Algus, kevad 2010

2009 aastal jõudsime siis Miinaga selgusele, et me ei taha enam päälinnas elada ja hakkasime vaikselt otsima kohta kuhu siis uut elukohta rajama hakata. Ka oli meile selge, et vana maja me ei taha, sest maja peaks olema ikkagi soojapidav ja mugava planeeringuga. Seda enam, et meil on mitu sõpra ja tuttavat, kes tegelevad vanema maja ümberehitusega ja nende kindel soovitus on, et ikkagi alustage uue majaga. Vanema maja remontimine ja ümberehitus on ikka väga aeganõudev ja jube töö. Eks tegelikult nii, et vana maja tasub soetada kui sellel on mingi ajalugu ja lisa väärtus. Näiteks ilus arhidektuur või on tal on oma mingi huvitav lugu eelmistest elanikest rääkida.
Sai siis peaegu aasta jälgitud erinevaid asukohti ja nende hindasid ning käisime ka neid vaatamas. Päris Põlva või Võru taha ka ei tahtnud, sest siis on raske töökoha valikul. Nüüdne asukoht ongi Tartu-Põlva-Võru kolmnurga keskel. Pärna krunt jäi meile silma kui me käisime seal kandis üht teist krunti vaatamas, aga see teine krunt oli väga väike ja halva asukohaga. Siis vaatasime ka Pärna krunti, aga selle hind oli siis veel kõrge. 2009 aasta detsembris avastasime, et hind on korraga kõvasti kukkunud. Vahepeal oli meile juba silma jäänud üks teine krunt ja me juba olime selle peale mõtlema jäänud. Aga kui Pärna krundi hind kukkus siis oli ka otsus tehtud. 2010 jaanuaris toimus siis notari juures ka tehing ning olimegi omanikud.
Kuna talv oli väga lumerohke siis me sinna kohe ligi ei pääsenud. Ligipääsesime siis aprilli kuus.

See on sissesõidu tee algus metsa servas

Eks alguses oli vaade suhteliselt porine ja hall. Aeg oli ka ju selline, et ega selle ajal midagi ilusat näha pole. See tee on suhteliselt tugev, sest selle kaudu on metsavedu käinud ja seal on suured koormad liikunud. Tavaline sõiduauto pole sellele probleem. Ehitusmasinatega, mis veavad materjali, võib tulla probleeme. Kõige probleemsem koht on krundi piiril olev kraav, mis läheb üle tee. See oli paras mülgas aprilli kuus. Sellega tuli tegelema hakata, et saaks ka oma autoga sinna ligi. Siis see võimalik polnud.

Siin siis pilt sellest milline nägi 2010 aasta aprillis välja see koht kus kuivendus kraav läheb üle tee. See oli suureks mülkaks sõidetud ja sellega tuli midagi ettevõtta

Sellest mülkast oli isegi jala raske mööda saada. Kohe selle kõrval on ka piirikivi näha. Sealt kaudu siis me ka edasi läksime.

See on siis piirikivi, mis asetseb selles kuivenduskraavis. Oleks nagu taevast alla potsatanud otse kraavi keskele. Nii et vesi peab ümber kivi nüüd jooksma

 

Selle tee koha pealt oli ka kraav kinni kasvanud ja ka masinate poolt kinni aetud. Et vesi saaks edasi minna metsa kulgevasse kraavi oli ka kraavi vaja õgvendada. Metsas on kraav ilusti säilinud ja seal ei ole vee edasi pääemisega probleeme.

Selline nägi siis välja see kraavi ots teisel pool teed

 

Edasi kõndides tuleb peale kraavi umbes 20-30 meetri pärast üks ristmik, kus läheb väiksem metsa tee edasi vasakule ja teine, suurem tee edasi natuke pöörates paremale. Kuna seda vasakpoolset teed pole kasutatud, siis oli see heina kasvanud. Me kutsume kahe tee vahelist kolmnurka vahtra saluks. Kuigi see vist salu mõõtu päris välja ei anna. See salu oli ikka väga võssa kasvanud. Aprilli kuus kui puud ja põõsad olid raagus, siis oli seal võimalik midagi näha. Selles salus oli palju vahtraid, osa suuremad ja osa väiksemad. Osa puid tuli sealt kindlasti välja lõigata, sest see oli liiga tihedalt täiskasvanud. Valgust polnud maapind üldse sanud ja seal ei kasvanud peale võsa midagi.

Siin on siis see kahe tee vaheline kolmnurk, kus asub vahtra salu. Vasakule läheb siis väiksem tee ja paremale suurem tee, mis on olnud kasutusel

Siin on pilt tehtud mööda paremat teed edasi kõndides ja seisan enam vähem selle kolmnurga alguses olnud põõsa kõrval. Vasakul on siis vahtra salu näha ja see on suhteliselt võssa kasvanud

 

 

 

 

Edasi kõndides mööda paremapoolset suuremat teed jõuame umbes 30 meetri pärast kohta, kuhu tuleb siis maja. See asub väikse künka otsas, mis avaneb lõunasse. Maja asukohaks on see väga hea koht, kallak on lõuna suunas nii, et saab maja ehitada akendega ilusti lõunasse ja astmeliselt nii, et põhjakülge jääb vähem maja osa.

