Laupäev, 19. oktoober 2013

Mõtted juba uuel hooajal

Istun siin ja mõlgutan hommikust peale mõtteid mis vaja teha uuel hooajal ja mis saab veel teha novembris. Natuke imelik küll, aga eks asi selles ka, et ma üritan siin osa asju ka kooliga siduda ja sellega seoses vaja ette plaane teha.

Üks asi mis koguaeg mul meeltes mõlgub on see aia ala, mis jääb majakohast lõunasse. See mille jaoks me seal võsa ja ka puid maha võtame. Siin ka pilt. Tegelikult see juba nähtud, aga meeldetuletuseks ikka vaatan seda.

191

Nagu kirjutatud, siis siin tuleb puid maha võtta, et saaks natukenegi vaadet. Lisaks kuused varjavad päikest tulevase maja eest. Siia tahame rajada ala, kus on erinevaid kadaka ja mägimänni sorte ning ka mõned heitlehised puid ja põõsaid. Esimene mure on muidugi ala puhtaks saamine, aga see rohkem väike mure, sest selle saab tööga tehtud. Lihtsalt aega läheb ja novembris sellega paras tegeleda.

Turbapätsid

Teine “probleem” on natuke suurem. Nimelt kuidas seda ala piirata? Kas teha ilma ja siis iga aasta korda paar muru serva lõigata. Võib ka nii, aga mulle isiklikult see eriti ei meeldi. Eks see maitse asi ole. Aga teiseks muru ei saa ju siia nii pea teha. Enne ehitust pole mõtet. Olen kaalunud erinevaid variante ja tegelikult olen jõudnud kahe peenra serva variandini. Üks variant on laduda serv turbapätsidest nii, et on ainult üks rida pätse, mis on poolenisti pinnases. Kui siis veel aidata pätsidel sammalduda, on aastate pärast ilme päris kena. Aga muruga see hiljem kokku vist ei sobi, sest üks on nagu osa “metsikumast” aiast ja muru hoopis “tsiviliseeritumast” aiast. Aga muru tuleb ju palju hiljem ja seni pätsid oleks ok. Samas on pätsidega igavene jama ja kallis lõbu ka. Eestis eriti neid enam ei toodeta ja tuuakse kuuldavasti Soomest. Eks sellest ka vist hind.

Punutis

Teine variant, mis mul meeltes mõlgub on teha serv “punutuna” nagu me seal vahtrasalus hostadele peenra tegime. See on töömahukam, aga samas on materjal tasuta käes ja peab natuke rohkem aega võtma. Ka pole aastate pärast kahju kui serv hakkab ära lagunema ning siis saab selle kõdunema viia. Meil on nii kui nii plaanis ka seal tagapool pajud maha võtta ning siin oleks neist ka kasu. Mure jällegi selles, et pajudega tuleb tegeleda talvel kui pinnas on külmunud, aga peenart saab teha alles kevade lõpus ja suvel. Seega on vaja pajusid hoida kusagil. Mul ongi nüüd küsimus, et kui neid hunnikus hoida, kas nad siis elastsuse saavad tagasi kui need kevadel vette pistan?

Eks aega mõelda on ja ma saan ka ju koolis seda arutada. Tulevikus kui ka maja on valmis, peab peenra serva ka asendama. Siis saab juba ka midagi püsivat ehitada. Maakividega või siis müüriplokkidega. Aga see tuleviku teema.

Mure on ka kuidas küll seda ala liigendada ja kujundada. Arvasin, et seal on ühtlane kallak, aga ala puhastamisel selgus, et seal on kohe väike astang. Mul on ka nüüd kartus, et see madalam osa ei ole just kõige sobivam ala kadakatele ja mägimändidele.

203

Siin on siis ülevalpool pilt sellest astangust. See pole kuigi suur, aga ka pildilt on näha, et sealt läheb ala tasaseks ja seega vesi seal ena ära ei voola. See ala võib ka kevadel olla mingi aeg vee all. Eks tegelikult saab parema pildi siis kui ma puhastustööga edasi olen jõudnud. Ka on plaanis rajada tahapoole väike veesilm, nii 7-10 m pikk ja 2-3 m lai. Eks see ka kuivendab. Metsaraamatud ütlevad, et kuivenduskraav hoiab maapinda 50 m raadiuses kuivana. Seega peaks ka siin see juhtuma kui veesilma teeme. Samas tuleb peale puhastust ka kõrgusi mõõta, et saada täielikku pilti, mis maapind teeb. Lihtsalt tuleb kusagilt nivelliir laenutada. Mul on selle aparaadi jaoks ka tööd küllaga.

