teisipäev, 25. detsember 2012

Jõulude eel Pärnal

Käisin siis jõulude eel lõunas ja pühapäeva hommikul “põikasin” korraks ka Pärnale. Tegelikult ikkagi võtsin teekonna sinna ette. Ilm ei olnud päris 100% see, mis lubati ja oleks tahtnud, sest päikest ei olnud. Aga samas 20 kraadi miinuse asemel oli jällegi ainult 11-12 kraadi ning mul hakkas vahepeal isegi natuke palav seal kui ringi “kakerdasin”.

Pärnale ma saabusin kunagi peale kella 11-st ja kohe jäi silma mulle, et keegi oli seal käinud autoga. Eks seal maasturiga olid vast jahimehed maad uurimas käinud. Keegi oli ka räätsadega jalutanud mööda teed. Lund väga palju polnud, enam vähem nii kummiku ülemise servani. Aga lumi oli õhuline ja kerge nii, et kõndida raske polnud. Ma võtsin ka oma lumelabida kaasa, mis mul juba aastaid talviti autos kaasas käib. Aga seda vaja polnudki. Lumi oli ilusti “vaibana” maas ja ka noored männid ja muud puud, mis me ise istutanud oleme, olid selle all. Seega neid praegu kaitsma ei pea, aga kevadel peab küll neid aitama. Praegu ei saa enam midagi teha, sest külmaga ma neid liigutades hoopis vigastaks. Las nad olla siis seal lume all, loodame, et siis kitsed ka neid üles ei leia.

Rodod olid ka ilusti lume all, ainult mõnel üksikul natuke kõrgemat osa paistis. Praegu on veel lumi kerge ja muret pole. Aga kui läheb sulale, siis on jama majas. Kahjuks ei ole ma ligidal nii, et enne kevadet ma aidata ei saa. Päikene praegu neile otse peale ei paista, sest männid varjavad selle ära. Aga kitsed on küll mingi aeg “näksimas” käinud. Aga ainult heitlehelised on siis saanud “pihta”. Aga kõik heitlehelised neile ikkagi ei maitse. Eelmine talv nad ka teatud sorte puutusid ja osasid mitte. Nüüd oli ka näha kuidas ühel põõsal oli natuke proovitud ja siis rahule jäetud.

Eks ma siis võtsin oma mögina koti välja ja siis mökerdasin potentsiaalsed kitsede ohvrid selle helesinise möginaga kokku. Tegelikult oleks ikkagi selle töö pidanud ära tegema pluss kraadide juures, aga vot polnud aega õigel ajal. Nüüd oli see mökerdamine palju kehvem kuna mögina kleepuvus polnud nii hea. Aga kinni see ikka jäi.

Mökerdamine tehtud, asusin siis vanematele kuuske otsima. Sellega oli ka omajagu tegu, sest meil ju seal võsa kasvab ja kuused ei ole nii laiad ja käharad. Aga pika otsimise peale ma leidsin ühe ja sai see siis mahavõetud ja autosse “topitud”. Pikka sai teine, latv ulatus peaaegu esiklaasini. Aga ei viitsinud enam tagasi minna, et saag tuua. Seda enam, et aeg oli korraga väga kiired pöörded saanud ja kell palju. Lisaks siis nagu ikka tekkis jällegi probleeme kahejalgse tehtud tehnikaga. Mobla ütles korraga, et aku tühi ja kõik. Eks see 11 kraadi külma siis tegi moblale liiga. Autos tagasi sõites oli juba kõik korras ja aku polnudki enam tühi. Ehk järjekordne tõestus, et kui ikka metsa lähed peavad ka primitiivsed tööriistad olemas olema. Iial ei või teada, millal see tänapäeva tehnika rikki läheb. See on meie tänapäev ja tulevik on veel hullem. Kõrini on kui aus olla. Sellepärast ongi seal metsas ahjuga olles kindlam elu kui siin “tsivilisatsioonis” istudes. Kui ikka elekter siin ära läheb, siis on kellad. Ei ole sul valgust, ei sooja ega ka vett. Samas seal Pärnal on ahju materjal olemas, kaev kust saad pangega vett kui elektrit pole ja peeru valgel saab ka häda pärast istuda. Nii, et see loll jutt, et maal pole elu võimalik ja see on ainult linnas võimalik, ei kõlba kohe mitte kuhugi.

