Jõulude eel Pärnal

Käisin siis jõulude eel lõunas ja pühapäeva hommikul “põikasin” korraks ka Pärnale. Tegelikult ikkagi võtsin teekonna sinna ette. Ilm ei olnud päris 100% see, mis lubati ja oleks tahtnud, sest päikest ei olnud. Aga samas 20 kraadi miinuse asemel oli jällegi ainult 11-12 kraadi ning mul hakkas vahepeal isegi natuke palav seal kui ringi “kakerdasin”.

Pärnale ma saabusin kunagi peale kella 11-st ja kohe jäi silma mulle, et keegi oli seal käinud autoga. Eks seal maasturiga olid vast jahimehed maad uurimas käinud. Keegi oli ka räätsadega jalutanud mööda teed. Lund väga palju polnud, enam vähem nii kummiku ülemise servani. Aga lumi oli õhuline ja kerge nii, et kõndida raske polnud. Ma võtsin ka oma lumelabida kaasa, mis mul juba aastaid talviti autos kaasas käib. Aga seda vaja polnudki. Lumi oli ilusti “vaibana” maas ja ka noored männid ja muud puud, mis me ise istutanud oleme, olid selle all. Seega neid praegu kaitsma ei pea, aga kevadel peab küll neid aitama. Praegu ei saa enam midagi teha, sest külmaga ma neid liigutades hoopis vigastaks. Las nad olla siis seal lume all, loodame, et siis kitsed ka neid üles ei leia.

Rodod olid ka ilusti lume all, ainult mõnel üksikul natuke kõrgemat osa paistis. Praegu on veel lumi kerge ja muret pole. Aga kui läheb sulale, siis on jama majas. Kahjuks ei ole ma ligidal nii, et enne kevadet ma aidata ei saa. Päikene praegu neile otse peale ei paista, sest männid varjavad selle ära. Aga kitsed on küll mingi aeg “näksimas” käinud. Aga ainult heitlehelised on siis saanud “pihta”. Aga kõik heitlehelised neile ikkagi ei maitse. Eelmine talv nad ka teatud sorte puutusid ja osasid mitte. Nüüd oli ka näha kuidas ühel põõsal oli natuke proovitud ja siis rahule jäetud.

Eks ma siis võtsin oma mögina koti välja ja siis mökerdasin potentsiaalsed kitsede ohvrid selle helesinise möginaga kokku. Tegelikult oleks ikkagi selle töö pidanud ära tegema pluss kraadide juures, aga vot polnud aega õigel ajal. Nüüd oli see mökerdamine palju kehvem kuna mögina kleepuvus polnud nii hea. Aga kinni see ikka jäi.

Mökerdamine tehtud, asusin siis vanematele kuuske otsima. Sellega oli ka omajagu tegu, sest meil ju seal võsa kasvab ja kuused ei ole nii laiad ja käharad. Aga pika otsimise peale ma leidsin ühe ja sai see siis mahavõetud ja autosse “topitud”. Pikka sai teine, latv ulatus peaaegu esiklaasini. Aga ei viitsinud enam tagasi minna, et saag tuua. Seda enam, et aeg oli korraga väga kiired pöörded saanud ja kell palju. Lisaks siis nagu ikka tekkis jällegi probleeme kahejalgse tehtud tehnikaga. Mobla ütles korraga, et aku tühi ja kõik. Eks see 11 kraadi külma siis tegi moblale liiga. Autos tagasi sõites oli juba kõik korras ja aku polnudki enam tühi. Ehk järjekordne tõestus, et kui ikka metsa lähed peavad ka primitiivsed tööriistad olemas olema. Iial ei või teada, millal see tänapäeva tehnika rikki läheb. See on meie tänapäev ja tulevik on veel hullem. Kõrini on kui aus olla. Sellepärast ongi seal metsas ahjuga olles kindlam elu kui siin “tsivilisatsioonis” istudes. Kui ikka elekter siin ära läheb, siis on kellad. Ei ole sul valgust, ei sooja ega ka vett. Samas seal Pärnal on ahju materjal olemas, kaev kust saad pangega vett kui elektrit pole ja peeru valgel saab ka häda pärast istuda. Nii, et see loll jutt, et maal pole elu võimalik ja see on ainult linnas võimalik, ei kõlba kohe mitte kuhugi.

