Pühapäev, 23. märts 2014

Kevadine laupäev Pärnal

Kuna mul on vaja teha koolitööna põõsaste lõikamist, siis pidime käima Pärnal. Juba ammu oli meil plaanis ühele vanale sireli põõsale teha noorenduslõikus. Kuna eelmine sügis jagati ülesanne kätte, siis jätsime lõikuse kevadesse ja tegime selle siis nüüd ära.

004

Siin siis kuuse kõrval see sireli põõsas kasvab. Ei teagi kes ja millal selle sinna istutas. Sireli taga on tegelikult mingi väiksema maja vundament, aga nii vana see põõsas pole, et saaks selle elanike oma olla. Naabri väitel olla sealt elanikud ära küüditatud. Aga see põõsas võib olla lihtsalt vanemate põõsaste järglane. Aga ta õitses vähe ja arvan, et sellepärast, et teda poldud lõigatud. Ka peaks talle nüüd komposti alla panema.

005

Siin siis pilt sama nurga pealt, aga ligemalt.

007

Siin on ka näha milline rägastik see põõsas oli.

013

See pilt on tehtud põõsa tagapool. Siin on vanemad oksad lausa horisontaalselt ja seal uued oksad püsti kasvanud. Aga kuna põõsas on nii tihe, siis ei liigu õhk sees ja ega see ka põõsa tervisele hea ole.

016

Siin siis pilt peale tugevat noorendamist.

017

Nii palju sai siis ära lõigatud.

020

Pilt siis külje pealt.

024

Naaber krundi peal on ka kunagi ammu olnud aed ja seal kasvavad kohati märtsikellukesed ja lumi kellukesed. Märtsi kellukesed on seal ilusad suured, seal on ka hea muld. Seal on kunagi olnud ka aiamaa, kus siis metssead aega ajalt songimas käivad.

025

Siin üks lumikellukeste punt.

026

Siin märtsikellukeste põõsas. Tegelikult on õitsemine alles algamas.

031

Siin on keskmise põispõõsa taimed, mis me kasvatasime ise seemnest ja istutasime 2012 aasta sügisel Pärnale. Eelmine aasta jäi nende lõikamine vahele, aga see aasta siis ka otsustasime selle ühendada kooliga. Eelmise aasta kasvud on päris pikad.

034

Siin siis kärbitud okstega põõsastest pilt. Tegelikult on vaja põõsad ka ümberistutada, sest kaks aastat on täis. Lisaks on neil kitsas juba. Aga sellega peab veel ootama.

Lisaks siis lõikasime veel lodjap-põisenelas ´Mindia´ põõsast kui ka hariliku ebajasmiini põõsaid ´Aureus´. Eks nad jäid pärast lõikust ikka väga hõredad, aga see peaks nüüd neid ärgitama uusi võrseid kasvatama.

Maapind on kohati küll sulanud, aga enamus paikades on ikka ainult pealt sulanud ja 5cm allpool on maa külmunud. Eks läheb veel aega enne kui maapind täitsa ära sulab. Aga ajutiselt potiga maasse pandud puud ja põõsad olid küll sulanud ja ümber potide olev muld oli ka ülessulanud. Rodode juures oli ka sulamine alguse saanud, aga kuna maapind ei võta allpool vett veel vastu, siis olid teerajal loigud. Rododel olid umbes 2-3cm paksuselt maapind sula. Allpool täitsa külmunud maa. Seal ju päike ei soojenda. Nii, et seal läheb veel kaua enne kui maapind täiesti üles sulab.

Ilm oli tegelikult väga ilus, päike paistis ja minul oli soe, aga vahel olid tuuleiilid päris tugevad ja need natuke jahutasid. Aga muidu oli väga ilus kevadine ilm. Hommikul kui me pärnale jõudsime, siis olid krookused ´Mindia´ all oma lehed välja ajanud. Eelmine nädal ei olnud seal midagi näha. Õhtuks oli isegi üks õis lahti minemas. Järgmine nädal oleks seal ilus vaatepilt. Kahjuks see aasta me ei näe seda. Eks järgmine aasta siis näeb.