Siin siis ka pilte talvisest Pärnast

01

Selline nägi välja siis sissesõit. Siin on näha ka kuda keegi on siin maad uurimas käinud

05

Siit läheb tee siis natuke edasi ja vasakule tahapoole jääb majakoht

03

Pilt õunapuudest ka. Nemad siis “kükitavad” trellide taga, et neljajalgsed ei saaks neid näksata

08

Siin pilt siis majakoha pealt lõunasse. Kuuskede ees on praegu veel siis Falling Snow ja Helgoland

09

Siin vaade majakohast kagu poole. Praegu on näha kui palju tööd on vaja teha selle rohulõikuriga. Praegu käib veel selle ketta jõud võsast üle, aga edaspidi on juba vaja võsalõikurit kui kaua venitada.

10

Vasakul paistab natukene Falling Snow tippu ka välja

11

Siin kaks mügarikku, vasakpoolne on Helgoland ja parempoolne känd

13

Siin magnoolia Heaven Scent ja tagapool värd-nõiapuu Barmstedt´s Gold. Näis siis kuda nad talve üleelavad.

15

Hariliku männi taimed olid ka ilusti lume all peidus

18

See on rodode juurde viiva tee algus. See ka puhta lume all

25

Vaade kaugemalt siis rododele. Ei tunne seda kohta äragi. PMA Tigerstedt on ainuke kes uhkelt üle lume kõrgub. Kitsed ka seda puutunud pole.

27

Siin siis on lillaõielised rodod nagu Catawbiense Grandiflorum ja teised. Vasakul peaks ka kusagil see känd olema, mis ma sinna vedasin. Kõik on lume all.

31

Pilt siis teise külje pealt sellest Tigerstedtist

34

Siin on heitlehelistest rododest pilt ja lepalehisest kletrast. Ühe rodo pungad ja võrsed ei sobinud kuidagi. Aga ka teiste omad küll ja lisaks siis veel kletra sai ka oma osa. Aga tegelikult tänu sellele, et oli istutusaasta, ei olnudki paljudel heitlehelistel eriti pungi. Eks nad olid šokis ja kohanemisel läks ka enamus jõudu. Sellepärast ma ka eriti õiepungade pärast see aasta ei muretsenud. Ma pole kindel, et ma kevadel üldse neil nii väga õitseda lasen. Õisi ootan ikka rohkem aastate pärast. Parem oleks kui nad mõned aastad hoopis kasvule jõudu kulutaks. Muhedik on ka öelnud, et aednikud peavad olema kannatlik rahvas. Peabki ootama kuni põõsad kasvavad ja siis saab seda ilusat aega nautida kui põõsad on juba kasunud.

38

Siin siis üks põõsas, mille osa õiepungi on ära proovitud ja siis põõsas rahule jäetud. Ma mökerdasin selle alles jäänud pungad ja võrsed ka ära. Eks siis kevadel näeb kuda see pungade puhkemisele mõjub

47

Siin siis veel üks pilt tulevasest tööpõllust. See on pilt kuhu siis edasi peaks laienema see rodoaed ja paremal jookseb teerada, mis praegu lõpeb seal kaskede vahel. Sinna kuuskede juurde paistab kevadel rohkem päikest ka nii, et sinna saab istutada heitlehelisi rodosid ja muid puid ning põõsaid

48

Siin pilt natuke paremalt poolt. Teerada peab siit siis edasi jooksma ja siia saab istutada igihaljaid rodosid, sest siin on kevadel varjulisem

Lõpetuseks võib siis öelda, et tehtud sai küll palju vähem kui tahtsin, aga ega ei saa ka ennast päris ära piinata. Seda enam, et nüüd on veel vaja kooliga tegeleda ja lisaks siis peab kiiremini korteri remondi lõpetama, sest ikkagi järgmine aasta suvel tahaks selle müüki panna. Teatud inimesed töö juurest andsid selle jaoks oma käitumisega “hoogu juurde”. Tahaks ikkagi natuke “inimlikku suhtumist”, aga paistab, et siin inimeste keskel seda ei ole.

