Ma siin pikemat aega käin mööda ürgorgu ja ka teiselpool jõge lahtiste silmadega ringi. Lisaks siis vahel fotikas ka kaasas, et pilte teha. See on ka seoses ühe plaaniga, mis juba eelmine aasta hakkas kummitama. Aga kuna see veel alles plaan, siis pikalt ei kirjuta praegu, kuigi kindlasti paljud juba arvasid ära.
Ja siis täna sai jälle “luurel” käidud ja siis paar “tegelast” leitud. Aga vot ühe tegelase tuvastamisega jäin hätta. No ma siin sirvisin mitut raamatut, aga ei leia kuidagi sellist tegelast nagu siin piltidel, mis allpool.
Kasvas teine metsa läbiva tee servas. Päike paistab hommikul ja õhtal sinna, aga lõunal varjab mets päikese ära. Pinnas on seal liivane ja lahja. Kohati on seal ka kukeharja. Õite läbimõõt on umbes 2-2,5 cm, mitte rohkem. Ega neid taimi seal palju olnud, hajusalt mõned olid. Ma tegelikult kahtlustan, et see peaks kõrval 20m kaugusel oleva niidu peal ka kasvama. Aga seda saan alles hiljem kontrollida, täna oli seal “liiklus” koertega väga suur ja ma ei saanud eriti palju ümbrust uurida.
Siin siis kaugemalt pilt
Siin pilt siis ligemalt ja natuke külje pealt
Siin siis õitest pilt ligemalt
Ja see pilt siis tehtud maapinnast
Mul on sihuke “karvane tunne”, et see on mingi tulnukas kes meil siis kohanenud. Seal samas, mitte kaugel oli ka Kaheaastane kuningakepp, mis on ka sisserännanu ja meil kohanenud taim. Äkki siis see ka ja sellepärast ma teatud raamatutest seda ei leiagi. Samas võib tegu olla siis mingi tuttava taimega, lihtsalt asi minu algaja oskustes.
Tegemist peaks olema üheaastase õnneheinaga (Erigeron annuus -liik). Pooleldi ilutaim,osaliselt kolinud ka Eesti looduslikesse elupaikadesse. Kasvutingimuste suhtes ei ole nõudlik, elab ka poolvarjus ja liivapinnas ära. Nii et kui meeldib, siis seemneid koguma. Aedades kasvatatakse rohkem lillade veidi suuremate õitega mitmeaastast õnneheina. Kui sa vaatad selle taime pungasid, siis näed, et need on longus. Õnneheinad ei ole enne õite puhkemist kuigi kenad - on tunne nagu hakkaksid närtsima. Kui aga õied puhkevad, on nad igati armsad ja vähemalt need lillad on ka head vaasililled.
VastaKustutaSee vist on jah mingi ünneheina sort. Minu kukeaabits näita, et õnnehein on üldse kollaste õitega. Jaani-õnneheina jaoks on selle õied liiga suured ja lisaks olid sellel õie kroonlehed ikka valged, mis valged. Aga ega see tarvitsegi olla looduslik, see võib ju kellegi aiast ka olla. Kõrgus oli ka teisel ikka oma 50cm või natuke rohkemgi.
VastaKustutaMa seda peenrasse ei tahagi panna. Nimelt siis plaanin tükk aega teha ala, kus oleks siis midagi nõmmeaia taolist ja siis mõtlesin, et vaatan kuidas õnnestub kui teha osa sellest eesti taimedega. See mõte tekkis kui ma siin aastaid mööda pirita nõmmesid ringi jalutasin, tingimused ju suht sarnased. Seda enam, et eesti taimedega saab ka kõvasti kokkuhoida raha ka. Ma ju ei saa osta 1 või 2 taime, ikka seemnetest tuleb ise kasvatada mitmekümned taimed.
Nõmmeaia plaan on hea plaan.
VastaKustutaÕnnehein tundub olevat jah, minu Tartu aias olid tal küll õied suuremad, aga küllap ka kasvutingimused samad. Kaasa ma teda ei toonud, sest ta kippus ikka lamanduma ja siis saab temast hea saak tigudele, mida mu uues kohas on paraku massiliselt. Küllap nad ajapikku vähenevad.
See vist ikka õnnehein on. lihtsalt kasvab lahjemal pinnal ja sellepärast vast ka õied väiksemad ja vars tugevam ning on üleelanud need tugevad vihmad. Tigusid ei paista seal üle jõe eriti olevat. Samas siin majade ligidal on küll neid palju.
Kustuta