Pühapäev, 30. oktoober 2011

Ilusa sügise lõpp

Kolmapäeval oli ilus ilm ja soe ning ma otsustasin, et teen veel mõned sügisesed pildid ürgorust. Kuna selle ilusa sügise lõpp juba paistis siis oli see ka vist õige otsus. Nädalavahetusel, laupäeval, oli hoopis teine vaatepilt. Tuul oli selleks ajaks juba enamus puida lehetuks teinud. Laupäeval oli juba hoopis masendavam vaatepilt, enamus metsa oli ühtlaselt hall. Nii jääb see siis vähemalt kuuks või isegi rohkemaks. Oleneb siis sellest kuidas see talv seda lund tuleb. Mina loodan, et ikka lund tuleb ka piisavalt muidu on ikka väga masendav. Eriti masendav oli palju aastaid tagasi see kui jõulude ajal oli maa must ja sadas vihma. Sellist talve ei taha kohe kuidagi. Liiga palju lund pole küll hea, aga ikkagi parem kui must ja porine maa.
Aga soe on see sügis täesti olnud nagu ennustati. Siinkandis on olnud koguaeg plussis ja homme on juba viimane oktoobri kuu päev. Kusjuures ilmateade lubas veel, et järgmine nädal algab soojema ilmaga ning kohati isegi 12 kraadi plussi päeval. No see on ikka tõesti soe sügis. Aga siin siis pildid pirita ürgorust.

See on majade juures olev tammikust järgi jäänud osa. Vanasti oli siin suur tammik olnud.
Osa kaski olid veel ilusad kollased
Siin siis pilt nendest tammedest teise nurga alt, kase kõrvalt, mis oli eelmisel pildil
Üks üksik sõnajalg lisab natuke värvi sellesse halli massi metsas
See on magesõstra põõsas sügisvärvides. Magesõstra põõsad on just sügiseti ilusat ja väljapaistvat värvi.
Siin siis pilt erinevates värvides puudest. Need pronksikarva lehtedega tammed on ikka väga ilusad. Vasakul on natuke näha üht lehist, mis vist ei kavatsegi sügisvärvust võtta. Siiani on see roheline.
Tegin tee ääres, siis pildi ka ürgorust. Taga on näha natuke ka seda nurme, kus sai septembri kuus pilte tehtud ja seda sama kohta pildistatud, kust praegu sai pilt tehtud. See valge maja on selja taga.
See on siis see septembri kuu pilt teiselt poolt
Selline näeb siis see nurm välja sügise lõpus, parajalt hall on vaatepilt
Need kollased on pajud jõe veeres





See on vaade Tallinna botaanikaaiale
Ja sellega siis see ilusam osa sügisest ongi otsas. Jääme siis ootama ilusat talve algust. Head sügise jätku!

Kolmapäev, 26. oktoober 2011

Ilus sügisene pühapäev TBA-s

Kuna pühapäeval oli ilus ilm, siis mõtlesime Miinaga, et külastame botaanikaaeda. Seda enam, et praegu on see tasuta. Kui just palmimaja ei taha minna. Aga meid see ei huvitanud.
Väga ilus ja värviline oli seal. Paljud puud ja põõsad olid veel lehes ja värvilised. Tegelikult on sügis väga ilus aastaeg. Palju värvikrevam kui suve teine pool. Lisaks ei ole enam nii palav nagu kesksuvel, kus päike "keevitab" nii et vähe. Tegime siis ka pilte sellest ilusast ajast.

