pühapäev, 10. juuni 2012

Rodoaed 9 juuni

9 juunil istutasime Pärnale siis lisaks rodosid. Seekord sai sinna istutatud väiksemad rodod. Aga selle eest oli kokku ühe päeva jaoks päris suur hulk tööd. See postitus ei ole teistele küll huvitav, sest see rohkem mulle endale, et hea siis hiljem vaadata. Istutatud sai siis sellised rodod:

Heitlehelised
  • Juanita
  • Sarina
  • Nabucco
  • Homebush
  • Mandarin Lights
  • Oxydol
Enne ootasid ees Gibraltar, Golden Lights ja Golden Sunset. Heitleheliste rodode olukord ei ole just "proosiline". Pärnal olevate heitleheliste rodode probleem on ka kuivus. Aga loodame, et uues kohas olukord paraneb ja siis ka kasv paraneb. uued rodod olid ka suhteliselt raagus, sest see "potis kükitamine" ei olnud hea. Lisaks ei paistnud muld ka eriti hea olevat. Pärnal peaks neil nüüd parem olema. Tuleks ka vihma. Kuna istutatud rodod ei näinud kuigi kenad välja, siis pole pilte ka mõtet postitada.

Igihaljad

Goldbukett
Balalaika
Lumina
Pearce´s American Beauty
Cunningham´s White
Schneekrone
Pohjala´s Daughter
Old Port
Mai kuus istutasime me ka rodosid, aga tegemata jäid pildid. Seekord siis tegin ka nendest pildid ära. Sellised rodod siis ootasid seal rodoaias ees:

Cheer
Red Impulse
Scarlet Wonder
Bernstein
Catharine van Tol
P.J.M. Elite
Haaga

Lisaks sai siis veel istutatud muid taimi. Üks harilik kenarbik leidis koha seal, siis kaks harilikku küüvitsa Blue Ice taime, kaks Jaapani õisküüvitsat Forest Flame ning üks sinihalli kalmia taim. Lisaks istutasime ka kolm tipmist puksrohtu ka. Eelmise aasta sügisest "kükitas" kaks talihali taime, mis me ka eelmine kord sinna metsa äärde istutasime. Kahjuks üks neist oli saanud seal vahtra salus liiga ja vist on ära surnud.

See pilt sai tehtud õhtul kiiruga ja ei ole just eriti õnnestunud
Tii poolt kingitud kännasmustikas leidis ka koha "sugulaste" seas
See on harilik kenarbik
Siin siis juhtus nii, et ledikanense koha "hõivasid" hoopis sinihall kalmi, Jaapani õisküüvitsad ja eespool tipmise puksrohu taimed
Pilt siis uutest "asukatest". Minul meeldib väga see, et ümberringi on mustika ja pohla taimed. Osa rodosid ei paista küll veel mustikate vahelt välja, aga siis kui need tulevikus õitsevad, ei tohiks probleemi olla. Siis on ilus roheline taust olemas

7 kommentaari:

  1. Suurprojekt!! Küll tajaks seda õitemerd järgmine kevad näha.
    Seniks jõudu ettevõtmistes!

    VastaKustuta
  2. Tore, et eelmisel aastal istutatud rodod kenasti talve üle elasid ja õitsevad. Taimed paistavad hästi ilusad, ilma külma- ja päikesekahjustusteta. Siis on uutel asukatel ka lootust. Juba järgmisel , kuid veelgi enam paari aasta pärast saab väga ilus olema.

    VastaKustuta
  3. See on selline tegemine, mis kunagi valmis ei saa. Mul juba mõtted seal liiguvad kuidas aastate pärast teerada peaks tiiru tegema, mis puud peaks kasvama jne. Aga tööd on seal aastakümneteks. Aga eks aed ongi ju selline asi, mis kunagi päris valmis ei saa. Muutused toimuvad kogu aeg.
    Peale selle Junifeueri elasid teised rodod talve üle. Catawbiense on saanud ka päikese käest kõrvetada. Aga ma ise ka natuke süüdi, unustasin sügisel multsi laiali "kakkuda". Kevadel on mults tegelikult halb asi, sest hoiab maapinda sulamast. Tegelikult see praegune koht ei olnud ka kõige parem ja see uus koht on see õige koht. Seal peaks probleeme vähem olema. Aga eks siis aastate pärast ole näha. Tegelikult võtab kaua aega enne kui näeme seal suuri põõsaid. See on ka põhjus miks ma korraga nii palju rodosid muretsesin. Edasi tuleb ju aastaid oodata.

    VastaKustuta
  4. Tore lugeda ühest suurest loometööst. Ja kumab kõigest sellest mõnusat hingerahu.

    VastaKustuta
  5. Ma arvan, et kõik me postitused on eelkõige iseendale. Ja juhtumisi loevad neid ka teised:) Aia arengut on alati huvitav jälgida. Minu jaoks on küll väga põnevad need hapude osakonnad.

    Hingerahu tõesti. Inimesed kolivad suurest kultuurist ära maale, hakkavad matsistuma ja tunnevad end seal miskipärast hirrrrmus hästi:) Just sellised südamlikud sõnad öeldi mulle paar päeva tagasi.

    VastaKustuta
  6. Tõesti, seda tööd teen ma väga heameelega ja hingerahu on ka sellega kaasas. Isegi kui pärast paar päeva midagi valutab ja tunda annab, siis ei ole sellest halba tunnet. See meil saab olema väga pikaks ajaks suur projekt tõesti. Mul plaanis veel ka lisaks puid istutada. Aga enne sügist ei saa seda teha. Kaski ei saa ju alles jätta igale poole. Haabadega sama lugu. Haabadega on veel see lugu, et neid peab kaitsma ja see talv on väga paljud haavad ka ära kooritud. Põder va kurivaim. Aga eks nad tahavad ka elada.
    Tõesti on väga palju näha kuidas inimesed üha rohkem maale kolivad. Kui päriseks ei saa, siis kasvõi ajutiselt või siis nädalavahetusel. Lisaks väga paljud veel unistavad sellest. Kuigi jah, olgem ausad, kõik ei ole suutelised selleks. Maal on ikkagi palju asju vaja ise teha. Korteris elades tehakse enaus asju ju sinu eest ära. See sõltub inimesest paljuski. Aga minule see just ei sobi. Meil on siin ikka väga palju sellist, mille peale terve inimese mõistus tõrgub ja mitte midagi teha ei saa. Tahaks nagu midagi ettevõtta, aga ei saa. Räägi nagu seinaga.
    Aga suur tänu teila. Tegelikult ma hakkasin blogima ka sellepärast, et ma pidasin eraldi arvutis päevikut ja siis taheti pilte näha. Ma siis ühildasin need kaks asja omavahel. Saan siin päevikut pidada ja vahel vanu asju vaadata ning teised saavad ka tegemisi jälgida. Hea kui saab oma rõõmu ka teistega jagada. Jagamise rõõm on ka suur rõõm. Viimastel aastatel olen selles üha rohkem veendunud.

    VastaKustuta
  7. Mul oli vahepeal su blogi lugemises pause ja sina oled vahepeal lisanud hulganisti töid ja tegusid. Juba rõdu-rodod löövad pahviks. Väga hea, sinust saab siis meie rodoja :)

    VastaKustuta