Aga eks kui kevad tuleb, siis on seda energiat ja tahtmist ka rohkem ning siis saab uue hooga seal Pärnal ka natuke asjatada. Seniks häid pühi ja ilusat uue aasta algust kõigile!

teisipäev, 18. detsember 2012

Lume teine tulemine

Meile tuli siis lumi teist korda kohe detsembri alguses ja ma tegin ka 2 detsember pilte, aga kiire on olnud nii, et ei jõudnud neid üles panna. Ega need nii kui nii rohkem selle jaoks, et hea siis järgmine aasta kaeda. Aga siis ei tulnud meila nii palju kui lõunas ja see korralik ports tuli hoopis nädalapäevad hiljem nii, et kui ma juba 7 detsember pilte tegin oli vaatepilt palju lumisem. Külmaks meil siis veel eriti ei läinud, vähemasti minu jaoks küll mitte. Ega meil praegugi nii palju lund pole kui lõunas ja nii külma ka pole. Eks meri hoiab siin temperatuure kõrgemal. Aga ma väga loodan, et see aasta siis sula enne ei tule kui märtsis, aga eks me näe.

02

See pilt on tehtud 2 detsembril. lund siis veel palju polnud, aga maa oli juba valge

03

Siin veel üks pilt 2 detsembrist

02

See pilt on tehtud juba 7 detsember ja lund sadas vaikselt ka pildi tegemise ajal. See on üks väike metsalagendik, kus me Martaga jalutamas käime.

05

Siin on näha, et tegelikult ka siis veel lumekiht väga suur polnud ja osa kõrrelistest paistis veel välja. Praegu on seal ikka palju paksem lumekiht.

09

Need on tammed, mis paistavad meile rõdu peale. Need on jäänud alles kunagisest tammikust. Aga siin on kunagi olnud väheke hõredam, sest muidu nende tammede võrad nii ilusad ei oleks.

11

Siin siis pilt teiselt poolt ühest tammest. See tamm paistab teistest rohkem välja ja tema võra on ka ilusam. Sügisel oli ta ka väga ilus kui tal pronksjad lehed küljes olid. Aga praegu on just seda ilusat võra näha. Kahju on vaadata kuidas võsa peale tungib, siin on tegelikult potentsiaali küllaga ja mul on palju mõtteid jalutades pähe tulnud. Aga kahjuks on see eraomandis ja seal midagi eriti teha ei saa. Õnneks on see sotsiaalmaana kirjas ja sinna asemele mingit kortermaja rajada väga lihtne pole. Kunagi loodan ma ka näha, et Pärnal kasvavad tammed sellise ilusa võraga uhkeldavad.

