Esmaspäev, 22. juuni 2015

Töine pühapäev

Eile sai siis terve päev asjatatud Pärnal. Alguses nagu ikka sellel ajal, käisime rodosid kaemas. Kui osa sorte on õitsemise lõpetanud, siis osa alles alustas. Õisi ei ole küll enam nii palju kui enne, aga on huvitavaid õisi.

001

002

Need pildid on tehtud ´Catawbiense Grandiflorum´ kahest taimest. Nemad on ka natuke hilisemad õitsejad. Miskipärast nad meil ei taha püsti kasvada vaid kipuvad hoopis laiutama.

003

Tema on ´Catharin Van Tol´ taim. Ka hilisem õitseja.

005

006

Tema on ´´Metallica´. Ta eelmine aasta ei õitsenud, aga see aasta on õisi küllaga. Tal on suured õied ja hästi suure ning tumeda laiguga.

008

009

010

Pildid ´Campanile´ taimest. Tema õied on varieeruva värvusega.

012

013

Tema on põhjus miks ma ei loe seda aastat väga heaks aastaks. Minu üks lemmikuid see aasta õitseb väga vähe. Tegemist ´Memoir´ taimega. Ka peaks see laik olema tumedam roheline.

018

019

020

021

Tema on ´Maja´. Tema õied on omamoodi servaga.

023

Sai siin siis maha võetud see kuuskede punt. Kuna need asusid lõuna pool ja maja ligidal, siis kohe alguses oli selge, et neid ei saa alles jätta.

024

Siin siis ligemalt pilt ka sellest kohast. Eile sai siis neid laasitud ja oksi veetud ning ka notid sai ära veetud. Läks omajagu aega sellega.

025

026

Siin siis üks pilt ühelt küljelt ja teine teiselt. Eks siin on veel tarvidus veel välja juurida mõningaid tegelasi enne kui saab selle alaga tegelema hakata. Plaanime siia istutada heitlehiseid rodosid, madalaid okaspuid ja ka muid taimi. Kuuskede vahelt tuli välja suur känd. Seda ma küll välja juurima ei hakka. Istutan siis ümberringi taimi ja see känd on hea koht uute taimede juurtele. Känd kogub ka niiskust ning sealt saavad seda siis uued taimed vajadusel kasutada. Ka kaski peab vähemaks võtma. Neid on ka liiga palju. Eks peab rahulikult siin lähipäevil maha istuma ja mõtisklema. Minu arust ongi kõige raskem töö see mõtlemine ja plaanimine. Sellepärast ei võta ma ka kohe esimese mõttena puid maha. Aeg ajalt kõnnin mööda ja siis vahel nuputan. Nende kuuskedega läks ka aega aastaid enne kui maha sai võetud. Kuuskedega oli ka see jama, et seal all oli vahel madudel varjumispaik. Seda ma küll ei tahtnud, et nad nii ligidale ennast paigutavad. Kaugemal on ka neil kohti küllaga kus olla. Eks need kuused olid nii tihedalt, et seal all oli samasugune olukord nagu mõne oksahunniku all. Piltidelt on ka näha, et miski seal all ei kasvanud. Seda nimetatakse kõrbestumiseks metsameeste keeles.

Eks nüüd siis on vaja mõelda mis ja kuidas me sinna istutame. Osa materjali on meil juba olemas ja ootab istutamist. Paistab, et Jaanipäev tuleb nagu ikka, selline hoovihmadega ja soe ehk siis hea istutusilm. Ilusaid pühi ka kõigile`.

Esmaspäev, 8. juuni 2015

Tore pühapäev

Kuigi ma olin eile vägagi väsinud, siis õnneks oli eile ilus ilma ja sai külas käidud ning toredate inimestega juttu aetud ning kui Pärnal käisin, siis rõõmustasid ka rodod mu meeli. Ma olin Läti reisust väsinud ja kuna ma jõudsin kokkutulekult ka alles öösel kolme paiku koju, siis sellest tulenes ka väsimus. Sellepärast ma ka korteri peale ei läinud ning teine põhjus oli, et nii ilus ilm ju ja ei taha olla toas. Tahtsin postitust juba eila teha, aga kuna maja vajusin juba õhtul peale seitset ära, siis see teha täna.

