Teisipäev, 30. august 2011

Augusti kuu Pirital II


Eelmisest kohast oma 50 meetrit edasi on üks koht kust saab vette minna. Seal on vesi suvit väga madal ja seda kohta saab nimetada koolmekohaks. Siin on pilt tehtud allavoolu.
Seal samas oli ka üks suuremat sorti põõsas aas-seahernest. See on üks levinud taime üle eesti, aga omapärane aasa taim ja tulevikus peaks see ka meie aasal olema.
 
Mööda teerada edasi kõndides avastasin ühest kohast valge iminõgeste põõsa
Siin olen jõudnud siis teerada pidi selle suurema raja peale. Pilt on tehtud siis sellest aasast, kus enne sai kõnnitud. Paremal, seal metsatuka tagant sai alguse see teerada. Taga kaugemal paistavad need kaks puud, mis seal keset aeda enne teistelt piltidelt näha olid.
Siin tehtud pilt samast kohast kus eelmine, aga nüüd siis vaadatuna teisele poole. Siit läheb see jooksurada edasi ja paremale läheb Botaanikaia rippsild.
See on siis rippsild. Sellest üle minnes on botaanikaaed ja seal üles mäkke minnes saab metsa. See rippsild taheti alguses maha võtta, aga õnneks siis terve mõistus võitis ja ümber TBA aia tehti teerada. Nüüd on tegelikult isegi olukord palju parem kui enne oli.
Mööda jõe äärt edasi kõndides on enamus ajast seal puud ja põõsad, aga mõne kohapeal on ka auke ja ühest neist paistab vastas kaldal jõe kohale koogutav hõberemmelgas. Vähemasti arvan, et seda see on. Ligemale ei saa minna, et uurida. Ilus pilt on.
See on veel üks aas, mis edasi kõndides tuli. Üks osa teerajast teeb tiiru ümber selle aasa ja tagapool on ka natuke näha seal teerajast natuke eemal olev infosilt. Päris taga on kõrgendikul asuv mets.
Siin tehtud pilt teerajast, mida mööda edasi kõnnime
See on ka üks koht, mis mulle siin alati meeldinud on. Siin on üks remmelgas kaardunud teeraja kohale
Pilt ligemalt sellest remmelgast
Enne seda remmelgat asub jõe ääres veel üks ujumiskoht. Siin on ka üks astang jões. Siin on ka vesi sügavam ja Martale meeldib siin ujuda.
Samast kohast pilt vastuvoolu
Remmelga alt edasi kõndides teeb teerada kaare. Tegelikult see teerada läheb pikalt edasi ja teine teerada keerab ära tagasi, et siis ümber aasa tagasi sinna rippsilla juurde suubuda.
Edasi kõndides jäi üks arujumikas silma. Millegipärast ei ole seda taime siin eriti palju
Samas kohas teisel pool teerada oli ka aasristik
Kohati kasvab heina sees harilikku härgaheina
See peaks siis olema aas-kurereha
Aas-kurereha õis ligemalt

Pühapäev, 28. august 2011

Elekter

Selle nädala keskel sai siis ära makstuda ka teine osa EE-le. Nüüd siis on selline lugu, et tuleb ajutiselt sinna kapi juurde post püsti panna ja kilp otsa paigutada. Samas on vist äkki mõtekam hoopis järgmine kevad alustada kaevu ümber kuuri ehitamist ja siis hoopis sinna vedada kaabel ning ajutine kilp panna. Muidu peab mitu korda kilpi paigaldama ja mõõtmised tegema ning kinnituse saama. See ka ju maksab. Saab vast selle kuuri osa ikkagi ilma elektrita püsti. Vanasti ju ka polnud elektrit ja ehitati küll. Lihtsalt vaeva ja aega läheb rohkem.
Me lähme järgmine reede õhtu sinna kanti ja siis peab siis plaani pidama ja mingid mõõdud paika panema. Plaanis on ka lillesibulad sellel ajal mulda panna nii, et seal saab meil jälle parajalt kiire olema. Eks siis näis mis me seal ära teha jõuame.

Augusti kuu Pirital I

Mõtlesin siin üks päev, et meil on ikka väga hea koht sattunud elamiseks Tallinnas. Kohe siinsamas on meil matkarajad ja rippsild kust saab üle jõe minna ning metsas "hulkuda". Aga siin pool jõge on ka väga ilusaid kohti ja nurmesid. Erinevatel aastaaegadel on seal ilusaid vaateid olnud.
Vot ja siis mõtlesin, et jäädvustaks ka midagi, et kunagi siis hea meenutada. Kes teab millal me siit ära lähme ja siis on mälestuseks pildid ka olemas. Tegelikult oleks juba vaja olnud varem pilte teha. Ühe lagendiku peal kasvasid mitu aastat tagasi nurmnelgid, aga see aasta neid polegi. Väga kahju.
Võtsin siis fotoka siin Martaga jalutamas käies kaasa ja tegin mõned pildid.

