Reedel põrutasime siis õhtal peale tööd lõuna poole ja kusagil 10 paiku olime seal. Ega me seal eriti kaua reedel olnud. Tõstsime taimed maha ja natuke vaatasime ringi ning põrutasime edasi Võru poole.
Laupäeval olime juba poole üheksa paiku Pärnal. Sai esialgu natuke ringi kaetud ja siis asusime tööle. Tõime ka lõppude lõpuks teise käru Pärnale. See on see odav üherattaline, mida siin müüakse igalpool. Selleaga on teatud asju päris hea seal võsas vedada. Aga teatud asjade jaoks on ikkagi see vana kaherattaline veneaegne aiakäru parem. Nüüd on vähemalt valida.
Meil oli siis vaja ära istutada kuus rodot ja asusime siis sellega tegelema. Nagu ikka läks palju aega nendele koha otsimisega. Osadele sai ikka väga hea koht. Kui kaevasin, siis tuli sealt isegi mingit turba moodi asja välja, kuigi vähe. Aga tegelikult oli seal hea pinnas ja mul polnud eriti palju vaja turvast lisadagi. Põhiliselt lisasin koorepuru, et pinnas ei vajuks liiga tihkeks. Seda koorepuru kulub küll palju. Kõik neli kotti on nüüd otsas. Mõned kärud veel sinna jäi alles.
Laupäeval läks ilm ikka väga hulluks, päikese käes oli küll üle 30 kraadi. Tuult ka polnud ja vahel pidi tegema pause, muidu oleks visanud pildi eest. Võrreldes jaanipäevaga kui sadas terve päeva, on selle "keevitava" päikese käes ikka palju hullem. Lõuna paiku tegimegi ühe siesta ja käisime linnas ning siis hiljem ka Martaga ujumas.
Laupäeva õhtaks saime rodod istutatud. Ega me seal eriti midagi muud jõudnudki teha. See kuumus pitsitas ikka viimase välja.
Pühapäeval siis tegime pilte ja siis veel rohisime ka. Mina käisin ka veel maasikate järgi ka, mis võttis oma aja. Terve auto oli seda maasika lõhna täis. See aasta on marjad ilusad suured ka. Ma noppisin ka mõned üksikud mustikad sealt rodode juurest. Seal mustikad eriti ei vilju, ei tea ka miks.
Pühapäeval läks aeg jällegi nii kiiresti, et äramineku aeg tuli korraga kätte ja läks jälle kiirustamiseks.
Ega eriti palju pilte olegi üles laadida, sest mingeid erilisi "üllatusi" polnud. Rodod olid enamuses ok, ainult Roseum Elegans ja Lumina oli ära kuivanud. Ma lõikasin siis kuivanud osad ära. Eks näis kas kosuvad. Eks probleem oli selles, et mingi aeg paistab ikkagi kesksuvel päikest peale. See on algusaastal probleem. Aga kui ellu jäävad, siis peaks need olema juba "karastunud" ja saama hakkama. Turvas multsi all oli küll niiske, aga eks kuivamine oli nii intensiivne, et juured ei suutnud piisavalt vett hankida. Võib olla oleks varjutamine aidanud, aga nüüd on juba hilja. Aga ongi hea, karastuvad ja edaspidi on tugevamad taimed. Siin on ka tõestus, et mida suurem taim, seda paremini vastupeab. Suurematel rododel polnud häda midagi, just nende väikestega on kehvem lugu.
Aga siin siis ka pilte.