Rodode õied lausa särasid eilse päikese käes. Eile mõtisklesin, et see koht, kus praegu see rodod on, on hea koht, sest suvel ulatub sinna ka päikest. Samas varakevadel on päike madalal ja see sinna ei ulatu. Kuigi on ka oma miinus sellel kohal. Nimelt on see koht lohus ja sinna tekib “külmakott”. On ka näha, et külmaõrnemad rodod ikkagi kannatavad seal. Sellepärast tulebki sealt osa taimi ikkagi majakoha ligidale kolida. Seal peaks natuke soojem koht olema.

001

Siin on ´Haaga´ ja ´Virginia Delp´. Eilseks olid ka neil õienupud avanenud.

002

003

´Virginia Delp´ õied on ikka väga omapärase värvusega. Kuigi tema on ka natuke külmakartlik, siis temaga miskit hullu pole juhtunud.

005

´Haaga´ õitseb ka täitsa korralikult.

007

008

Need kaks pilti on ´Blutopia´ taimest. Tema alustab õitsemist ja päris palju õisi on veel täielikult avanemata.

010

011

Vähekene üldvaadet ka. Praegu on veel nii, et roheline värv on ülekaalus. Aga ma väga loodan, et juba 5 või 10 aasta pärast on sel aal muid värve rohkem.

012

´Helgoland´ on ikka väga tubli õitseja. Tema on jaku rodo.

014

Tema on ´Helsinkki University´. Väike tubli õitseja. Veel on väike.

016

017

Tema ei ole enam nii väike. Tegemist ´P.M.A. Tigerstedt´ taimega.

019

´Babites Lavanda´ ja ´Falling Snow´.

020

´Babites Lavanda´. Ka väga ilusate ja suurte õisikutega sort. Tema peaks päris kõrgeks kasvama. Nägime Lätis ka suuremaid taimi ja kui aus olla, siis karta on, et ma mõni järgnev aasta ka võimalusel veel ühe suurema taime sealt ära toon.

022

´Falling Snow´ alustab õitsemist ja tal ka pooled õied veel päris avanenud pole. Tema on ka jaku rodo ja tubli õitseja. Jakushimanum rhododendroni sordid on küll madalamad, aga nad on väga rohke õitsemisega ja ka suhteliselt külmakindlad. Neid võib soovitada praktiliselt kõigile. Sobivad väiksemasse aeda kuna ei kasva väga suureks. Lisaks siis saab neid ka varjutada kuna ei ole suurt kasvu. Nad peavad ka paremini vastu kevadisele päikesele kui see neid peaks tabama. Aga õisi on neil rohkelt. See aasta sai veel üks jaku rodo muretsetud.

024

025

´Hellikki´ õied olid eilse päikese käes samuti väga säravad. Ma pole pilte töödelnud, no natuke väiksemaks tegin, aga rohkem mitte. Eilse päikese käes olidki õied palju säravamad ja mitmetoonilisemad. Aga see on vana tõde, et päikese käes paljud värvid säravad ja tehisvalguses neid näha polegi. Seda on ka tööalaselt ette tulnud. Osadel graniitidel tuleb ka päikese käes välja erinevaid osiseid, mida tehisvalguse käes näha polegi.

027

´Campanile´ alles hakkab õitsema. Tema ongi hilisema õitsemisega.

029

030

´Calsap´ õitseb samuti. Kuigi tema õiepungad tundusid alguses kahjustatud olevat.

032

´Arnita´, ka üks Läti sort. Temal ka veel suurem osa õisi pärsi lahti pole läinud.

034

035

Smirnovi rodod ´Gradito´ õitseb rohkelt edasi. Samas on näha, et tema õitsemine hakkab juba lõpupoole jõudma ja osa õisi juba närtsib. Tema ka alustas varem.

037

´Maja´ ka alles valmistub õitsema.

