oleks tahtnud osta ikkagi rohkem, aga lihtsalt just sattus selline moment, kus meil oli rahaliselt kitsas momendil. Seoses puhkusega oli kulutusi palju ja siis veel otsa see kaevu värk ning veel muud asjad.
Istutasime selle Jolly Bee 4 septembril 2011. Kohaks valisime kahe asalea vahelise ala. Need on need kaks asalead, mis puhkuse ajal sai sinna kuuse kõrvale istutatud. Vasakul on asalea Gibraltar ja paremal asalea Golden Lights. Kuna nende kahe vahel on praegu ruumi, siis saigi see kurereha sinna istutatud. Lisaks on multshi seal, mis hoiab niiskust. Päikest paistab ka sinna.
Peaks olema kõige massilisema ja pikaajalisema õitsemisega kurereha sort. Õitseb juunist oktoobrini. Hea pinnakatja taim. Kõrgus kuni 45cm ja laius kuni 50cm. Õied on suured, kuni 5cm läbimõõduga.

Serbia kuusk (Picea omorika)

Sel istutamise nädalavahetusel, laupäeval 03.09.2011 istutasime siis krundile neli serbia kuuske. Kuused istutasime teeraja kõrvale, mis läheb sealt kahe tamme vahelt läbi. Maja kohast jäävad need kusagil 50m kaugusele, aga mitte lõunasse vaid suunaga sinna lääne suunas. Talve päikest ei tohiks need varjata, samas peaks need maja juurest näha jääma kui suuremaks kasvavad.
Istutasime kolm puud lähestikku, vahedega 3-4m ja siis ühe kaugemale. Koht sai valitud ka selle järgi, et seal oli natuke lagedam koht ja kaldega nii, et kevadine vesi ei jääks seisma. Samas oli pinnas seal liivasem ja vesi ei tohiks seal väga palju probleeme tekitada. Auke kaevates tuli ka jälle seda valget liiva välja. Lisasime ka aukude põhja "stardikaks" komposti. Kuigi jah, pealmine pinnase kiht on seal suhteliselt viljakas. Aga see viljakas kiht on ainult 20-30cm paks.
Serbia kuusk kasvab meil kuni 20m kõrguseks. 15 aastasel on need kusagil 5m kõrgused. Võra on koonusjas, okkad on altpoolt hallikad. Lõpplaius peaks olema kusagil 2-3m.
Nendega on sama lugu, et sügisel tuleb nende ümbrust natuke "koristada". Seal oli kohati veel maas seda ära lõigatud võsa ja see tuleb ära vedada. Samas kardan ma kõige rohkem seda, et sinna satuvad kitsed kes siis maiustavad kuuskedega. Kuigi pole näha olnud eriti kahjustusi teistel puudel. Kevadel käisin mände uurimas ja siis oli ainult münel männil latva näksitud. Lumigi tegi rohkem kurja. Aga ega ma hakka sellepärast ka aeda neile ümber ehitama. See oleks ka kole. Üks variant oleks talveks lihtsalt traatvõrk ümber teha ja see siis kevadel ära koristada.

Hall nulg (Abies concolor)

Hall nulg sai istutatud 04.09.2011. Istutamise ajal oli tema pikkus umbes 1,5m kõrgune. Istutasime ta vahra salu lõuna serva, sinna remmelga ette. Arvatavasti tulevikus peab remmelgas loovutama oma koha nulule. Aga esialgu saab ta seal veel olla. Tegelikult jääb see remmelgas umbes nii 2-3m kaugusele.
See nulg jääb sellest ebatsuugast umbes 4-5m kaugusele nii, et mõlemale peaks ruumi seal jaguma. Aga samas ma pole päris 100% kindel, et ma nad mõlemad sinna jätan. Võib olla tuleb ebatsuuga ümberistutada, sest loodus on ta asetanud natuke liiga ligidale vahtrale. Samas on see vaher viga saanud ja ma pole kindel, et mõnekümne aasta pärast ta seal üldse alles on. Eks seda ole siis näha.
Hall nulg on koonusja võraga ja kiirekasvuline puu. Peaks kasvama 20-25m kõrguseks ja 3-4m laiuseks. Käbid on püstjad ja helepruuni värvi ning koonusjad.

Korea nulg (Abies koreana)

Pühapäeval, 04.09.2011 sai krundile istutatud Korea nulg (Abies koreana). Istutasime ta nendest kuuskede ees olevatest rododendronitest paremale poole. Seal oli üks lagedam koht, kus lihtsalt vaja mõned põõsad maha võtta. See koht on ka sellepärast sobilik, et kui sealt eespool puhastust teha, siis on see puuke ka majast näha. Kui teda jõulupuuna kasutada siis on kena aknast kaeda.
Ta peaks kasvama kuni 7m kõrguseks ja 4m laiuseks. Aeglase kasvuga ja koonusja võraga puu hakkab käbisid kandma noorelt ja käbid on püstised ning sinakat värvi.
Meie nulg on praegu alles 0,4-0,5m kõrgune nii, et läheb veel aega enne kui käbisid näeb. Aga sügisel peab siis võsa seal maha võtma ja vaarikaid välja juurima, et ta saaks valgust rohkem. Samas ega ta ka praegu varju ei jää. Seal pole eriti suuri puid ja põõsaid, mis teda varjaks.