esmaspäev, 3. detsember 2012

Talv tuli jälle ootamatult

Täna siis õhtul selgus, et ma pean ise minema Miinale tööle järgi, sest bussid ei liigu ja need vähesed mis seal aega ajalt liiguvad, ei võta rahvast peale vaid keeravad enne peatust otsa ringi ning sõidavad tagasi tuldud teed. Normaalne, müüks auto maha ja hakkaks ka liikuma ainult bussiga, mis siis sind vahel ei teeninda. Mul tuli siin üks pealkiri ajalehest meelde, et inimesed on liiga nõudlikuks muutunud. Eks nad ole nõudlikud jah, tahavad õhtul koju saada või tööle minna. Aga lumi tuli ju maha, meie vöötmes ei ole see ju normaalne, et lund tuleb. Vähemasti mulle jääb selline tunne, et osa inimesi nii mõtleb. Tegelikult autoga sõites ma ei virise, lund on küll palju ja sahkasid vähe, aga veel väga hull seis pole. Mulle lihtsalt tuleb jälle meelde, et rekadel ja bussidel ei ole ju naelu nõutud. Mina arvan, et meie kliimas peaks need ikka ka neil olema mingi aeg kohustuslikud. Norras pidid enamus rekasid ikkagi naeltega sõitma, kuigi jah, neil seal on olud karmimad. Aga sellegi poolest, vähemasti bussidel peaks midagi tõhusamat all olema.

Aga see selleks. Täna õhtul oli ikka väga ilus jalutada peale tööd metsas. Lund oli öösel ja siis päeval juurde sadanud ja metsa alune oli ilus valge. Enam ei lähe ka taskulampi vaja. Ma väga loodan, et see ka nii jääb ja pluss kraade ei tule enne märtsi. Kui me Miinaga kodu poole sõitsime, siis viib tee meil puude vahelt läbi ja männid olid lumised. Sihuke ilus soe tunne oli. Imelik jah, lumi tekitab sooja tunde, aga minusuguse lumeinimesega on lihtsalt nii. Oi oi, just praegu oli reklaam telekas taustaks, et ma võiksin autojuhina proovida bussiga sõita, et on täpne ja mugav. Imelik, mul tuli naer peale. Aga see selleks, no mis see fraas nüüd siis kummitab. Ma olen ka varem mõelnud, et tegelikult siin Pirita-Kosel on iseenesest hea elada, et loodus ümberringi ja saab jalutamas käija. Aga kahjuks on ümberringi väga palju hoolimatust ja ükskõiksust ning kaua sa sinna metsa ikka jõuad “põgeneda”. Kui me ära kolime, siis kindlasti jään mina mingiks ajaks igatsema just seda Pirita ümbrust, TBA-d ja Kadrioru parki.

Ja seoses Anne probleemiga mõtlesin ka, et vaatan kui palju mul veel mahtu järgi on. Ja avastasin, et mul oli ka juba 98% kasutatud. Nii, et ka viimase piiri peal. Ma ikkagi otsustasin mahtu suurendada. Eks ma alguses laadisin ka liiga suuri pilte üles ja see ka seda mahtu “neelas”. Ega seda raha pole kunagi liiga palju, aga see 3 daala on ikkagi väga asjalik kulutus.

pühapäev, 25. november 2012

Sügis Kirdetiigi Jaapani aias

Laupäeva hommikul käisin ma juukslas ja kuna nüüd olud on muutunud, siis ma juba kuid teen nii, et pargin auto sinna Kirdetiigi juures olevasse parklasse ja siis kõnnin jala Kadriorgu. Seda põhjusel, et siis saan tagasi tulles ka Jaapani aias jalutada. Nii ka seekord, aga selle vahega, et mul oli meeles ka seebikas kaasa võtta. Tegin siis ka mõningaid pilte.

01

See pilt on tehtud ülevalt, tee pealt, kus on graniidist platoo kust voolab siis alla see ojakene. Seal oli kunagi infotahvel, aga seda enam pole ja nüüd on sealt vaade aiale. Suvel ma tähele ei pannud, aga künka peale on istutatud suur kogus igihaljaid rodosid.

03

Siin pilt natuke kõrvalt. Kui enamus puid ja põõsaid on raagus, siis võtavad silmailu tekitamise üle kivid ja sammal. Kuna see aasta on sügis väga soe, siis on ka muru veel täitsa roheline.

07

Siin on siis näha kui asendamatud on igihaljad põõsad. Praegu on need jugapuud veel väiksed, aga aastate pärast on vaade juba palju "rohelisem”. Ma ei pannud enne tähelegi, et kas seal siis kasvasid ka kontpuud, mis nüüd siis oma punast värvi näitavad. Mändide ja jugapuude gruppe on üle terve aia istutatud, mis annavad kindlasti talvel veel palju suurema efekti.