Sumahh
See on Sahhalini kirsipuu, mis seal kaugel punetab
Sihuke omapärane põõsas, harilik amorfa ehk kaunpõõsas
Sahhalini kirsipuu ligemalt
Need kolm pilti olid siis Amuuri toomingatest
See on jänesepuju
Madal aster Lady in Blue
Korts kuldvits Fireworks
Vaade ürgorule ja siis taamal paistab Lasnamägi

Pühapäev, 16. oktoober 2011

Sünnipäevade nädalavahetus

15 oktoober oli Merle sünnipäev ja sai juba varem otsustatud, et peame sellel ajal kõigi kolme sünnipäeva vaikselt Võrus. Kuna Martat ei saanud kaasa võtta, siis läksin üksinda.
Et siis jõuaks ikka Pärnal ka midagi teha ajasin end püsti laupäeva hommikul pool kuus ja sõitma sain hakata natuke enne poolt seitset. Sellel kella ajal oli Tallinnas ja ka Harjumaal 4 kuni 5 kraadi plussis. Aga kui päike hakkas ennast näitama ja mida rohkem lõuna poole jõudsin, seda külmemaks läks ja juba Jõgeva kandis oli -1 kraadi. Tartusse jõudsin natuke enne kella 9-t ja siis oli ikka veel -2 kraadi. Vähemalt auto termomeeter seda näitas ja ega see eriti valetanud olegi. Tunda oli ka, et külm on. Kuigi jah, minu jaoks see midagi erilist polnud. Ma ju olengi selline jaheda ja külma taluja. Minu jaoks on üle 25 kraadi sooja rohkem probleemiks.
Käisin Tartus läbi Bauhofist, et paar kindaid osta ja märkelinti. Edasi ostsin veel väheke kõhu jaoks ja juua midagi ning põrutasin edasi krundile. Ilm oli ilus päiksepaisteline ja tuju hea. Pärnale jõudsin natuke enne kümmet ja siis oli seal ka ikka veel miinus kraad ja maa hall. Vaikuses oli kuulda kuidas iga natukese aja tagant puude lehed sahisedes langesid. Õhk oli ka sihuke jahe ja värske ning lisaks siis veel päikesepaiste. Kohe hea oli töist päeva alustada.
Alustuseks siis tööriided selga ja siis tegin fotokaga enne ka mõned pildid taimedest.

Siin siis on näha veel kuidas taimed on pealt "hallid"
Kuutise kukeharja hallikad otsad
See on üks nurmnelkidest
Karvane kadakkaer ja natuke on ka pildile jäänud roomavat kukeharja Vaarikas
Sidrun liivatee, väga ilusa mustri moodustas koos hallaga
See on siis Kalju kukehari Blue Carpet
Nõmm liivatee kaugemalt
Nõmm liivatee ligemalt
Tagasi auto juurde kõndides möödusin nõgeste põõsast ja need olid ka ilusad hallid

