Puhkus Pärnal, osa I

Meil mõlemal hakkas 1 augustist puhkus ja otsustasime, et "mässame" esimese nädala Pärnal. Esmaspäeva hommikul siis startisime lõuna poole. Kuna Miina tahtis kala siis pöörasime enne Jõgevat ära peipsi poole ja käisime ka Mustveelt läbi ning Miina sai siis ka suitsu latikat.
Pärnale jõudsime peale lõunat minu mäletamist mööda kusagil kahe paiku. Tõstsime nodi maha ja mina põrutasin siis Räpinasse, et sealt ka varjualune ära tuua. Ajasin ka Merlega natuke juttu ning põrutasin tagasi krundile.
Pärnal siis otsisime koha varjualusele, aga siis selgus, et osa nodi jäi maha ja asi jäi poolikuks.
Edasi käisime siis ka Võrus vanematel külas ja ajasime ka seal natuke juttu ning võtsime siis kattemadratsi sealt kaasa. See sai osetud kaks suve tagasi, et Lüllemäel magada, aga vanemad ei kasutanud seda hiljem ja see seisis niisama. Nüüd läks see siis asjaette. Käisime siis ka poes ja ossime ka ära gaasiballooni.
Tagasi Pärnal hakkasime siis asju sättima ja ma mässasin gaasiga. Aga kahjuks selgus, et see kütte agregaat ei tööta ja gaasipliidil on vist kusagil torudes leke, sest surve oli liialt väike, et tuli saaks korralikult põleda. See ost läks nüüd küll ajataha, sest 55 euri jääb nüüd niisama seisma. Aga eks tulevikus saab seda kasutada kasvõi gaasigrilli jaoks. Ka tihendasime ära katuseluugi mastiksiga, mis sai Võrust ostetud. Sealt oli vahepeal vett sissetulnud. Nüüd peaks see tihe olema.
Teisipäeva hommikul ärkasin mina varem ja hakkasin otsima kohta kuhu teha grillimise koht. Leidsin siis ühe pisema lohu koha, kus siis sai pandud kaks graniitplaati püsti. Saslõki varrastega sain ka vee keetmise aluse potile, mis ema meile kaasa andis. Kohvi sai täitsa ok ja soojendasime ka süüa seal. Täitsa hea oli.
Käisin siis ka ära vallas, et anda dokustaatidele alla oma pootshaagid.
Edasi põrutasin ma üksinda Räpinasse mahajäänud vidinate järgi. Lisaks siis viskasin autosse ka kankud, et sealt taimedele vett võtta. Kankude täitmise jala siis ajasin Merlega natuke juttu ja lisaks andis Merle ka kaks grillresti kaasa, mis neil niisama seisid. Need kulusid vägagi marjaks ära.
Kui ma tagasi jõudsin siis oli Miina lillesibulad üleskaevanud. Seal oli suur hunnik mingeid tulpe ja nartsisse, mis nüüd jäid ette meie uue peenra rajamisele. Kastsime siis põõsaid ja ka liivakasti taimi ning rohisime ka kus vaja.
Tassisime ära siis selle järgi jäänud hunniku platsi peale lõkke kohta ning põletasime ära koos selle hunnikuga mis seal veel enne oli. Sai veel natuke nokitsetud ja õhta käes oligi.
Kolmapäeval alustasime siis peenra tegemist. Miina tahtis auku kaevata ja tema jändas sellega. Mina siis otsisin postide jaoks materjali ja saagisin ning teritasin kirvega. Edasi siis tagusin vaiad maasse ning siis hakkasin otsima punumise jaoks materjali. Sellega oli rohkem tegu, sest iga vits selle jaoks ei külvanud ja osa neist paindumise asemel murdusid. Kui vitsad olid otsas otsustasin, et lähen puhastan männi taimi. Seal oli ikka hullumaja. Need kilpjalad olid ikka väga suureks kasvanud. Mingi osa tehud ja õhta käes käisime poes ja tegime süüa ja pärast seda tegin ka kaevule kaane valmis. Selleks ajaks oli juba kell kõvasti üle poole üheteistkümne ja oli parajalt pime juba.
Neljapäeval sai siis jätkatud peenra punumist ja lisaks tassisin ka mulda metsa alt. See metsa alune muld on ikka väga hea muld. Ainuke asi, et me ei mõõtnud selle ph-d. Aga eks see ikka ole neutraalne, sest seal kasvavad rohkem pajud ja lepad. Ka mõõtsime vahtra salu pinnast ja selgus, et seal on ikkagi väga happeline pinnas. Ma arvan, et sellepärast ka maranad nii hästi ei edene ja ei õise. Sest need on ju rohkem lubjalembesed taimed. Neid peab vist järgmine aasta lupjama.
Lisaks sai siis jälle natuke mändidega tegeletud ja käisime ka Väike Palojärvel. See on happelise veega turbapõhjaga järv. Marta sai siis seal ujuda ja mina siis täitsin kankud veega. Rododele peaks see vesi väga meelepärane olema. Edaspidi peabki vist rododele vett sealt järvest tooma.
Ka lasime me me haagisel jalad alla, et see ei kõiguks nii palju. Üks jalg ei kandnud ja seal sai alla pandud üks varurehv ning plaat. Ka tegi Miina esimesed pildid. Vahepeale ei olnud lihtsalt mahti pilte teha. Tegemist oli palju.

Selline nägi siis välja see peenar kui oli maha laotatud ka see juuretõkke kangas. Siin on kehvasti näha, aga kaevu poolne osa on sügavamal ja lohus. Sinna kannatab mingi põõsas kasvama panna

Siin siis pilt varjualusest. Otsustasime selle panna sinna, kus eelmine aasta oli meil see tent puude vahele tõmmatud. Siin on see varjus, aga samas vahepeal paistab ka natuke päikest sinna. Samas ei küta päike seda kogu päeva nii, et ei muutu seal õhk palavaks

Siin siis pilt meie magamis pesast. Laiuti on haagis piisavalt lai, et saaks ka jalgu sirutada. Päeval oli haagises hea, aga öösel oli probleem, et ei saanud aknaid lahti hoida. Liiga jahe ja niiske õhk oli

Siin siis varjualusest pilt teise nurga alt. Ka on paremal näha toidu valmistamiseks maase kaevatud plaadid

Peenar teise nurga alt. Natuke on ka siis haagist näha

Siin on sellest salaja pilt tehtud kui ma käruga metsa mulla järgi suundun. Siin on ka hästi näha kuidas vahtra salu puud varju tekitavad ja kui sellest välja jõuad, siis satud kohe kõrvetava päikese kätte

Miina tegi pilti kanarbiku põ'õsast, mis kasvab seal liivakasti juures. Sellele sai eelmine sügis natuke rodomulda pandud, mis jäi üle ja see on ka kasuks tulnud. Põõsas on ilus ja õitseb. Mul haub peas plaan neid kanarbikke tuua ka liivakasti ümbrusesse

Need on kolm rododt kes kasvavad kampas ja nende vahel on valdsteinia ning tiarellid. Taga vasakul on Catawbiense Grandiflorum, paremal Junifeuer ja ees Helgoland

See on Falling Snow. Tema on ilusti juba pungasid kasvatanud

See siin on magnoolia, mis asub kuuskedest lõuna poolsel küljel. Siina peaks tal hea olema. Tuult pole eriti palju ja päikest jagub ka