09

Siin siis üks pilt ka kohalikest püsielanikest. Suvel neid eriti palju seal polnud, aga nüüd oli neid ikka väga palju.

17

Siin siis pilt ühest saarekesest kus parte nii saarel kui saare ümbruses oli. Ka iiriste ala nurk on peale jäänud.

19

Siin siis lihtsalt pilt, kus on siis erinevaid igihaljaid põõsaid taamal raagus puud. Kui siin veel lumi ka maas saab olema, siis on vaade veel ilusam.

14

Siin on üks kivikuju sisse piiratud.

16

Siin jalutab neli tegelinskit reas mööda küngast ülespoole.

Aga see aasta on rodo kasvatanud palju õienuppe ja kui nüüd külm väga liiga ei tee, siis peaks järgmine kevad olema vägagi paljude õitega. Ka oli enamus rodosid kui mitte kõik, raamistatud, et siis talvel varjutuskangad peale tõmmata. Kui nüüd vaadata kuidas need taimed seal aias arenesid, siis on ka meil lootust ülejärgmine aasta rohkelt õisi näha. Tuleval kevadel neid kõikidel põõsastel ei ole, aga see oli ka seal Kirdetiigis nii. Eks ikka esimene aasta läheb põdemisele ja juurdumisele. Nii ma ka ise arvasin ja siin on näha ka tõestust. Panen siis osa pilte ka nüüd üles.

06

10

20

21

pühapäev, 4. november 2012

Mida teha?

Mul on üks pisuke mure. Nimelt ma siin sain posu tasuta väikseid savipotte. Aga ma ei tahtnud neid nii palju kui neid nüüd anti. Ei tea, kas kellegil oleks neid tarvis? Enamus inimesi vist tahab neid plastikpotte, aga äkki kusagil vajatakse ka neid savi omasid.

Täitsa lõpp!