Selline vaade avaneb kui kõndida alla mäest ja suubuda siis sillast paremale jäävale lagendikule
Edasi minnes saabub teeraja hargnemis koht. Siin on keset lagendiku üks ilusa võraga puu. Ma pole lähedamalt uurima läinu, et mis puu see selline on. Aga kevade lõpus panin tähele, et keegi on selle puu võra altpoolt harvendanud, mis iseenesest on hea. Ei tea, kas see on niitmise pärast või keegi hoolib sellest puust
Vasakut rada pidi edasi minnes läheb see rada põõsastiku ja sealt läbi minnes avaneb selline vaade. Seal on üks ujumis koht, mis on tuulevaikses kohas ja aeglasema veega. Vasakul edasi asub juba väike astang ning seal vee vool kiireneb
See on siis see väikene astang
Kui seal põõsastikust välja tulla ja paremale suunduda siis jõuab teise ujumis kohani. Sealt avaneb selline vaade sellele nurmele siis teiselt poolt
See on see teine ujumiskoht. Siin on tekitatud suurem astang ja sellega ka sügavama veega koht. Perv on siin kõrgel ja siin on ka näha millest pinnas koosneb. Allpool on näha sinise savi kihti. Jõe tagumises servas tekkis see aasta kevadel üks saar. Vüi kui see eelmine aasta seal oligi, siis oli see ikka küvasti väiksem.
Siin pilt sellest astangust ligemalt. Huvitav vaadata kuidas vesi vaikselt voolab ja siis korraga muutub "pööraseks". Selliseid astanguid on seal jõe peal veel tehtud. Eks see ole kasulik ka, sest nii seotakse hapniku veega ja see on elule vees hea.
Osa aasast on õleni kollane. Juuli teises pooles hakkas õitsema sarik-hunditubakas, mis muudab selle aasa üleni kollaseks. See on ka üks tore aasa taim, mis peaks meil aasal olema.
Tegin selles astangust ka ligemalt pilti. Siin on hästi näha see üleminek.


Neljapäev, 11. august 2011

Puhkus Pärnal, osa II

Reedel mina tegelesin enamus ajast mändide puhastamisega, et ikka jõuaks ära puhasada enne kui ära lähme. Aga vahepeal kulges see väga vaevaliselt, sest päike ka kõrvetas ja seal ju puhas lagendik. Ainuke vari oli kui vahel kükitasin kilpjalgade all. Miina puhastas seal eespool ka metsa okstest mis olid võsalõikamisest maha jäänud ja ka võitles nende kilpjalgadega. Ta sai ka paraja platsi puhtaks seal, aga kahjuks mingi aja pärast on seal jälle need kilpjalad platsis. Ka vaatasime natuke kuidas mahuks ära easyhome maja. See ka plaanis sinna platsi serva panna kus ta puhastas. Seal ei kasva ka puid või on neid seal kaugemal hõredamalt. Lisaks on ka elektrikapp ligidal.
Ma siis vahepeal tegelesin ka puude laasimisega altpoolt. Aga neid on ka nii palju, et kõike ei jõudnudki teha. Eks neid saab veel lõigata. Lisaks egime veel nipet näpet ja õhta käes oligi. Käisime siis poes ja astusime tagasi tulles läbi Andruse juurest. Ajasime väheke juttu ja võtsime joogivett ka kaasa, sest kaevu vesi läks kolmapäeva õhtul sogaseks kui ma vett rohkem välja ammutasin ja seda 20 liitrist tünni sellega täitsin. Ka võtsime tiigi vett taimedele. Tal oli ka puhkus samal ajal. Marta sai ka tiigis ujumas käija ja ennst seal jahutada. Tema jaoks oleks ikka väga vajalik kui meil ka krundil mingi suurem veekogu oleks. Peab ikkagi seal allpool lodu kohas ühe augu kaevama, et sotti saada kas seal püsivat vett on.
Istutasin siis õhta poole peale söömist ära osa liivakasti mõeldud taimi, aga osa taimi jäi järgmiseks päevaks. Olime suhteliselt väsinud ja läksime ka varem magama.
Laupäeval siis käisin kohe hommikul ära Bauhofis ja tõin asaleade jaoks turvast ja männikoort. Otsisin siis neile kohta. Alguses oli mõte, et paneks ka sinna kuuskede taha kus on see magnoolia, aga siis otsustasime, et paneme need hoopis siia platsi servas oleva kuuse juurde. Mõõtsin ka seal happesust ja sealgi on pinnas kõvasti happeline. Seal need saavad ka natuke varju päikese eest, aga samas on seal ka piisavalt päikest.
Lisaks siis istutasin ära ka ülejäänud liivakasti mõeldud taimed ja istutasin sealt ümber potidesse osa kellukaid ja panin need sinna uude peenrasse oma aega ootama.
Ja õhtupoole siis läksin ja puhastasin männikesi. Aga päris kõike ära ei jõudnud. Me läksime laupäeval õhtul ära Võrru. Mul oli halb olla kuna oli palju päikest saanud. Lisaks oli ka turi ära kõrbenud.
Pühapäeval siis pakkisime Võrus kõik asjad peale ja lisaks siis veel hunnik moosi ka ning panime Pärna poole ajama. Seal siis puhastasime viimased männid ja pakkisime asjad kokku. Edasi põrutasime Räpinasse ja seal siis ajasime natuke juttu ning pakkisime osa moose Merlele maha ning samas siis võtsime kaasa maasikad ning mustikad. Üloga me ei saanudki kokku, sest ta oli koguaeg ära tööl. Eks praegu ongi kiired ajad põlla peal. Aga korraks me ikkagi teda nägime kui ta veokaga meist mööda sõitis. Marta muidugi ei saanud kuidagi ilma ujumata. Juba siis kui me kohale jõudsime hakkas ta auto kiljuma ja nõudis välja saamist, sest tundis koha ära ja nägi vett.
Õhtuks olimegi tagasi päälinnas ja ikka suur vahe oli ilma suhtes. Kui Pärnal vihma puhkuse ajal ei olnud, siis Tallinna jõudes oli siin seda küll ja lisaks oli kõvasti jahedam ka. Pärnal samas oli ikka parjalt palav koguaeg. Kui aus olla siis mulle Tallinna ilmastik meeldib üha vähem. Talvel on siin niiske ja tuuline, aga suved ei ole siin samas nii palavad kui lõunas. Eks siis näis millal jälle sinna Pärnale siis saab.

