reede, 1. juuni 2012

Looduslik tõke

Ma siin mõtlesin oma pisikese kreeka pähkliga, et kui ma istutaks osadel puudele ja põõsastele ümber Thunbergi kukerpuud, et kas siis ka kitsed sellest läbi murraks. Nendest saaks moodustada vabakujulise heki. Ainuke jama vist, et läheb kaua aega enne kui need kõrgeks kasvavad ja teiseks võivad kitsed ju ka sellest üle hüpata kui see kõrge pole. olen ise näinud kuda nad TBA aiast, mis oli väheke vajunud, aga ikkagi oma meeter või rohkem kõrge, panid üle nagu nalja. Aga kui kukerpuid tihedamaks pügada, et siis kas väiksemad loomad vast siis läbi ei murra. Ei tea, peaks kusagil proovima. Või kas on kellegil kogemusi või on kuskilt midagi paremat lugenud?

6 kommentaari:

  1. Kukerpuu kitse ei pea ja thunbergi kukerpuu mõned sordid on ka külmaõrnad. Olen näinud, mismoodi nad ei hüppa, vaid trügivad läbi kukerpuude, et välja kraapida lumest kikkapuu sorte. Hästi peab kitse kinni väga tihe viirpuuhekk, meetri peale vähemalt 4 taime, aga noorena see puid ei päästa, sest nad ulatuvad ju sellest üle latvu närima. Kui ta aga kõrgeks kasvata, siis ei paista puud välja. Meie naabril oli selline hekk üle 3 m kõrge, kasvas ta umbes 5 aastat.
    Me oleme kasutanud oma puude kaitseks 2 meetodit. Algul lõime iga puu ümber 3 korraliku umbes 1,m kõrgust vaia ja siis kerisin nende ümber tihedalt heinapalli nööri. Aga see värgindus nägi suvel üsna jube välja ja kevadel koristasin ma need nöörid ära (vaiad jäid) ja kogu me elamine oligi üks suur vaiamets. Juba mitu aastat oleme kaitsnud puid selle tiheda rohelise aiavõrguga, iga puu on omaette puuris. See on kallis lõbu küll, aga puud on korralikult kaitstud ja suveks ei pea ka neid ära võtma. Kui puu on piisavalt suur ja tüvi veidi jämedam, võib need tarad ära võtta ja kasutada järgmiste noorte puude juures. Meil on asi selles, et raske reljeefi tõttu ei saa me oma krunti piirata taraga, sest sügava oru kohal, mis talvel täis tuiskab, peaks piire olema vist 5 m kõrgune, et kitsed ja jänesed sealt üle ei jalutaks.
    Kõige parem on muidugi korralik tara.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Selge, ma seda kartsingi. Sügisel istutavate puude ümber teen ka sellest aiavõrgust ümber kaitse. Aga seda kukerpuu asja mõtlesin heitleheliste kaitseks proovida. Aga jah, kitsed on ühed väga uudishimulikud ja "ülbed" loomad. Põder niisugune päris pole. Aeda ma sinna metsa serva teha ei taha, vähemalt püsivat mitte. Meil jäi ja edaspidi jääb veel üle roikaid, teeme nedest midagi. Jätsime need nimelt alles, et siis saab teha eraldi võred, mis paneme omavahel kokku ja suveks võtame lahti. Ega kaua nii jännata ei viitsi, aga mis sa teed, need on metsas elamise rõõmud. Siin linnas niigi elame aia sees.
      Seda võrgu värki nägin ka sinu blogis kunagi ja see oli hea idee. Tänan. See aasta nägin, et ka TBA-s olid nad nii teinud. Aga see vist rohkem jäneste ja muude väikeste näriliste eest kaitseks.
      Ma hiljem mõtlesin, et tegelikult see kukerpuude hekk tuleks vist veel kallim kui mingi tara "aretada". Eks näis, proovime see aasta siis ise nende roigastega ja lisaks siis proovin ka seda metsameeste Cervacoli ja Plantskyddi.

      Kustuta
  2. Ei, võrk kaitseb just kitsede eest. Meil hulgub neid talvel siin üksjagu. Kui valida vähemalt 1,2m kõrgune võrk ja panna ta mitte vastu puutüve, vaid teha temast ümber puu piisavalt suur ring, ei pääse enam ükski kits ligi. Võrgu kinnitame pinnasesse jämedast traadist väänatud konksudega, siis saab neid niitmise/trimmerdamise ajaks kõrvale tõsta. Tüve kaitseks on müügil sellised spiraalsed plastribad, nemad kaitsevad tüve jäneste eest, aga kitsed pääsevad ikkagi närima kogu võra. Okaspuude juures pole selle plastvärgiga üleüldse midagi teha. See on küll asjatu kraam ostmiseks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma mõtlesin, et TBA kaitseb omal seal väiksemaid puid pisemate loomade eest. Seal olid peenemad võrgud ja hästi tüve ligidal ning vast umbes 0,5m kõrged. Neil nüüd enam kitsedega muret pole, nad panid uue aia, mis on vähemalt 2m kõrge. Sealt on isegi purjus kahejalgsel väga raske üle saada. Kitsed sealt küll enam üle ei lähe.
      Meil tuleb siis puud kaitsta võrkudega, aga heitlehelised rodod tuleb ikkagi kaitsta osaliselt roigastega. Võrku läheks liiga palju. Samas meila neid roikaid jagub.
      Ma olen ka näinud neid plastribasid ja siis ka peenema silmaga võrke jäneste vastu. Kuramuse kallid on. Seda enam, et kindel neis ikkagi olla ei saa. Ma arvan, et ikkagi see teila proovitud värk, et see suurema silmaga kõrgem võrk ümber ja siis veel talveks ka võrsed kokku mökerdada on õigem proovida.

      Kustuta
  3. Minul muidugi puuduvad igasugused kogemused Thunbergi kukerpuuga, v a ehk see, et nad meeldivad mulle oma kuju ja värvide poolest. Muhediku järvistu kaldalt see armumine algaski :)

    Tänavu tõin endale Järvseljalt kastitäie seemikuid ja olen nad nüüd ümber potistanud, vaatame, kas minust saab asja. Tahaks neist ühte vahvat põõsapeenart teha. Kunagi. Siis tulevad kogemused ka.

    Loodetavsti minu lodulepikus kitsi pole. Talvel küll ei paistnud.sulle aga edu katsetamisel.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma ka mõtlesin, et need on ilusad ka, erinevalt roigastest. Pirital on ka nendest vabaaja keskuse vastas üle tee pisike rohenurk moodustatud. Täitsa ilusad on.
      Nüüd küll sülita kolm korda üle vasaku õla. Ma arvan, et kui nad mingi aeg avastavad, et oo siin on laud kaetud, siis on jama kaelas. Me oleme siin Tallinnas paarsada meetrit majast metsas põtragi näinud. Kitsed jooksevad ka ringi. Marta (meie koer)vaatab ka neid ja nuusutab õhku, aga ei oska veel seisukohta võtta. Rünnannud ju pole, seega ohtlik pole, aga mis elukaga tegu, ta ka ei tea. Linna preili, mis teha.

      Kustuta