Kuna me ei teadnud, mis see ilm lähiajal teeb ja siin lubas, et nädalavahetusel on soojem ilm, siis otsustasime, et käime juba see nädalavahetus Pärnal ära. Seda enam, et järgmine nädalavahetus lubab vihma ja on palju jahedam. Selleks nädalavahetuseks lubas ka vihma, aga palju soojemat ilma. Soe oli ka, aga seda vett... seda oli ikka liiga palju.
Me siis reede õhtul peale kaheksat alustasime teed lõuna poole, järgi võtsime ka käru mõnede gradiitplaatidega ja hunniku lehekottidega. kuni sinnamaani oli kõik ok kui me Pärnale jõudsime. Kell oli siis umbes veerad kaksteist. Kuna oli pime ja ma olin ka suhteliselt väsinud, siis ei pannud ma tähele, et sissesõidutee viimane ots ei ole päris see, mis enne. Aga kui me enam edasi sõita ei saanud, sest rattad käisid ringi, siis hakkasime vaatama täpsemalt. Ja nii palju kui nägime oli see, et rööpad olid ilmunud ja kui autost välja astusime, siis olime poris. Kui ma käru tagant ära ühendasin, siis sain ka natuke autot "kõigutades" minema. Sõitsin edasi, et keeran siis auto seal majakoha platsi peal ringi. Aga kui ma sinna sõitsin, siis sattusin hoopis "mülkasse" ja sealt ma enam välja ei saanud. Proovisin mis ma proovisin, aga esisild oli täitsa sees. Ja selle kohapeal vajusin ma kummikutega ka kohe sisse, ikka täitsa lödi oli. Jää või ise ka kinni sinna.
Aga õnneks sain ma appi Andruse kes siis varsti tuli ja meid välja tõmbas. Suured tänud talle. Ega me muud teinud kui sõitsime ära Võrru.
Kui me hommikul tagasi tulime, siis nägime valges, milline see meie krunt seal tegelikult oli. Ka tuli välja, et just reedel oli meil seal elektrikaablit pandud ja isegi traktor oli seal kohati kinni jäänud ja neil oli "mässamist" küllaga. Mõne kohapeal, aga oli näha, et seal on liiv ja nii hull asi polnud.
Lisaks oli meil siis halb üllatus, et varjualune oli ka lume all ikkagi kokkukukkunud. Eks see kate vajus kusagilt lohku ja lumi ei libisenud seal enam maha. Aga sellega on nii, et nurgapostid on korras ja ma ehitan järgmine aasta puidust prussidest nende peale uue raami, kuhu saame siis katusetendi peale tõmmata, see oli õnneks enamvähem terve.
Ka ei paistnud karaavi pervel olnud vaarika taimedel midagi viga olevat ja need istutasime me laupäeval ka ära. See oli siis Tomo sort.
Ka käisime me rodode juures. Seal olid juba kitsed käinud uudistamas. Ja mida ma nägin, kurjamid olid isegi igihaljaste rodode lehti söönud, aga õnneks mitte palju. Eks nad proovisid ja ju need olid halva maitsega ning neid palju ei söödud. Osasid heitlehelisi oli ka söödud, aga osa oli täitsa puutumata. Ju siis on ikkagi vahe, mis liigi või sordiga tegu on. Kõik heitlehelised söögiks ei lähe. Ka eelmine aasta talvel oli näha kuidas kõrvuti olevatest põõsastest ühte söödi, aga teist üldsegi mitte. Aga lepalehise kletra põõsast olid nad ka näksinud.
Ka sain ma siis natuke teada, mis seal vahtra salu juures ja vist ka üldse selle ümbruses toimub pinnases. Ma siis uurisin, et kui kaabli jaoks kraavi kaevati, et mis see pinnas siis meil seal on. Ja välja tuleb, et pinnas on seal kihiti. Peal on liivakiht, selle all savi kiht, siis jälle liiva kiht ja selle all jällegi savi. Nüüd siis on natuke pilt minu jaoks selgem. Nüüd ma saan aru miks ikkagi seal meil kasvab vahtraid ja tammesid päris palju. On ka kaski, aga need kasvavad igapool. Aga tamm ja vaher tahavad viljakat pinnast ja minu jaoks oligi küsimus, et kui seal liivane on, siis kuda naad seal küll kasuvad. Aga kuna allpool ja mitte väga sügaval, on savi kiht, siis seal see toiteainete "pank" ongi. Lisaks siis hoiab see savi ka mingil määral vett kinni ja sealt saavad taimed ka vett.
Üheltpoolt on see hea uudis, aga teisalt kohe mitte. Taimedele on see hea uudis, ei pea päris kuivalembeliste ja lahjapinnase taimedega leppima. Aga ehituse seisukohast on asi kehvem. Eks siis kui kunagi saab pinnaseproovid võetud saame pärisselguse maja, aga paistab, et maja ehitusel peab pinnase seal välja kaevama ja seda kasutada ikkagi ei saa. Ka peab vundamendi tegemisel arvestama ikkagi sügavama variandiga, sest savi puhul ei saa madala vundamendiga eriti hakkama.
Lisaks tuleb siis plaane ringi tegema hakata. Kui enne plaanisime madalat vundamenti ja keldrita, siis kuna nii kui nii kaevamiseks läheb ja ei ole mõtet kogu seda osa uuesti liivaga täita. Seega on mõtekas rajada ka kelder, kuhu saab siis mahutada hoidiste "osakonna" ja veel mõned ruumid. Meil oli plaanis kindlasti maakelder teha, aga nüüd saab see lihtsalt maja all olema. Aga eks siis selgemaks saab asi kui järgmine aasta geoloogilised uuringud saab teha.
Kuna traktor "songis" ära ka osa sissesõidutee otsast, siis järgmine "põletav" teema on kruusa tellimine. See ei saa ka olema odav, aga midagi teha pole, edaspidi on siis jällegi palju "helgem". Eks probleem oli mitmete asjaolude kokkusattumine. Nimelt see aasta ja eriti sügis on olnud eriti vesine. Kui ikka viie päevaga pinnavee tase tõuseb peaaegu meetri jagu, siis ikka on täitsa hull asi. Teine oli see, et tuli suur hulk lund maha soojal ajal, mis ka ära sulas ning siis kolmandaks tuli kohe otsa päevade kaupa vihmasadu. Lihtsalt pinnas ei olnud suuteline enam nii suurt kogust vett vastuvõtma. Ega meil oma väikse autoga isegi probleeme poleks olnud, aga rasketehnikaga seal liikuda oli päris keeruline. Aga mis teha, ega oodata ka ju ei saa, sest lõpuks võib ju talv tulla ja siis peab kevadet ootama. Ja kes ütleb, et kevad ka veel vesine ei tule. Eks see pinnas tahaeneb lõpuks ära ka, enne on ka meil seal vett tulnud ja kui sadu lakkab, siis taheneb pinnas seal kiiresti. Eks see tuleneb sellest, et meil seal ikkagi osaliselt liivane pinnas on. Igalpool ka seda savi vist ei ole. Lisaks on veel ka kallak. Eks me ise ka natuke süüdi, küngas sai maja jaoks laugemaks tehtud ja nüüd vesi nii kiiresti ära ei lähe.
Lõpuks saab öelda, et natuke masendav seekordne käik oli, aga samas ega nii se elu käibki, läbi raskuste tähtede poole. Kuigi, mis seal tähtede pool ikka teha. Nüüd siis on aega natuke maha istuda ja atra seada ehk plaani pidada. Kindlasti on paljudele see olukord juba tuttav ja läbitud. Küll ka päike varsti välja tuleb.