039

´Pekka´. Soome sort, mis peaks olema kiire kasvuga ja alguses väheke laisk õitseja. Samas ikkagi õitseb juba. Eks näeme kuidas tal kasvuga on.

041

Siin ka üks heitlehine rodod. ´Rosy Lights´. Heitlehistega on see aasta jälle kehvasti, sest ajapuudusel ei jõudnud võrku ümber panna ja kitsed käisid maiustamas. Üksikuid nuppe on, aga mitte palju. Ka asukoht ei ole ikkagi neile sobiv, sest nad ei edene väga hästi. Eks ka liiga varjuline on nende jaoks see ala. Me hakkame neid vaikselt ümberkolima.

Selline tore päev oli siis. Eks edaspidi näeme veel õitest pilte, sest osad taimed on hilisema õitsemisega.

Neljapäev, 4. juuni 2015

Rodode aeg

Vahepeal siis on aega edasi kiirustanud ja ongi käes aeg, kus rodod alustavad õitsemist. Oleme ikka aega ajalt krundil käinud ja asjatanud. Aga aega on ikka liiga vähe ja väga palju teha. Praegu on nii, et ei jagu piisavalt aega Pärna jaoks ja ei jagu piisavalt aega korteri jaoks. Viimastel nädalatel ongi tegelikult korter vähe tähelepanu saanud.

Käisime siis teisipäeval Pärnal ja olid ka esimesed rodo õied avanenud. Vahepeal on ära õitsenud ´Elite´. Tema õitses see aasta väga vähe aega. Minu mäletamist määda vast nii nädal ja natuke peale. Ka ´April Snow´ üitses vahepeal. Said mõned pildid ka neist tehtud. Aga selle nädala algus on paljutõotav ja nädalalõpp ning järgmine nädal peaks üisi jaguma päris palju.

001

Tema on tegelikult uustulnukas. Tõime ta see aasta Lätist. Tegemist siis heitlehise Jaapani rodoga.

002

Siin kõrvuti ´Haaga´ ja ´Virginia Delp´.

003

´Virginia Delp´ üied on ilusad mitmevärvilised.

004

Siin on näha, et õisi on veel avanemas ja tegelikult on ainult mõned õied avanenud.

005

Siin ´Blutopia´ kaugemalt. Tema ka veel alustab.

006

Siin siis eespool ´Pohjalas Daughter´ ja tagapool ´Helgoland´.

007

Selline näeb ´Helgoland´ ligemalt välja. Õisi on ikka palju.

008

Tema on ´Helsinki University´.

009

´P.M.A. Tigerstedt´ alustab ka õitsemist ja tal õisi on tulemas hulgim.

010

Siin ´P.M.A. Tigerstedt´ ligemalt. Oi kuidas on neid õienuppe.

011

Ees on ´Babites Lavanda´ ja tema kõrval taga ´Falling Snow´. Siit on ka rohkelt õisi tulemas.

012

´Falling Snow´ teise külje pealt.

013

Siin pilt ´Calsap´ taimest. Ma arvasin, et ta ei õitsegi, sest õienuppude tipd läksid kergelt pruuniks. Aga nüüd on näha, et ikka õitseb küll. Tema tahab tegelikult vist teist kohta tulevikus. Kunagi pean ta istutama sinna majale ligemale, kus on loomisel uus metsaaia ala. Seal ei ole nii külm.

014

´Hellikki´

015

Siin veel üks lätlane. Tegu ´Arnita´ taimega.

016

017

Siin kaks pilti Smirnowii rodo ´Gradito´ taimest.

018

Ja mitte väga kaugel õitsevad ka Eesti rododendronid ehk sookailud.

Vahepeal sai siis käidud Lätimaal imetlemas ka Babite rodode parki. See oli ikka võimas vaatepilt. Ka jäi meile sealt veel paar taime näppu ning nemad ootavad istutamist. See laupäev käime veelkord Lätis, aga hoopis Baltezersis. Sinna lähme kohe treileriga. Siis on mõneks kuuks vaikus ja septembris saab jälle minna.