 |
| Siin on siis näha kuidas mõne nädalaga on kilpjalad kasvanud "jõhkralt" sureks |
 |
| Selline on nüüd pilt siis teeraja otsas. Eelmise korraga kokku on nüüd kuus uut "asukat", kõik siniste või lillade õitega |
 |
| Siin siis vaade vasakule. Siit läheb tulevikus teerada edasi ja peaks siis jõudma lõpuks majani. Siin on tagapool, siis kolm uut põõsast ja eelmisest korrast ka veel mõned |
 |
| See on see känd, mis sai siia eest toodud. Nüüd siis istutasin ka kännut taha ühe põõsa. Sinna sai täiteks päris palju pinnast veetud. Panin siis liiva ja koorepuru ning turvast ka natuke |
 |
| Scarlet Wonder oli ka kuivanud väljanägemisega. Aga õnneks päris kuivanud polnud |
 |
| Osa tõnnikesi ka õitses |
 |
| Lepalehine kletra nägi ka ilus roheline välja |
 |
| Selline helepruun "udu" hõljub kohati seal maja koha ümber |
 |
| Selline nägi välja siis "liivakast" |
 |
| Mulle igatahes aitas ja ma raputasin söötreiarohu ümbrusse tuhka. Kaua need sipelgad siis "ülbitsevad". Mürgitada ma ka ei taha ja proovin siis neile tuhaga mõistust pähe panna |
 |
| Nõmm liivatee kasvab hästi, aga kukehari ei taha siin üldse laieneda ja õitsemine on ka kehv. Süüdi vist ka see, et pinnas on paakunud. Sai siis seda ka kobestatud. |
 |
| Siin siis raudrohi "Kirsi kuninganna". Sellest on saanud üks "kõva tegija" Ma arvasin, et laus liiva sees see nii palju ei ei laiene, aga ei, sobib see pinnas ilusti. Katusele ma küll seda ei pane. Samas kardetud kadakkaeraga on jällegi asjad nii kehvad, et kui ma seda see aasta uude kohta ei istuta, siis vist läheb üldse välja. |
 |
| Karpaadi kelluka seemnete sekka on ka valgeid sattunud |
 |
| Sidrun liivatee ka "laiutab" |
 |
| Nurmnelk ka õitses |
 |
| Veel üks Karpaadi kelluka põõsas |
 |
| Leitud, seal siis kusagil all on katus mägisibul |
 |
| Siin siis "uusasukad", kamtsatka kukehari. Need siis pole mul seemnest kasvatatud vaid ostsin taimed poest. Pildistamisel ajal on vist Darth Vader seljataga passinud |
 |
| See on kalju kukehari Blue Carpet. Ainuke kukehari, millele paistab siin elu "istuvat" |
 |
| Värdforsüütia Spring Glory on ka tasapisi kasvanud |
 |
| Helgolandil olid ka uued võrsed laiali |
 |
| See on Falling Snow. Ei paista see aasta need võrsed nii ilusad ja suured olevat kui eelmine aasta. |
 |
| See on siis magnoolia Heaven Scent |
 |
| Veel karpaadi kellukaid |
 |
| Need on Tii käest saadud iminõgesed. Ei tea kas tegu on täpilise iminõgese sordiga Beacon`s Silver |
 |
| Vigvami all ka elu käis. Tii´lt saadud väikeseõieline elulõng ja miski kellukas ka. Elulõnga sorti veel ei tea. |
 |
| Siin siis pilt kuidas kilpjalg vohab |
ilusat suve jätku kõigile ja pidagem siis sellele kuumusele vasta.
See kilpjalgadega ääristatud teerada on vapustavalt ilus.
VastaKustutaAga keevitab tõesti kõvasti, nii inimesi kui õisi. Hea, et vähemalt meie oleme küll kõvasti vihma saanud, taimed näevad väga head välja.
Hm, ma mõtlesin sedasama, et need kilpjalad kahel pool teerada on nii ilusad :)
VastaKustutaPäris hädaliste jaoks on veepudeli nipp. Paned plastpudel täis ja siis otsapidi maasse, taim saab sealt vee kätte. Ma pole ise proovinnud ja sellepärast ei tea ka, kuidas seda tegelikult tehakse, aga suur internet ehk ikka teab. Poputada muidugi ei saa.
Elukoht on teil seal ikka karm, külmad talved, kuumad suved, aga tuleb üks ütlemata armas koht.
Rododndus on ikka päris töömahukas värk, kui sa neid veel katma ka pead hakkama. Ja veel tahtsin lisada, et nimi Marta on ikka ütlemata armas, küll on kahju, et ma seda oma tütarde puhul ei kasutanud:)
Veidi vihma sinu rododele ja lilledele!
Praegu on need kilpjalad ilusad küll, aga eks sellega on ka nii, et kui sa tahad ise midagi kasvatada, siis on juba raskem. Aga ainult kilpjalga ma ka sinna ei taha. Praegu ongi meil mure, et kuidas need männid vatupeavad seni kuni me puhkuse ajal seal puhastust teha saame.
VastaKustutaRodosid ma katma ei pea, sest männid varjavad päikese ära. Praegugi tegelikult ainult õhtuti paistab sinna päikest ja aega ajalt. Tegelikult on seal ka vihma tulnud ja pinnas oli rododel niiske. Lihtsalt need kaks kolm rodotaime olid väiksed ja ju siis neil juured ei suutnud vett piisavalt kätte saada. Aga küll nad siis vast kosuvad aja jooksul.