Järgmine kord kui ma Pärnale saan on alles aprilli lõpus kui on järgmine sess. Siis on kindlasti seal hoopis teine vaatepilt. Aga eks seni peab kaema Tallinnas toimuvaid muutusi.

Kolmapäev, 19. märts 2014

Varakevad Pärnal

Eelmine nädal sai siis käidud jälle koolis ja kui juba lõunas olin, siis astusin läbi ka Pärnalt.  Tegelikult käisin ma esimene kord see aasta juba jaanuaris Pärnal. Aga siis oli lumi maas, kuigi vähe ja ka eriti midagi üllatusena polnud. Ega seal midagi eriti kaeda polnud. Midagi hullu polnud juhtunud. Seoses sellega, et talve praktiliselt polnud, ei teinud ka kitsed “kurja”. Eks neil oli toitu mujalgi, lund oli ju vähe. Aga eks ma ju tegin heitlehistele rododele tarad ümber nii, et ega nad ka ligi pääsenud kui oleks tahtnudki.

Esimene kord “astusin” Pärnalt läbi pühapäeval. Ilm oli siis päikesepaisteline, aga väga tuuline. Samas on meil sea ümberringi kõrge metsa ja allpool oli tuult nagu ikka vähem. Aga rohkem oli tuult näha ja kuulda puude latvades. Maapind oli lumest puhas. Kohati oli maapind ka natuke sulanud, aga näiteks rodode juures oli maapind ikka täitsa külmunud. Eks see sellepärast ole, et sinna ju päike ei paista. Seal läheb veel kaua aega pinnase sulamisega.

Igihaljaste rododega oli seis erinev. Osadel kahjustusi polnud, aga osadel oli. Ja kui aus olla, siis see aasta paistab olevat kahjustusi rohkem kui eelnevatel aastatel. Kahjustada on saanud just lehed ja need on külmakahjustused. Kahjustada on saanud just võra keskel või allpool olevad lehed. See tähendab seda, et seal oli lumepiir. Koolis A.Vaasa rääkis, et just lumepiiril on kõige külmem ja tavaliselt seal ka kahjustused on. Ja nii on ka osadel rododel. Põõsa ülemised lehed on kõik korras ja õiepungad ka, aga siis allpool on kahjustatud lehed. See aasta oli lumi madal ja ju siis põõsa alumises osas said lehed kahjustada. Aga õiepungad paistavad enamusel korras olevat.

Aga tundub, et ikkagi peab hakkama vaikselt seal majakoha juures tegema ka rododele kohta, sest antud kohas on madalam kohta ja külmaõrnematele rododele võib lumeta talv saatuslikuks saada. Aga siis peab lisaks olemasolevatele puudele kasvatama sinna uude kohta ka okaspuid, et varju juurde tekitada. Plaanis on istutada hariliku elupuu ´Smaragd´ taimi. See on hea sort vabakujulise heki jaoks. Ega ma tegelikult hekki tahagi vaid tahan väiksemate vahedega neid istutada.

Ka okaspuud, mis sai ajutiselt pottidega maasse kaevatud, paistsid korras olevat. Praegu ei paistnud olevat “päikesekõrvetust”, aga enne hõisata ei saa kui mai kuu käes on.

002

Hall mänd nägi täitsa ilus välja. Sai teine ära tarastatud, et neljajalgsed ligi ei pääseks.

005

Must mänd nägi ka hea välja. Ka polnud selleks ajaks kitsed teda puutunud kuigi ta jäi tarastamata. Eelmine aasta vajutas lumi ta viltu ja sai siis teist suve algul toestatud. Selleks talveks jäi see tugi külge, aga õnneks polnud seda vaja.

