Esmaspäev, 14. oktoober 2013

Sügis rodoaias

Juba augusti lõpus sai otsustatud, et oktoobri alguses lähme Pärnale koos kuna varem ei saa. Kui me lauba hommikul end Võrus teele sättisime, siis näitas kraadiklaas veel 3 soojakraadi, aga linnast väljas oli juba ka miinust ja tee peal oli ka miinuseid. pärnale jõudes oli ilus karge sügis hommik. Päike säras taevas ja maapind oli härmas. Kui me keerasime peateelt sinna metsavahe teele, siis läks kitsepaar üle tee. Nad tulid sealt meie krundi poolt. Ju käisid uurimas, et kas on midagi uut ja huvitavat. Meie krundi sissesõiduteel olid hoopis metssead tuhninud. Ei tea mida nad seal kruusa seest lootsid leida.

Kummikud jalas tegime jalutuskäigu. Rodode juures oli meid ootamas väike “üllatus”. Nimelt olid vahepeal seal metssead käinud ja tuhninud nii pinnast jalgrajal kui ka seal peenras, kus on tiarellid ja ajutiselt sai septembris ka kaks mustika taime istutatud. Mustikatega oli halvasti. Need olid kärsaga pinnasest välja tõstetud ja juured olid pealt külmunud. Ei tea, istutasin nad tagasi, aga kas ka asja saab, seda näeb kevadel. Aga selle peenra üle seal ma pean veel mõtlema. Pärast selle rajamist on mul sellega paras peavalu olnud, metsaloomad tunnevad kõik huvi selle vastu ja “tuhnivad” seal.

Aga ülejäänud pilt rodoaias oli ainult rõõmustav. Nimelt õiepungi on igihaljastel taimedel ikka palju. Kui nüüd talv ei tule eriti karm, siis peaks järgmise aasta kevade lõpp ilus tulema. Ka heitlehistel rododel on õiepungi, aga osadel taimedel mitte nii palju kui igihaljastel. Aga nendega on veel see mure, et neid on vaja kaitsta kitsede eest.

003

Siin üldpilt. On pisut kirju see pilt.

014

´Catawbiense Grandiflorum´. Temal on parajalt õiepungi, aga mitte väga ohtralt nagu mõnel teisel.

021

Siin pilt ´Virginia Delp´ õiepungad. Siin on näha sooja sügise halvad küljed. Kaldun arvama, et osa neist pungadest kevadeks on kahjustatud.

025

Väiksemat kasvu ´Haagal´ on ka õiepungi.

031

´Catawbiense Borsault´ on ka õiepungi täis.

035

´Blutopia´ on ka rohkelt õiepungi täis. Temal on ka õiepungad värvilised.

039

Sellised värvilised õiepungad ´Blutopial´.

045

Siin on kaks ´P.J.M. Elite´ taime. Taimed pole veel värvi vahetanud.

046

´P.J.M. Elite´ taimedel on ka õiepungi palju.

050

´Catharina Van Tol´ taimel olid vaid mõned õiepungad küljes.

059

´Bernstein´ taimel on ka õienupud ilusat värvi. Aga küsimus on, et kas need sellisel kujul ikka talve üleelavad?

060

Siin on veel näha ´Bernsteini´ õienuppe.

097

See on ´Pearce´s American Beaty´. Põõsas ise on väike, aga pungi jagub.

106

Mägi-võlupõõsas oli ka ilus ja värviline.

109

Kultuurmustikad näevad ka sügisel ilusad värvilised välja.

126

´Helgoland´ näeb pärast uude kohta istutamist väga hea välja nagu siin pildil ka näha on.

153

Siin ´Helsinki University´, ise veel väike, aga paistab, et kevadel saame temalt ilusat esitlust näha.

158

´P.M.A. Tigerstedt´ on ka tänavu õiepungadega “kaetud”, aga eks näis kas need ka kevadel avanevad. See kevad miskipärast seda ei juhtunud.

163

´Ledikanense´ põõsad on ka värviliseks läinud.

168

´Hachmann´s Charmant´, temal on kahevärvilised õied ja kui nüüd õiepungad talve ikka üleelavad, siis saab kevadel seda ilu näha.

179

´Memoir´ põõsal on ka õiepungi parajalt palju. Tema on ka üks mu lemmik.

205

Lisaks sellele, et ´Campanilel´ on omajagu õiepungi, näeb ka lehestik väga ilus ja terve välja.

217

´Junifreude´ alune sai multšitud okkastega, kus oli ka sammalt. Mõne kuuga on nüüd kogu pind sellega kaetud.

222

´Falling Snow´ on ka uues kohas hoogu sattunud. Koha vahetus mõjus ikka väga hästi.

224

Siin üks õiepungade “punt” ligemalt. Kuus punga koos, siit tuleb vägev “pidu” kevadel.

240

See kevad ´Metallica´ ei õitsenud, aga äkki siis järgmine kevad õnnestub. Õiepungi on tal parajalt.

276

Siin pilt ´Edelweissist´. Ilusad hallid võrsed on need, millepärast ma tema valisin.

284

´Gradito´ näeb ka ilus ja kompaktne välja. Kui nüüd kevadel veel õitseb ka, siis on ikka ilus vaatepilt.

Tegelikult oli veel pilte õiepungade põõsastest, aga siia ei mahu kõik ära. On ka põõsaid, kellel õiepungi pole või on vähe. Aga neid eriti palju pole. Kui nüüd ei tule eriti karmi talve, siis peaks kevad ilus tulema. Vähemasti rodoaias.

4 kommentaari:

  1. Ootasin juba sinu postitust rododest.Eks endalgi mõned ja sellest ka huvi Sinu tegemistest Pärnal.Mulle tundub,et seal on rododendronitele väga sobiv koht.Taimed ilusad ja õiepungadest lookas. Igihaljaid õnneks kitsed ei puutu.Mul ka vanematel taimedel palju õienuppe,aga eelmine aasta ja sel aastal ostetutel ei paista.Olen ka väikesed taimed ostnud,küll kasvavad.Ka heitlehistel paistab õienuppe piisavalt.
    Kui talv vaid seda kevadist õiepidu et kahjustaks.Minul juba aed ümber,kitsede kaitseks.Jõudu Sulle!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul on olnud maru kiired ajad ja sellepärast ma ka nagu natuke kadunud olen olnud. Me osad heitlehised ka see aasta piirame traataiaga, aga püsivat tara ma ei taha sinna rajada, sest see rikuks selle "metsiku" ilme ära. Ma proovin ka see aasta Plantskyddis leotatud pesukäsnadega. Aga igihaljastele seal paistab meeldivat tõesti. Jõudu ka sulle!

      Kustuta
  2. Säärased need aednikud on. Hooaeg pole veel lõppenud, kogu maailm on värve täis, aga nemad unistavad juba kevadest :) No Sul on ka põhjust.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No mis ikka teed kui neid õiepungi vaatan, siis lihtsalt lähevad mõtted kevadele. Aga sügis on ka minu jaoks ilus aeg, värvi oi kui palju, tegelikult rohkem ju kui kevadel, sest siis on enamus lehestikust roheline. Aga praegu on ikka võimas värvide mäng. Kui me pühapäeval tagasi sõitsime, siis saime seda palju nautida.

      Kustuta