Siin olen ma kõndinud veel oma 30 meetrit edasi ja keeranud pilgu vasakule ning pildistanud seda küngast, mille otsa siis tuleb maja. Siis oli see iga päris karm vaatepilt. Keegi ei uskunud eriti, et sellest kohast kunagi mingit asja saab

See küngas oli täis raiejääke, mis olid koristamata. See oli ikka väga jube töö, mis ees ootas. Alguses me mõtlesime, et kuidas me külle selle ära koristame. Ega käsitsi koristades me olekski seda väga-väga kaua koristanud. Õnneks on inimestel tänapäeval abiks suured ja töökad masinad, mis teevad lausa imesid.

Siin veel üks pilt sellest suurest risu hunnikust künka otsas

Siin siis pilt kui ma olen vahtra salu servas ja näoga selle künka poole

Siit on vaade maja kohast kagusse. Lõuna jääb natukene vasakule, sinna kus algab see mändide tukk vasakul. Ega siit pildilt eriti aru saa milline kallak siin on

Unustasin eespool kirjutada, et varakevadel me tegelikult käisime naaber Arnoga krundi peal ja ta mõõtis ka 2 hektari suuruse osa ära, et saaks sisse anda projekteerimistingimuste taotluse. Tema on ka meid palju aidanud. Suur, suur tänu talle. Ka on meid väga palju aidanud Andrus, temale samuti suured tänusoovid.
Nüüd siis edasi meie krundist. Me kõndisime seal siis ringi ja jõudsime selgusele, et lisaks ettevalmistusele maja ehitamisel on vaja ka tegeleda noorendikuga ja istutada ka tagapool metsa. Võsa on ka võimust võtnud seal kase noorendiku all ning tagapool ka kiusab noori mände. Võsa on ka üks teema millega meil tuli tegelema hakata.

Siin ma siis kõndisin maja asukohast lõuna poole ja tegin pildi põhja suunas. Siit on nantuke võib olla aru saada ka kallakust

Võsa on siin võimust võtnud

Veel kord pilt sellest kuidas võsa laiutab

Kui maja asukohast edasi kõndida mööda seda väiksemat metsarada, siis jääb vasakut kätt üks suur känd, millest saab kunagi äkki midagi huvitavat teha

Kui tahapoole kõndida siis jääb vahepeal vasakule ka veel üks lagedam ala, mis oli täidetud kilpjalgadega. See taim on selle ala enda valdusesse võtnud ja ega seal eriti midagi muud kasva. Ainult mõned puud ka veel, mis on jõudnud enne suuremaks kasvada. Sinna siis sai plaanitud istutada uued männitaimed.
Kui siis veel edasi kõndida tuleb seal veel üks kraavi koht, mis asub sügaval augus. See on ka veel suuremaks mülkaks sõidetud. Seal on probleem selles, et kusagil on seal allikas ja osaliselt on seal aasta läbi vesi. Seal oleks tegelikult hea veekogu koht. Võib olla peaks sinna kunagi tõesti mingi tiigi moodi asjanduse kaevama. Saab veekogu ja hoiab siis ümbritseva metsa kuivemana.

See on siis mülgas number kaks, mis asub seal tagapool

Sellest teisest mülkast vasakul on siis metsa või õigemini võsa alune vesine. Seda isegi suvel

See on see lagedam ala, kus siis vohavad kilpjalad ja ka võsa ka

Päris krundi taha otsa me minna ei saanudki, sest vahepealne vesine ala lõikas sinna pääsemise ära. Eks ringiga oleks saanud küll, aga polnud seekord mõtet sinna minna. Suvel saab sinna ka mööda teed. Tagasi tulles ja lõuna poolsesse serva minnes oli seal ka vesi, aga see on sulavesi, mis kaob suve alguseks ära. Samas kasvavad seal sellised taimed, mis ei ole kuiva liivapinnase omad. Seega kui seal äkki kaevata võib juhtuda, et ka seal on vett. See oleks küll hea uudis, sest oleks maja ligidal ja samas oleks kunagi siis vaade künkalt veesilmale.

Siin siis pilt sellest lodukohast seal krundi lõuna küljes

Siin on tehtud pilt selle lodu koha pealt vaadates siis põhja poole maja koha suunas

Kõndisin siis veel seal natuke ringi ja suundusin tagasi künka otsa. Sealt läksin siis tagasi selle kahe tee ristumis koha suunas ja tegin ka pildi tagasi vaatena.

Siin siis pilt tehtud vaatega maja asukoha suunas. Paar aastat veel ja võsa oleks võtnud kogu tee enda valdusesse

Ma ei mäleta enam, et kas me ka mai kuus ja juuni kuus seal käisime. Arvatavasti ikka, aga ma pole lihtsalt pilte sellest teinud. Ega me seal midagi veel eriti ei teinud ka. Me plaanisime siis juuli lõpus kui meil puhkus algab 10 päeva veeta krundi peal tööd tehes ja vahepeal ka puhates.