Siis tekkiski mõte, et kadakad ja mägimännid ning muud kuivalembelised jääks sinna ülespoole.

204

Selle ülespool all mõtlen ma siis seda ala, mis üleval pildil jääb paremale. See on väikse kaldega ja siin on pinnas kuiv isegi pikema saju ajal. Aga kui rajada veesilma, siis peaks kuhugi hoopis “augu” jätma, et siis vaade oleks avatud kuni veesilmani. Ehk kui te vaatate ülemist esimest pilti, siis peab need kuused ohverdama ja sealt paremal ja vasakule saab teha istutusalad, aga keskelt peab jääma vaade avatuks. Eks seda peab siis veel “sättima” kui ala lagedamaks jääb.

Ja ka tekkis mul mõte, et kuhugi peaks seal rajama ka heitlehiste rodode ala. Siin on neil päikest ja tuleks otsida koht kus on natuke madalam ja niiskem. Eks multšiga saab ka kaasa aidata.

Pilte vaadates tuli ka mulle veel üks probleem meelde, labidas. Nimelt pärast aastate pikkust teenistust juhtus meie Fiskarsi labidaga selline lugu, et vars andis altpoolt järele. Ehk sellega enam midagi ei kanguta. Eks siis peabki nüüd sellele probleemile lahendust otsima minema. Ma pole enam seda musta labidat eriti kusagil näinud ja mõtlesin, et proovin siis seda “summutusega” uut Fiskarsit. Äkki teeb töö natuke kergemaks kui neid juuri seal “raiun”.

Ahjaa, meil oli täna kusagil poole seitsme ajal äikest natsa. Mürinat polnud eriti palju, aga välku natuke oli ju siis pilvedevaheline.

Nii, et kui kellegil on mõtteid ja nõuandeid, andke teada, kõik on oodatud. Mitu pead on ikka mitu pead.

5 kommentaari:

  1. Niimoodi pilte vaadates ja kohta mitte kunagi näinuna on ju väga raske häid mõtteid nõuandmiseks tekitada:) Kui Sa hakkad maja ehitama, pead ju viljaka pinnase ikka ära koorima ja mullajääkidega saad pisut oma lohkusid täita ja seda reljeefi päris oluliselt maja ümber muuta.
    Oma kogemusest võin öelda, et turbapäts ja muru haakuvad päris hästi, eriti kui päts sammaldub. Mul on üks selline koht juba 15 aastat vana ja ei häiri kuidagi silma. Ma kujutan ette, et vähemalt mul seal, oleks punutis hulga halvem.
    Ja kui maja valmis, siis näed selgemalt, kuhu, keda ja kuidas istutada

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eks jah, pildid pole ka piisavalt infot jagavad. Aga majakoht on ära kooritud ja sealt saab ainult liiva ja savi kui vundamendi auku kaevata. Aga ma ei tahagi sinna viljakat pinnast suuremates kogustes vedada. Head pinnast saab siis kui tagapool korralikku lompi kaevama hakatakse. Aga sinna läheb ka aega. Punutud piire on nii kui nii ajutine. Mul pole võib olla järgmine aasta nii palju raha, et turbaplokke osta. Aga eks need on siin mul lihtsalt esialgsed mõtted. Enne vaja ikka kogu ala puhastada ja sealt võib veel üllatusi tulla.

      Kustuta
  2. Ma ka ei oska kommenteerida. Sellest pole midagi, juba postituse kirjutamine aitab mõtetel selgineda. Astangud aga on minu meelest hea variant. Võib olla liigendamisel abiks. Ja nagu sa ise ütlesid, puhastamisel võib igasuguseid üllatusi veel tulla.
    Kui on vesisem lohk, siis annaks sinna äkki rabaaia teha? Idee mägimännid ülespoole on ju hea.

