Sellel laupäeval oli siis Pirita seltsi järgmine aialoeng ja oma kogemustest rääkis Piia Erm. Ta on ka Räpina Aianduskooli lõpetaja kes siis oma praktika tegi Inglismaal ja peale kooli lõpetamist läks sinna tagasi mõneks ajaks. Nüüd on ta siis tagasi ja jagab oma kogemusi. Minu jaoks oli üllatav see, et inglased ei kasvata eriti massiliselt kartulit. Kuigi neile friikad meeldivad, siis selle jaoks toorainet tuuakse suuremas osas sisse. See vähene mis maha pannakse, pannakse lapjuga ja ei ole mingeid põlde ja vagusid ja traktoreid. Kõik käib käsitsi ja ilma vagudeta.
Aga põhiteemaks oli siis kasulikke lilledega kahjurite ja haiguste vastu võitlemine. Eks oli asju mis mulle olid juba tuttavad, aga oli asju mis minu jaoks uus avastus.
Esmalt oli kohe juttu sellest, et väetistega peab olema ettevaatlik. Mineraalväetistega liialdamine soodustab lestade teket ja liigne lämmastik lehetäide teket. Eks see ole ka loogiline. Aga et aias oleks vähem kahjureid ja haigusi on vaja hoida see võimalikult liigirohke ja õiterohke, et sellega kasulikke putukaid aeda meelitada. Väga head taimed selleks on saialill, till, kummel, koriander, karikakar, päevakübar, keerispea, kurgirohi, vesikanep. Rooside kaitsmiseks on soovitav lähedale istutada erinevaid õitsvaid taimi ja nad peaks varakult õitsema, et siis enne rooside probleeme oleks juba kasulikud putukadrooside lähedusse meelitatud.
Kasulikest putukatest oli välja toodud sirelased, kiilassilm ja kõrvahark. Eks need ju tegelikult ka meile tuttavad juba.
Sirelane on mesilaste ja herilastega sarnanev putukas, aga ta ei nõela nagu mesilased. Lugesin ise juurde, et see sarnasus ongi põhjusega, et siis teda peetakse nõelavaks mesilaseks ja jäetakse rahule. Aga ta on hea tolmendaja ning võrreldes mesilasega on ta palju vähemvalivam ja seega ka parem tolmendaja kui mesilane. Ka toitub ta lehetäidest neid tühjaks imedes. Neid meelitab aeda petersell, koriander ja till.
Kiilassilm toitub lehetäidest, lehekirpudest, lestalistest ja mähkuritest. Seega üks vägagi kasulik putukas. Välja näeb selline roheline ja läbipaistavate tiibadega. Neid meelitab aeda keerispea, kurgirohi ja saialill. Lisaks võiks aias olla selliseid alasid, mis ei ole hoolitsetud ja on risu hunnikuid, kände või lauavirnu. Kiilassilmad saavad seal talvituda.
Kõrvahark on ka üks vägagi kasulik putukas kuigi meile on kujutatud temast vale mulje. Toitub samuti paljudest kahjuritest ja üks neist on lehetäi ja punane kedriklest. Kõrvahark toimetab öösiti ja see on tema eelis, sest siis sipelgad puhkavad ja ei kaitse lehetäisid.
Ka on siis lisaks taimi mis meelitavad kahjureid ligi ja sellega kaitsevad teisi taimi. Näiteks tigusid ja nälkjaid meelitab ligi hiina kapsas ja salat. Nende lehti siis taimede vahele pannes saame tigusid koguda. Lisaks oli veel kirja sibul ´Buffalo´, kartul ´Cara´ ja ´Picasso´ mis ka meelitavad teistest enam kahjureid. Viinamarja kaitseks soovitati põldmarja hekki, sest siis lähevad kahjurid hoopis põldmarjade kallale, sest see meeldib neile enam. Karilasi meelitavad ligi tubakataimed, punast kedriklesta meelita põlduba, poolik kartul või potitomat meelitab villtäid.
Taimed, mis tõrjuvad kahjureid. Üks vana tuttav on meile peiulill, kes on tugeva lõhnaga ja meelitab oma õitega kasulikke putukaid. Aga tal on veel teine “meetod” ka. Nimelt eritavad peiulille juured mulda ainet, mida tarbides nematoodid mullas hukkuvad. Ka ei ole soovitav taimed kohe peale õitsemist ära koristada vaid võiks need jätta peenrale, sest juurte mõju kestab edasi. Lisaks võiks need sügisel hoopis mulda kaevata. Teine hea taim on suur mungalill. Temaga saab võidelda lehetäide vastu ja ka muude putukate vastu. Kui suurt mungalille istutada õunapuude alla, siis ei lase ta kahjuritel ronida puule tagasi ja takistab talvituma minekut koore pragudesse. Sellega vähendab kahjurite hulka pikemas perspektiivis. Lisaks on hea kahjurite vastu veel ka harilik saialill.