Täpiline on see iminõges küll ja üks kahest on vast ka Beacon Silver. Mina sain ilma nimeta. Neid on kaks, üks roosa, teine lilla õiega. Loogiliselt võiks ühel muu nimi olla, kuid sama nimega pakutakse mõlemat värvi eri pakkujate poolt. Elulõngad on tegelikult Kata elulõngad ja sinise elulõnga liik (Viticella). Kui su liivakast on katuse proovimaaks mõeldud ja nendid, et kukeharjad ei taha edeneda , siis ilmselt on ikka väga kuiv puhas liiv. Nelkidel ja liivateel on sügavamad juured ja need tulevad toime. Need katusekatted, kus muud peale kukeharja kasvab, nõuavad mõnevõrra paksemat kasvukihti. Ega see katus siis päris tuhkkuiv ei saa olema, kasvukihti segatakse savi ja kergkruusa või muud vett hoidvat ollust ja alla pannakse tavaliselt täiendav vett akumuleeriv kiht. Küllap sa oled juba ise ka uurinud. Aga kilpjala entusiastid võiksid lugeda Kilpjala salatist. Tulevad ja aitavad kevadel sul seda vallutajat ohjata.
VastaKustutaKas on midagi taolist nagu nende kassikäppadega, et emane ja isane eri värvi õitega? Aga samas on just lehed need, mis nende nõgeste puhul ilusad on. Ja paistab, et neila seal meeldib küll.
KustutaElulõngade kohta ma mäletan kui sa ütlesid, et see on see viticelli. Ma ka uurisin Mahhovite lehte ja seal on ka tabel, kust saab siis äkki sotti, mis sordiga tegu.
Kui teha mätaskatus, siis on tõesti vaja paksemat huumust, aga kui teha sukulentidega ja teiste kuivust taluvate taimedega, siis saab 150mm hakkama.
Need kukeharjad kasvavad küll, aga aega läheb kauem. Aga meil on seal liiga peenike liiv, vajub väga tihkeks ja paakub kergesti. Peab kruusa hulka tooma.
Katusele ma panen liivaga segamini kergkruusa, see on kergem. Aga alla pannakse kivivilla matid, mis hoiavad siis ka vett endas. Aga ma kavatsen esimese "katse" teha kuuri katusel. Eks siis näeb.
See kilpjala jutt oli täitsa huvitav. Eks see ju sama teema, mis seentega. Need on ka osad mürgised. Aga seal kus mul need kilpjalad ette ei jää, las kasvavad, siis on ilus kaeda. Aga kus ikka tahaks, et midagi muud kasvaks, pean hakkama võitlema. Kusagil pole kirjas, et kas need on hapulembelised, loogiline see oleks. Seega kui ma kaevan õunapuude jaoks platsid, siis ma pean mulda nii kui nii natuke lupjama ja siis ka ei sobi vist kilpjalgadele see pinnas. Ei tea, eks näis.
Lilla iminõges võib olla näiteks "Purple Dragon",aga ka roosasid on erinevaid nimesid, mis pildil näevad samasugused välja. Tavaliselt on aedades ju need sordid, mis Eestis müügil on olnud. Kui tahad, otsi Laminum maculatum sorte.
VastaKustutaÜhe kerge rohekatuse rajamise kohta Tartus vaata siit . Sealpandi segusse ka savi lisaks. Ei tea, kas see on ka alles veel. Elulõng on liik, mitte sort. Kilpjalast kevadel võid ju mõne salati teha, kuid üldiselt on ta invasiivne liik, kasvab igasuguse happesusega pinnases, pärsib paljude teiste taimede kasvu ja on loomadele mürgine. Hea kompostimaterjal pidi olema. Aga loe ise
Ega mulle see nõgese sordi nimi tähtis polegi. Lihtsalt mainisin ennist. Kas see elulõmg, mis sa andsid on väikese elulõnga liik, mitte sort. Ma muidu uurisin siit: http://www.mahhovclematis.com/est/myygisordid/vaikese6ielised/?group_id=5
KustutaKatuste kohta ma olen juba väga palju nii kodumaist kui ka välismaist "kraami" uurinud. Ma lugesin ka kunagi Koorbergi uurimust, ma ei mäleta, et nad savi sisse oleks pannud. Aga nad panid samuti Fibo kergkruusa, mis tegelikult ongi savi.
Kilpjalgadega saab meil vist jah palju "tegemist" olema. Kes mässab naadiga, kes nüüd siis kilpjalaga ja kes veel millegi muuga.
Komposti vist võiks küll seda panna. Ega ta eostega eriti levigi, rohkem risoomiga.