Kolmapäev, 30. mai 2012

Catawbiense Grandiflorum II

Mai alguses sai Atanasest ka veel üks Grandiflorum muretsetud. Olid teised seal ilusad suured ja soodsa hinnaga. Kuna see esimene on Pärnal natuke niru, siis ongi hea kui neid on seal topelt.
Rõdu peal olev Grandiflorum hakkas ka vaikselt see nädal õisi avama. Eks siis järgmine nädal näeb, mis teine seal Pärnal teeb.

Vaade pealt
Vaade küljelt
Pilt siis õitest ka. Tegelikult on need suhteliselt sarnased Blutopia omadega. Grandiflorumil on need ikka heledamad ja pruuni täpid on ka heledamad ning harvemad


6 juuni


12 juuni see rodod õitses täies hiilguses. Uued võrsed on ka ilusad rohelised ja pikad.



Blutopia

Vaikselt siis avab ka Blutopia oma õienuppe. Ootasin sealt sinisemaid õisi, aga ilusad on need ikkagi. Äkki on sellega ka nii, et kui saab happelisemasse mulda, siis on õied ka sinisemad.

Siin siis pilt kaugemalt. Paljud pungad on veel avanemata
Siin siis õis ligemalt
See pilt siis tehtud 1 juuni. Siis on juba enamus õiepungi avanenud. Kuigi need õied ei ole päris sinised, siis on need ikkagi sinakaslillad ja mulle tundub, et need läksid ka pärast avanemist hiljem tumedamaks. Alguses olid õied heledamad, vähemasti oli mul selline tunne.
6 juuni õitsse see rodo
12 juuni see rodo õitses täiega



Pühapäev, 27. mai 2012

Sunte Nectarine

Eelmisel nädalal hakkas Sunte Nectarine vaikselt üksikuid õisi avama. Selle nädala lõpupoole, siis saime ka neid õisi näha. Mõned pildid ka siis sellest. Tegelikult on suurem õitsemine ees.




See pilt on tehtud siis hiljem. Möödunud on kolm päeva ja õisi ka rohkem
1 juuni oli vaade veel "päikselisem". Kuigi väljas oli pilvine ja sadas aega ajalt
6 juuni ja õitsemine jätkub. Selle rodo üks pluss on veel see, et see lõhnab ka hästi
12 juuni see rodo rõdu peal veel õitses. paistab, et tegu on tubli õitsejaga ja ka väga ilusa õitsejaga. Aga üksikuid õisi on ka juba maha kukkunud, aga ühtegi tervet õisikud veel ära murdma pole pidanud.

Cunningham´s White

Horteses oli siin tükk aega tagasi üks "ale", kus müüdi 6 euro eest rodosid. Sai seal siis ostetud müned taimed. Üks neist oli Cunningham´s White, millel olid isegi olemas mõned üiepungad ja siis juba nädal või isegi poolteist tagasi hakkas ka see rodo õitsema.

Siin see Cunningham´s White "kükitab" teiste vahel

See rodotaim sai pärnale istutatud 9 juunil ja siis see enam ei õitsenud. Aga eks see oli ka veel väike taim ja järgnevatel aastatel kindlasti õitsemine paraneb ka. Aga võrsed olid juba istutamise ajal ilusad ja pikad.

PMA Tigerstedt

Selle nädala alguses hakkas siis Tigerstedt vaikselt õienuppe avama. Alguses oli see "vaevaline", aga nädalavahetusel läksid enamus õisi korraga lahti ja päikese käes oli hea seda õite rohkust vaadata. Õied on sellel rodol natuke väiksemad kui mõnedel teistel, aga neid on palju ja kuna me ostsime suurema rodo siis saab juba see aasta õisi nautida.

 


12 juuni see rodo hakkab vaikselt õitsemist lõpetama. 11 juuni päevaga oli palju tolmukaid ja õisi maha kukkunud, aga kuna sellel rodol oli väga palju õisi, siis õitsemist peaks jaguma veel nädalalõpuni. Enamvähem tulebki õitsemise periood 3 nädalat kokku.

12 juuni, õisi veel jagub, kuigi osa õisikuid on juba ära murtud

14 juunil sai juba päris palju ära õitsenud õisikuid ära murtud. Osa jäi veel alles, aga need on ka tegelikult peaaegu lõpetanud. Ei murra neid enne ära kui kõik õied on ära kukkunud. Minu väike kogemus näitab, et kui liiga vara hakata ära murdma, siis on oht ka mõni noor võrse kaasa murda. Aga kui õied on kõik ära kukkunud ja mõned päevad seisnud, siis murdub õisik paremini ja "õigema" koha pealt ära. Ega nende õisikute ära korjamisega kiiret ka ju ole. Aga selle rodo õitsemise võib selleks aastak lõppenuks lugeda. Tuli enam vähem 3 nädalat kokku seda perioodi.