Edasi siis sõin natuke, sest vanasõnagi ütleb, et tühi kott püsti ei seisa. Kuigi jah, seisab ikka küll kui toika otsa panna, aga tööd küll ei tee tühja kõhuga. Toit söödud vaatasin natuke ringi ja mõtlisklesin, et millega siis peale hakata. Otsustasin, et on aeg ettevõtta see kännu ja risu hunnik seal vahtrasalu ees. Ajasin siis käru ligi ja hakkasin vaikselt seda hunnikut lahti harutama. Alguses olid seal väiksemad kännud ja oksad ning juurikad. Aga siis hakkasid kännud ühe suuremaks minema. Ühega mässasin tükk aega, et seda kärule saada. Aga käru peale selle sain ja sai ka sinna perve alla, krundi põhja külge see ka ära veetut. Kärul olid küll rehvid selle alla päris tühjad ja see ei tahtnud hästi liikuda.
Aga siis jäi sinna kaks päris pirakat kändu mida ma küll ei jõudnud liigutada. Õigemini liigutada ma jõudsin, aga vedade küll mitte. Mõtlesin ja mõtlesin ja siis otsustasin, kuramus, plaanis oli ju neile seal samas tuli otsa panna ning sellepärast sain need ka kopal lastud sinnasamasse panna. Läksin tõin siis oksi ja otsisin välja süütetabletid ning ka neid suvel tehtud halge. Läks aega mis ta läks, aga tuli sai üles. Vedasin siis jõudumööda sinna vahepeal peale väheke kuivemaid oksi ja peenemaid puid. Vahepeal oli tuli suurem ja siis vahel suitses seal vaikselt enda ette. Ahjaa, enne ikka kui tule süütasin, hankisin kaevust vett kanistrisse ka. Parem karta kui kahetseda. Ka tünni seest kallasin vee kastekannu ja põhja kallasin lihtsalt maha, sest see oli vahtralehti täis. Tünnis oli veel jää peal. Seega kraade oli seal olnud ikka parajalt ja pikemalt kui ainult hommiku tunnid.
Vahepeal siis puhastasin elektrikapi ümbruses olevat metsa risust ja juurisin väiksemaid kände ning vedasin ära ka puunotid, millest jõud üle käis.
Vahepeal siis oli aeg nii kaugele jõudnud, et Ülo ja Merle jõudsin külla. Kunkasime siis mööda krunti ringi ja käisime Üloga ka seal taga lodu kohas, kus "laiutavad" pajud. Selle nädala jooksul oli pinnas seal palju vesisemaks muutunud ja arvatavasti paari nädala pärast on seal nii vesine, et enam seal kõndida ei saa. Ja nii jääb see kuni järgmise aasta suve keskpaigani.
Näitasin siis veel Ülole, et mis seal ees elektrikilbi ümbruses teha vaja on ja leppisime kokku, et ma märgistan siis puud ära, mis maha lõigata vaja pole.
Ülo ja Merle põrutasid edasi Võru poole ja mina jätkasin siis koritamist ning turgutasin siis vahepeal soiku jäänud kännu tuld. Vahepeal siis puhkuseks märkisin ära ka puud. Ka istutasin ära hilja peale jäänud priimulad sinna uude peenrasse. Kui ellu jäävad, siis järgmine aasta otsime neile püsiva koha.
Lõpuks oli aeg nii kaugel, et oli vaja asjad pakkida ja Võru poole vurada. Kusagil poole kuue paiku hakkasin liikuma ja siis oli veel valge. Seal läheb hiljem pimedaks kui Tallinnas, aga samas ei taha riskida, sest kui korraga pimedaks läheb, siis ei näe enam riideid vahetada. Aga eks siis järgmine kord lähme juba sinna novembri kuus.

Vot sellise suure noti vedasin siis õhal sealt metsast ära. Alguses mõtlesin, et jätan selle sinna, et Ülo siis jupeldab selle saega ära, aga kuramus jäi ette ja seal oli hunnik oksi ja võsa ning siis lõpuks ikkagi vedasin selle ära sinna platsi peale. Eks siis seal saab sellega tulevikus edasi tegeleda
Selliseks suureks kasvas see kännu ja muu risu hunnik seal perve all
Asalea Golden Sunset oli ikka veel punane
Selline nägi välja rododendron Falling Snow. Ma ei tea, kas mulle tundub, aga minu arust on selle nädalaga õiepungad palju suuremaks kasvanud
Sellised olid Falling Snow õiepungad ligemalt
Ka magnoolia Heaven Scent on hakanud värvi vahetama. Järgmine kord on see kindlasti lehetu ja siis seon ma selle kokku poole ja katan ka kangaga. Ka maapealse peaks ära multsima

Tegin siis ka pilte krundi esi otsast, sest järgmine kord kui me Pärnale läheme, avaneb meile arvatavasti hoopis teine vaatepilt. Siis on hea hiljem võrrelda mis enne oli.

Siin on remmelgas, mis on kõvasti kannatada saanud ja asja sellest enam ei saagi. Lisaks on nüüd siis suur oht, et selle üks osa kukkub elektrikapi peale ja sellepärast peab selle maha võtma


Vot selline huvitav känd tuli välja. Sellega peaks kohe kindlasti midagi ettevõtma

Siit on vaade kraavile piirikivi poolt. Kraav on ikka väga-väga käest ära. Sellepärast ma ka selle esiotsa käsile võtsin, et pääseks ligi kraavile ja saaks seda puhastada
Kuigi siin on juba suhteliselt lage, siis edaspidi saab seal tagapool veel lagedam olema