016

Siin alguses kus asuvad ´Catawbiense Grandiflorum´, ´Haaga´, ´Blutopia´ taimed on, paistis kõik korras olevat. Kuigi jah, natuke liiga palju päikest paaris kohas on. Aga siin ma plaanin ka muudatusi teha. Osa pätse on ka juba kohale veetud.

017

Siin “peenras” on ka kannatada saanud rodosid. Kaks kõvasti kannatada saanud taime on ´Bernstein´ ja ´Red Impulse´. Tundub, et nende jaoks on vaja teine koht leida. Ka on siin nähe metssigade tegemised. Kaks korda songisid nad tiarellidega ala üles. Esimene kord jõudsime jaole ja ala taastada, aga teine kord lihtsalt oli nii hilja ja aega polnud enam. Paistab, et meil saab tulevikus köögivilja kasvatamisega probleeme olema. Vähe sellest, neile meeldib ka sissesõidutee. Nad on teed ka mitmest kohast “kündnud”.

142

Siin on näha, et taime ülemine osa on korras, aga allpool on natuke kahjustusi. Lumepiir oligi umbes seal kus kahjustused on.

177

Siin ´Helgoland´i taim. Siin on ka natuke näha kuidas alumised lehed on kahjustatud, aga ülevapool on kõik ok. Arvan, et siin on ka tegemist lumepiiril oleva külmema temperatuuriga.

004

Siin näha siis eespool ´Helsinki University´, tagapool kõrge ´P.M.A. Tigerstadt´ ja vahepeal kaks iileksi taime. Kõik paistsid korras olevat.

032

Minu üks lemmik ´Memoir´ on ka õiepungi täis. Loodame, et nende avanemist ka mõne ajapärast näha.

051

´Hachmann´s Charmant´il ka õiepungi jagub.

060

Siin siis pilt mitmest taimes. Vasakul on ´Metallica´ taim, kelle kahjustused jäävad mulle natuke arusaamatuks. Erinevalt teistest on temal ka kõrgemal kahjustatud lehti. Samas äkki tegemist on vanemate lehtedega ja ta lihtsalt langetab need maha? Rododel ka ju lehed vahetuvad nagu okaspuudel. Vaasa rääkis ka oma seminaril, et viimastel aastatel meie hariliku männi okkad ei püsi 4 aastat vaid ainult 2 aastat. Keskel on ´Falling Snow´ kes ona ka rohkelt õiepungi täis.

066

Siin ´Falling Snow´ ligemalt. Kuna lehed on natuke sorgus, siis tundub võra natuke hõredam kui muidu. Eks kui pinnas ülessulab, peaks ka lehed “sirgu” minema ja võra ka tihedam paistma.

077

Tema on ´Junifeuer´. Tema isegi elas selle talve üle, kuigi on ka kahjustada saanud. Ma arvasin, et ta selle lumeta talve järel saab kannatada, aga elas täitsa üle.

094

´Campanile´ on ühelt küljelt täitsa ilus.

097

Aga teiselt küljelt on saanud kannatada. Õnneks mitte palju. Ka näeme see aasta õitsemist.

132

´Edelwiess´il on veel natuke halli peal. Paistab, et tema on ka talve ilma kahjudeta üleelanud.

160

Siin ´Furnivall´s Daughter´. Tema on kõvasti kannatada saanud. Aga eks siin on ka palju minu viga. Ma juba eelmine aasta vaatasin, et peaks tema ka ümberistutama varjulisemasse kohta, aga ei jõudnud. Eelmine aasta kaitses teda lumi, aga see aasta mitte. Aga see aasta tuleb ta teise kohta istutada.

Kahjuks ei olnud mul aega, et seal Pärnal toimetada. Aga me lähme veel see lauba korraks sinna, et kääre kasutada ja muid asju teha. See teisest Eesti otsast toimetamine on väga raske ja aeganõudev, aga õnneks see aasta ka asi muutub. Küsimus on siis millal see muutub? Seniks ilusat kevadet!