    Kas sa kände juurid ikka mõne tehnilise abivahendiga või käib kõik kangi ja labida abil? Jessuke küll, see on nii suur töö!

    Kui pätsid on kulumahukad, siis võib olla saad pakkusid kasutada?

    VastaKustuta
  3. Pildil pole majakohta märgitud, kuid kas sa oled kindel, et kuused peab ära raiuma kui just väga vastu maja ei jää. Neil on tõesti laiuvad pinnapealsed juured, kuid ega sul ju iga ruutmeeter arvel pole. Aitavad oma veetarbimisega kuivendusele kaasa. "Päikesepoolses korteris" pleegib sisustus ning suvel hakka või konditsioneeri muretsema - kuumavastane nagu sa oled :) Ukraina külas olid viljapuud lausa vastu aknaid istutatud - ikka maja varjuks. See tundus küll liialdus, sest toad olid suvel puhta hämarad. Aga külarahvas ju päeval ikka õues toimetamas, pole vajagi valget tuba.

    Turbaplokkidega on nii, et endal super rodoaia mets seal, pole vast mingit erilist piiret vaja eri tüüpi pinnaste lahushoidmiseks. Punutis oleks kena küll kui materjal pealegi omast käest. Meil on roosipeenar murust eraldatud odava plastikust murueraldusribaga, mis on enam-vähem maapinnaga tasa sisse kaevatud. On küll abiks - niidukile ei jää ka üldse ette. Muru tekitamiseks võid kasutada ka seda vanaaegset meetodit - et las kasvavad need taimed, mis ise tahavad. Meil aias on ülemine osa muru külvatud ja alumine osa seal sirelite pool ise kasvada lastud. Ega erilist vahet ei ole. Palju sammalt ja margareetasid siin ja sealpool. Üleval ka niikuinii ristikusegu, et oleks vastupidavam. Muidugi, paljakskooritud vahetu majaümbrus kohe pärast ehitamist midagi head ise ei kasvata, peab ikka kaasa aitama.

    Astangute servasid võiks küll kuidagi kindlustada, kuid seegi pole tingimata vajalik. Kui astangud on madalad, võib järsu astangu asemel mingi nurga all selle jätta ja küll taimejuured kinnitavad kui vastavad taimed valid. Meie miniastang aias küll ei kipu alla vajuma - madalate põõsaste riba on täitsa piisav selle paigal hoidmiseks. Oleks vaid rohkem ruumi - huvitavaid minipõõsaid juba jätkuks.

    Loomulikult omaenda plaanid on ikka parimad. Kuula mis teistel öelda, aga tee ikka nii nagu ise tunned et hea on. Jõudu plaanimiseks ja teostamiseks !

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Need kuused olid plaanis juba siis maha võtta kui krunti vaatamas käisime. See majakoht sai valitud just sellepärast, et väike küngas lõunapoolse kallakuga ja lõuna külg ka enamvähem vaba. Põhjus lihtne, sügisel, talvel ja kevadel peab päike tuppa paistma. Passiivne küte ju tasuta käes. Aga suve päikese eest varjavad räästad ja nende pikkus on vaja lihtsalt välja arvutada. Mina kui ehitaja ei saa kuidagi pooldada seda varianti kus puud ja põõsad istutatakse kohe maja ligidale. Seal on mitmeid põhjuseid, ma võiks sellest pikalt kirjutada.
      Aga rodode juurde ma kindlasti mingeid peenraid ei tee. Lihtsalt jutt on siis teisest alast. Nagu ma kirjutasin, siis mulle isiklikult üldse ei meeldi see variant, kus muru lõpeb ära ja siis algab must muld. Samas ma arvan et sul on õigus, et praegu võib jätta nii nagu on ja las siis kasvab see mis kasvab. Kohati ma istutan ka kanarbikke. Nii harilikku kanarbikku kui ka sorte. Meil harilku kanarbiku taimi küll ja osa neis nii kui nii läheb maja ehitamisel kaotsi. Saabki need ümberistutada.
      Eks ma puhastan seal novembris edasi (kui antakse, vahepeal võib ju ka lumi tulla) ja kui juba suurema ala on lage, siis saab edasi mõtelda. Ka vaja kirjandust kaeda, saab mõtteid.

      Kustuta