Kolmapäev, 10. august 2011

Puhkus Pärnal, osa I

Meil mõlemal hakkas 1 augustist puhkus ja otsustasime, et "mässame" esimese nädala Pärnal. Esmaspäeva hommikul siis startisime lõuna poole. Kuna Miina tahtis kala siis pöörasime enne Jõgevat ära peipsi poole ja käisime ka Mustveelt läbi ning Miina sai siis ka suitsu latikat.
Pärnale jõudsime peale lõunat minu mäletamist mööda kusagil kahe paiku. Tõstsime nodi maha ja mina põrutasin siis Räpinasse, et sealt ka varjualune ära tuua. Ajasin ka Merlega natuke juttu ning põrutasin tagasi krundile.
Pärnal siis otsisime koha varjualusele, aga siis selgus, et osa nodi jäi maha ja asi jäi poolikuks.
Edasi käisime siis ka Võrus vanematel külas ja ajasime ka seal natuke juttu ning võtsime siis kattemadratsi sealt kaasa. See sai osetud kaks suve tagasi, et Lüllemäel magada, aga vanemad ei kasutanud seda hiljem ja see seisis niisama. Nüüd läks see siis asjaette. Käisime siis ka poes ja ossime ka ära gaasiballooni.
Tagasi Pärnal hakkasime siis asju sättima ja ma mässasin gaasiga. Aga kahjuks selgus, et see kütte agregaat ei tööta ja gaasipliidil on vist kusagil torudes leke, sest surve oli liialt väike, et tuli saaks korralikult põleda. See ost läks nüüd küll ajataha, sest 55 euri jääb nüüd niisama seisma. Aga eks tulevikus saab seda kasutada kasvõi gaasigrilli jaoks. Ka tihendasime ära katuseluugi mastiksiga, mis sai Võrust ostetud. Sealt oli vahepeal vett sissetulnud. Nüüd peaks see tihe olema.
Teisipäeva hommikul ärkasin mina varem ja hakkasin otsima kohta kuhu teha grillimise koht. Leidsin siis ühe pisema lohu koha, kus siis sai pandud kaks graniitplaati püsti. Saslõki varrastega sain ka vee keetmise aluse potile, mis ema meile kaasa andis. Kohvi sai täitsa ok ja soojendasime ka süüa seal. Täitsa hea oli.
Käisin siis ka ära vallas, et anda dokustaatidele alla oma pootshaagid.
Edasi põrutasin ma üksinda Räpinasse mahajäänud vidinate järgi. Lisaks siis viskasin autosse ka kankud, et sealt taimedele vett võtta. Kankude täitmise jala siis ajasin Merlega natuke juttu ja lisaks andis Merle ka kaks grillresti kaasa, mis neil niisama seisid. Need kulusid vägagi marjaks ära.
Kui ma tagasi jõudsin siis oli Miina lillesibulad üleskaevanud. Seal oli suur hunnik mingeid tulpe ja nartsisse, mis nüüd jäid ette meie uue peenra rajamisele. Kastsime siis põõsaid ja ka liivakasti taimi ning rohisime ka kus vaja.
Tassisime ära siis selle järgi jäänud hunniku platsi peale lõkke kohta ning põletasime ära koos selle hunnikuga mis seal veel enne oli. Sai veel natuke nokitsetud ja õhta käes oligi.
Kolmapäeval alustasime siis peenra tegemist. Miina tahtis auku kaevata ja tema jändas sellega. Mina siis otsisin postide jaoks materjali ja saagisin ning teritasin kirvega. Edasi siis tagusin vaiad maasse ning siis hakkasin otsima punumise jaoks materjali. Sellega oli rohkem tegu, sest iga vits selle jaoks ei külvanud ja osa neist paindumise asemel murdusid. Kui vitsad olid otsas otsustasin, et lähen puhastan männi taimi. Seal oli ikka hullumaja. Need kilpjalad olid ikka väga suureks kasvanud. Mingi osa tehud ja õhta käes käisime poes ja tegime süüa ja pärast seda tegin ka kaevule kaane valmis. Selleks ajaks oli juba kell kõvasti üle poole üheteistkümne ja oli parajalt pime juba.