Seenhaiguste ja taimehaiguste vastu aitab murulauk, küüslauk ja koirohi. Kui neid taimi kasvatada rooside läheduses, siis on roosid palju tervemad. Koirohi aitab ka sõstarde puhul viltrooste vastu.
On ka taimi, mis ei sobi teiste taimedega kokku, sest nad eritavad herbitsiidseid aineid. Sellised on näiteks männid, läikivalehelised igihaljad taimed, lõhnavad ürdid, kanarbik. Mina olen kusagilt lugenud, et ka harilik tamm tundes ohtu oma eksistentsile, on võimeline eritama aineid, mis on kahjulikud teistele taimedele, et siis enda “konkurentsi” parandada. Võilill eritab aineid oma juurtest, mis takistavad teiste taimede seemnete arenemist.
Sobivad kooslused:
Peiulill – kapsas, porgand, kõrvitsalised, kartul.
Saialill - kapsas.
Päevalill – kurk.
Metstubakas – tomat.
Hekiks lavendel, tüümian, majoraan, pune, seller, salvei, münt, peiulill, küüslauk, estragon.
Taimed, mis peletavad kahjureid ja haigusi:
Koirohi – lehekirp.
Suur mungalill – lehetäi.
Küüslauk – maakirp.
Põlduba – kedriklest.
Peiulill ja tubakas – karilased.
Küüslauk – jahukaste, kärntõbi.
Pune, piparmünt ja lavendel – sipelgad.
Harilik saialill – kiduuss.
Lehetäide tõrjumiseks sobib ka hästi küüslaugu leotis. Aga laugud ei sobi kokku liblikõieliste taimedega, aga sobivad ristõielistega. Kapsaliblikaid aitab eemal hoida tüümian ja aed-kurgirohi.
Redised hoida eemal paprikast.
Tomat eritab juurtega aineid, mis ei sobi paljudele teistele taimedele ja sealjuures ka kurgile. Ja seega ei sobi kasvuhoones kõrvuti kasvatada kurki ja tomatit. Ma olen ikka näinud, et neid kõrvuti kasvatatakse ja kas siis seega saaks kurgilt palju paremat saaki kui teda kasvatada tomatist kaugemal. Teine asi on see, et ma olen palju mõelnud koolist saadud teadmisele, et tomat ei vaja tegelikult suurt maad juurtele. Tegelikult saab teda kasvatada ka kastis. Ehk siis kergem on tomatit kasvuhoones kasvatada 150-200 mm kõrguses kastis ja igal aasta siis kastid komposti tühjendada. Kergem jännata, sest muidu peab ju ikkagi iga aasta kahe pärast mulda vahetama.
Seller tõrjub väikest kapsaliblikat ja meelitab ligi kasulikke putukaid. Sobib kokku tomatiga ja ubadega, sest meelitab ligi tolmeldajaid. Kasvuhoones on ju tolmendamine probleem ja seega võiks sellerit uste juurde istutada.
Ürdid hoida eemal kõrvitsalistest. Kõrvitsa tolmendajaid meelitavad ligi mais ja päevalill.
Naati ja osja peaks ohjeldada saama maapirniga.
Salat ei sobi tomatitega kokku.
Hea kooslus on põlduba ja kartul.
Hea kooslus on basiilik ja tomat. Ka pidi basiilik natukene tomati maitset mõjutama.
Roundupi asemel saab ka ise looduslikku mürki teha kui segada kokku toiduäädikat ja soola ning kleepainena rohelist seepi. Mina isiklikult seda ei poolda. Öeldakse ju ka, et kui sa tahad, et midagi ei kasva, siis soola maapind üle ja seal ei kasva tükk aega midagi. Ei tea kas on ikka hea mõte selliste asjadega üldse “mängida”. Pigem siis pimendada või kesa teha.
Ka rääkis Piia Erm, et Inglismaal ei pöeta hekke suve esimesel poolel, sest hekkides pesitsevad linnud ja neil on pojad sel ajal. Kui pojad on pesast välja lennanud, siis pöetakse hekke ja see on suve teisel poolel.
Vot sellised asjad sai siis kirja pandud. Eks juttu oli rohkem, aga kõike ei saa kirja panna ja ei jõudnud ka.