Töine pühapäev

Kuna laupäeval ei jõudnud me nii palju teha kui oli plaanis, siis tuli varakult tõusta ja Pärnale minna. Jõudsime kusagil kella kaheksa paiku kohale. Kõigepealt otsisime kohad neile kahele nulule ja siis ma hakkasin auke kaevama. Miina istutas vahepeal ära enda hariliku kikkapuu, mille ta oksast siin suve alguses kasvama pani.

See on siis hariliku kikkapuu põõsas, mille Miina suve alguses oksast kasvama pani

Kui augud olid kaevatud vedasime aukude põhjadesse komposti ja istutasime ära korea nulu ning halli nulu.
Halli nulu istutasime sinna vahtra salu lõuna serva remmelga ette. Seal oli ka see liiva hunnik, mis meil oli plaanis juba ammu laiali lammutada. See hall nulg jääb umbes 4-5 meetri kaugusele ebatsuugast.
Korea nulu istutasime rododendronitest paremale poole. Seal oli üks lagedam plats kus kasvas üks viga saanud tamm ja võsa ka. See koht jääb tulevikus majast näha ja kore nulust peaks jääma ilus vaade. Praegu muidugi vajab see koht ümberringi veel puhastamist, aga küll seda ka jõuab.

See on hall nulg. Kõrval on veel alles see liivahunnik, aga enam mitte kauaks. Paremale jääb siis umbes 4-5 meetri kaugusele see ebatsuuga.

See on korea nulg, mille istitasime siis rododest paremale. Praegu on veel seal ümberringi võsa alles, aga selle asja me parandame ka sügise poole ära.

Edasi istutasime ära kurereha Jolly Bee. Istutasime selle sinna kahe asalea vahele, mis seal kuuse kõrval on.
See Jolly Bee oli küll üks plaanimata ost, aga kuna ma pole seda enne kusagil näinud ja viimane kord Hansaplandis sattusime selle otsa, siis võtsime ära. Kes teab kuna üldse veel oleks saanud. Kahju ainult, et see nii kallis oli, ei saanud rohkem kui ühe taime osta.
Istutasime ka ära selle ainukese rõdule kasvama jäänud roomava metsvitsa Aure taime. Mõtlesime, et mis me sellest ikka siin enam hoiame. Arvame, et tal on seal teistega peenrs parem kasvada.

See on siis kurereha Jolly Bee asaleade vahel

Lõpuks oli siis meil istutada jäänud veel värdforsüütia Spring Glory. Otsisime kohta ja jäime kindlaks sellel kohale, mis mul kohe alguses oli pähe turgatanud. Istutasime selle asaleade kõrvale oleva kuuse vasakule poole, liivaksti ja kuuse vahele.

See on värdforsüütiast Spring Glory pilt kaugemalt. Ruumi peaks tal siin esialgu jaguma.

Siin siis pilt ka Spring Glory-st ligemalt. Jätsime selle toestusrõnga talle ümber kuna nii kui nii sellega midagi teha pole. Rõdul oli seda vaja, et ta liialt ei laiutaks.

Edasi istutasime ära värdforsüütia alla 20 krookuse King of the Striped sibulad ja kikkapuu ning ebajasmiini põõsa alla istutasime siniliilia ehk stsilla sibulad. Kummagi alla 10 sibulat.

Need siis läksid värdforsüütia alla

Ja need läksid siis ebajasmiini ning kikkapuu alla

Ja siis jõudis lõpuks kätte kord selle halli nulu kõrval oleva hunnikuni. Selle lammutasime laiali ja tassisin selle liivase mulla sinna uude okstest punututd peenrasse. See sihuke hea muld sinna põhja, laseb vett ka läbi.
Hunnik lammutatud võtsin käru ja läksin metsa sealt seda head musta mulda tooma tõin vist oma 5 kärutäit seda ära ja siis hakkas aeg pitsitama ning tuli asi lõpetada.
Katkusime maranate ümbert ära umbrohu ja andsime sügisväetist. Nendega peab ka nii tegema, et sügisel katkume umbrohu ära, paneme ajalehed mulla peale ja siis veama korraliku kihi multsi peale.
Väetasime ka teisi põõsadi sügisväetisega ja osa puid sai ka seda. Siis kastsime puid ja põõsaid ning asusime teele Tallinna poole.
Järgmine kord tuleme juba siis oktoobri kuus arvatavasti Pärnale. Varem ei kannataga kuidagi.