Siin siis ka pilte talvisest Pärnast

Selline nägi välja siis sissesõit. Siin on näha ka kuda keegi on siin maad uurimas käinud

Siit läheb tee siis natuke edasi ja vasakule tahapoole jääb majakoht

Pilt õunapuudest ka. Nemad siis “kükitavad” trellide taga, et neljajalgsed ei saaks neid näksata

Siin pilt siis majakoha pealt lõunasse. Kuuskede ees on praegu veel siis Falling Snow ja Helgoland

Siin vaade majakohast kagu poole. Praegu on näha kui palju tööd on vaja teha selle rohulõikuriga. Praegu käib veel selle ketta jõud võsast üle, aga edaspidi on juba vaja võsalõikurit kui kaua venitada.

Vasakul paistab natukene Falling Snow tippu ka välja

Siin kaks mügarikku, vasakpoolne on Helgoland ja parempoolne känd

Siin magnoolia Heaven Scent ja tagapool värd-nõiapuu Barmstedt´s Gold. Näis siis kuda nad talve üleelavad.

Hariliku männi taimed olid ka ilusti lume all peidus

See on rodode juurde viiva tee algus. See ka puhta lume all

Vaade kaugemalt siis rododele. Ei tunne seda kohta äragi. PMA Tigerstedt on ainuke kes uhkelt üle lume kõrgub. Kitsed ka seda puutunud pole.

Siin siis on lillaõielised rodod nagu Catawbiense Grandiflorum ja teised. Vasakul peaks ka kusagil see känd olema, mis ma sinna vedasin. Kõik on lume all.

Pilt siis teise külje pealt sellest Tigerstedtist

Siin on heitlehelistest rododest pilt ja lepalehisest kletrast. Ühe rodo pungad ja võrsed ei sobinud kuidagi. Aga ka teiste omad küll ja lisaks siis veel kletra sai ka oma osa. Aga tegelikult tänu sellele, et oli istutusaasta, ei olnudki paljudel heitlehelistel eriti pungi. Eks nad olid šokis ja kohanemisel läks ka enamus jõudu. Sellepärast ma ka eriti õiepungade pärast see aasta ei muretsenud. Ma pole kindel, et ma kevadel üldse neil nii väga õitseda lasen. Õisi ootan ikka rohkem aastate pärast. Parem oleks kui nad mõned aastad hoopis kasvule jõudu kulutaks. Muhedik on ka öelnud, et aednikud peavad olema kannatlik rahvas. Peabki ootama kuni põõsad kasvavad ja siis saab seda ilusat aega nautida kui põõsad on juba kasunud.

Siin siis üks põõsas, mille osa õiepungi on ära proovitud ja siis põõsas rahule jäetud. Ma mökerdasin selle alles jäänud pungad ja võrsed ka ära. Eks siis kevadel näeb kuda see pungade puhkemisele mõjub

Siin siis veel üks pilt tulevasest tööpõllust. See on pilt kuhu siis edasi peaks laienema see rodoaed ja paremal jookseb teerada, mis praegu lõpeb seal kaskede vahel. Sinna kuuskede juurde paistab kevadel rohkem päikest ka nii, et sinna saab istutada heitlehelisi rodosid ja muid puid ning põõsaid

Siin pilt natuke paremalt poolt. Teerada peab siit siis edasi jooksma ja siia saab istutada igihaljaid rodosid, sest siin on kevadel varjulisem

Lõpetuseks võib siis öelda, et tehtud sai küll palju vähem kui tahtsin, aga ega ei saa ka ennast päris ära piinata. Seda enam, et nüüd on veel vaja kooliga tegeleda ja lisaks siis peab kiiremini korteri remondi lõpetama, sest ikkagi järgmine aasta suvel tahaks selle müüki panna. Teatud inimesed töö juurest andsid selle jaoks oma käitumisega “hoogu juurde”. Tahaks ikkagi natuke “inimlikku suhtumist”, aga paistab, et siin inimeste keskel seda ei ole.

Aga eks kui kevad tuleb, siis on seda energiat ja tahtmist ka rohkem ning siis saab uue hooga seal Pärnal ka natuke asjatada. Seniks häid pühi ja ilusat uue aasta algust kõigile!