Neljapäeval sai siis jätkatud peenra punumist ja lisaks tassisin ka mulda metsa alt. See metsa alune muld on ikka väga hea muld. Ainuke asi, et me ei mõõtnud selle ph-d. Aga eks see ikka ole neutraalne, sest seal kasvavad rohkem pajud ja lepad. Ka mõõtsime vahtra salu pinnast ja selgus, et seal on ikkagi väga happeline pinnas. Ma arvan, et sellepärast ka maranad nii hästi ei edene ja ei õise. Sest need on ju rohkem lubjalembesed taimed. Neid peab vist järgmine aasta lupjama.
Lisaks sai siis jälle natuke mändidega tegeletud ja käisime ka Väike Palojärvel. See on happelise veega turbapõhjaga järv. Marta sai siis seal ujuda ja mina siis täitsin kankud veega. Rododele peaks see vesi väga meelepärane olema. Edaspidi peabki vist rododele vett sealt järvest tooma.
Ka lasime me me haagisel jalad alla, et see ei kõiguks nii palju. Üks jalg ei kandnud ja seal sai alla pandud üks varurehv ning plaat. Ka tegi Miina esimesed pildid. Vahepeale ei olnud lihtsalt mahti pilte teha. Tegemist oli palju.
Selline nägi siis välja see peenar kui oli maha laotatud ka see juuretõkke kangas. Siin on kehvasti näha, aga kaevu poolne osa on sügavamal ja lohus. Sinna kannatab mingi põõsas kasvama panna
Siin siis pilt varjualusest. Otsustasime selle panna sinna, kus eelmine aasta oli meil see tent puude vahele tõmmatud. Siin on see varjus, aga samas vahepeal paistab ka natuke päikest sinna. Samas ei küta päike seda kogu päeva nii, et ei muutu seal õhk palavaks
Siin siis pilt meie magamis pesast. Laiuti on haagis piisavalt lai, et saaks ka jalgu sirutada. Päeval oli haagises hea, aga öösel oli probleem, et ei saanud aknaid lahti hoida. Liiga jahe ja niiske õhk oli
Siin siis varjualusest pilt teise nurga alt. Ka on paremal näha toidu valmistamiseks maase kaevatud plaadid
Peenar teise nurga alt. Natuke on ka siis haagist näha
Siin on sellest salaja pilt tehtud kui ma käruga metsa mulla järgi suundun. Siin on ka hästi näha kuidas vahtra salu puud varju tekitavad ja kui sellest välja jõuad, siis satud kohe kõrvetava päikese kätte
Miina tegi pilti kanarbiku põ'õsast, mis kasvab seal liivakasti juures. Sellele sai eelmine sügis natuke rodomulda pandud, mis jäi üle ja see on ka kasuks tulnud. Põõsas on ilus ja õitseb. Mul haub peas plaan neid kanarbikke tuua ka liivakasti ümbrusesse
Need on kolm rododt kes kasvavad kampas ja nende vahel on valdsteinia ning tiarellid. Taga vasakul on Catawbiense Grandiflorum, paremal Junifeuer ja ees Helgoland
See on Falling Snow. Tema on ilusti juba pungasid kasvatanud
See siin on magnoolia, mis asub kuuskedest lõuna poolsel küljel. Siina peaks tal hea olema. Tuult pole eriti palju ja päikest jagub ka