reede, 26. oktoober 2012

Esimene lumi

Täna hommikul siis üllatas meid aknast välja vaadates esimene lumi. Ega see mingi eriline üllatus polegi kuna seda oli tegelikult juba ettehoiatatud, et läheb külmemaks ja hakkab lund ka sadama. Talve ilmaennustused õnnestuvad paremini kui suve omad. Aga ega see kaua püsi, päeval arvatavasti kraadid tõusevad ja päeval saab siis olema sulamine. Norra ilmateade prognoosib järgmine nädal isegi kuni 10 kraadist sooja. Ei tea, eks näis kas ka tuleb. Järgnevatel päevadel on siis erinevates blogides ja mujal meedias kindlasti pilte lumest.

01

02

03

pühapäev, 21. oktoober 2012

Tallinna botaanikaaed keset sügist

Kuigi tervis pole kiita, siis ikkagi otsustasime, et käime täna juba ka seal ära ja korjame siis veel puudu olevaid lehti ja lisaks ka. ikkagi mida rohkem seda uhkem. Alguses vihma ei sadanud, aga vahepeal hakkas siis uduvihma sadama ja jalad said väga märjaks. Aga see meid ei heidutanud. Ka ilmus vahepeal rahvast juurde ja osadel olid kaasas kilekotid kuhu siis korjatud lehed pandud. Mina jäin ikkagi oma süsteemile kindlaks ja võtsin kaasa jälle selle kirjaploki. Sinna on hea kohe lehtede vahele puulehti panna ning kirjutasin ka nime kohe juurde. Ma ei saa aru kuidas seda kilekoti puhul tehakse? Teiseks kilekotis saavad lehed ka ju vigastada. Ka Räpinas ma seda nägin ja mul tekkis siis juba küsimusi sellise kogumisviisi kohta. Minu arvates ei sobi kilekott eriti isegi poest asjade toomiseks, sellepärast ma seljakotiga seda teengi.

Tegin ka mõned pildid siis seal TBA-s.

04

See on punane kask. Pildile saatus ka valge tüvega kask tagapool, hea kontrast.

08

Vahepeal on seal lapidatele kõvasti hagu antud ja uusi põõsaid oli siin seal. Üks uusasunik oli selline huvitavate lehtedega põõsas. Alguses arvasime, et mis imelik kirju lehega põõsas, aga ligemalt uurides siis selgus, et see kirju värvus tekib sellest, et leht keerdub rulli ning lehe pealmine pind on punane ning alumine hall. Hall keeratakse servadest üles ja siis tekibki selline efekt. Tegemist on sale kontpuuga.

09

Siin pilt ligemalt

11

Siin siis “kohustuslik” pilt Sahhalini kirsipuust. Eelmisel aastal tegime ka pilti siit ja selgub, et käisime seal päev hiljem, 23 oktoober. Nagu oleks sättinud kohe samal ajal käima, aga tegelikult on see juhuslik. Aga eelmine aasta oli puul selleks ajaks vähem lehti.

12

Siin on siis tehtud pilt sinna teletorni poole. See aasta on teletorn õnneks pilvedes

Sellel aastal on sügis ikkagi väga soe olnud, aga väga märg. Samas suvi oli ka väga märg ja seda on tunda kohe ka pinnases. See, et soe on, tõestas ka eile öine äike. Oktoobris pole äike enam eriti tavaline ilmastiku nähtus. Aga ilus värviline on vaade ikkagi, hallil taustal eriti. 

Pilte Pärnalt

Ma tegin eelmine pühapäev ja ka reedel mõned pildid ka. Mõtlesin, et panen mõned ka ülesse.

04

See on “võrgustatud” Sügisjoonik

03

Siin pilt kaugemalt. Nüüd peaks see puuke olema kaitstud küll. Kuigi ma arvan, et kui lund väga palju peaks tulema, siis on vaja seda ümber võrgu kinni tallata ja osa eemaldada.

06

See on Valge Klaar. See puukene oli madalam ja siin sai võrk nii kõrgeks, et isegi kui lund on väga palju, siis ei tohiks ka kitsed põlvitadeski alla puuni ulatuda. Lisaks ju sajab ka lumi võrgu sisse ja et puud kätte saada on vaja jalaga kraapida, ma ei kujuta ette kuidas see seal võimalik oleks. Nüüd on mul vähemalt süda rahul.

08

Siin esimene vaarika peenar sordiga Alvi. See sai umbes 3m pikk. Pole just palju, aga ega ma praegu rohkem jõua ka. Mul on plaanis vaarikatele tulevikus suurema ala rajada ja siis saan ma juba siit uusi taimi. Lisaks ma ju ei teagi, et kas meile see sort üldse meeldib.

01

Siin siis perepuust tehtud pilt. Siia ma panin vana nõuka aja kanaaia võrgu. Aga ma pean ostma korralikud tangid, need mis poes ehitusmarketis olid, ei lõika seda kuigi. Kuigi peal oli kiri kuni 8mm lõikab. Aga see kehtib praeguste traatide kohta, see nõuka oma on parajalt tugev, et seda see ei lõika.

06

Vahtra salu peenras õitseb siis selline ilus lill. Ma olen selle vist Tii käest saanud. Mujalt see olla ei saa.

07

Ilus päikesekollane õis selles suhteliselt sombuses sügises

08

Priimula õitseb ka rahulikult edasi

09

See on harilik pune `Kudesnitsa`

11

Need peaks ka Tii käest saadud kukeharjad olema, mis me siis Pärnal septembris mulda pistsime

12

Karpaadi kellukatel on ka veel õisi

13

Siin siis täpiline iminõges, mis ka Tii käest saadud. Augustis sai siia mõned taimed pandud, nüüd on juba kitsas käes.

15

See on siis vaarikate teine peenar, siin on Novokitaivska taimed. Pildistamise ajaks oli väljas juba pime, sellepärast ka selline halb pilt.