Schneekrone

Nädalaid tagasi kui Võluaed üle jõe lõpuks ka rodod müüki pani, käisin seal ja siis jäi silma mulle rodo Schneekrone. Sellel ajal olid õiepungad veel kinni, aga oli näha et mitte kauaks. Otsustasin siis, et kunagi hiljem lähen ja ostan ka selle ära. See on üks jaku rodo, mis on valgete õitega.
Saigi siis käidud seal see nädal ja see rodo ära ostetud. Nüüd see juba õitses ka. Mõned pildid siis Schneekrone-st.

Siin sai pilt tehtud kui rodo oli natuke varjus. Puhkemisel alguses on õied algses õrnroosad
Siin siis pilt kui see oli päikese käes
Õied ligemalt ka

7 juunil on siis selle rodo õitsemine nii kaugel, et esimesed õisikud sai ära murtud, sest olid ära õitsenud. Aga õitsevaid õisikuid veel jagub. Ja praeguseks on enamvähem kolm nädalat toimunud vist õitsemine. seega suhteliselt kaua õitseb. Aga eks see sõltub ka sellest kui palju päikest. Praegu on see rodo ju varjus olnud. Aga ega krundil ka palju päikest olema ei saa.

9 juunil siis istutasime selle rodo Pärnale. Siis veel see rodod õitses ja seal mustikate ja pohlade vahel oli see ilus vaade. Kuna see rodo oli väiksemat kasvu siis ei paista see esialgu mustikate ja pohlade vahelt eriti palju välja. Aga eks aastate pärast on pilt juba teine ja õitsemise ajal paistab see välja kindlasti.

Siin ta siis istub mustikate ja pohlade keskel Pärnal

Laupäev, 19. mai 2012

Tulbid ja uus peenar

Kui me pühapäeval Pärnale jõudsime, siis veel tulbid ei õitsenud, aga juba neljapäeval lahkudes need õitsesid täiega. Kahjuks me ei tea, mis sordid seal on, sest saime need sega pakina, mis taheti ära visata, sest oli käes juba novembri keskpaik ja müüa neid enam ei saanud. Pistsingi need siis 2010 aastal kiiruga sinna vahtra salusse. Seal tulbid ei õitsenud ja tegime eelmine aasta siis neile pisikesed peenrad. See aasta siis tulbid ka meid tänasid. Kuigi minu jaoks on see peenar natuke liiga kirjus, siis ilus ikkagi.
Lisaks tegime siis neljapäeval valmis ka teise "liivakasti", aga see enam nii liivakast pole. Seal on juba natuke rohkem ka mulda. Lisasime sinna, mis kätte saime, nii metsa mulda kui ka turvast, mis oli väetatud. Istutamine käis meil küll väga suure kiiruga ja eks siis näis kuidas see kast väljanägema hakkab.
Seoses selle kasti tegemisega ma hakkasin ka seda kaevu juures olevat hunnikut "lammutama". Panime kasti põhja täiteks seda. Selgus, et seal polegi ainult liiv vaid on ka sekka savi ja kohati on seal sügavamal tegu lausa saviliivaga mitte liivsaviga. Arvan, et see on ka üks põhjus miks seal vahtrad kasvavad. Seal on sügavamal toiteainerikkam ja niisekm pinnas. Seega on väikene võimalus, et meil seal kusagil isegi mõni kirsipuu õnnestub kasvama panna. Tuleb lihtsalt uurida erinevaid kohti lapjuga. Arvan, et seal teisel pool teed kus kasvab ka sirel on samuti toiteainerikkam muld ja sinna võiks isegi proovida kunagi midagi panna.
Lisaks on selline lugu, et üle tee kasvab ikkagi ka meil naat. Lihtsalt pole see tunginud teisele poole teed vahtra sallu, sest seal liiga halvad tingimused. Aga karta on, et kui nüüd asjaolud ajapikku muutuvad see naat ka platsis on. Tegelikul peaks seda kasti suurendama, sest osa taimi laieneb jõudsalt. Lisaks on vaja ka tulevikus neid taimi katusele. Aga eks siis suvepuhkuse ajal jõuab ka veel teha.

Sellised nägid siis välja tulbid pühapäeval
Teisipäeval oli pilt juba lõbusam
Mõned õied siis ligemalt
Veel mõned õied
Selline nägi see pisike peenar välja neljapäeval enne kui me ära sõitma hakkasime. Tegelikult Miina lõikas õied kaasa, sest seda on ju vaja varsti teha ja siis pole meid kohal. Lisaks tuli hiljem välja, et osa neist oleks see tugev sadu kindlasti puruks peksnud. Neljapäeval saabus selline tugev sadu, et nõrgemad varred oleks kindlasti murdunud.

Ka seal teises peenras, kus on väiksemad sibulad, on mõni õis
See uus liivakast sai tehtud siis sinna vahtra salu serva, mägisibulate kõrvale
Siin siis uus kast ligemalt. See sai ajapuudusel pisem, aga eks saab seda ka laiendada kui aega on. Siia sai kaukaasia hanerohtu, siis nurmnelke ja karpaadi kellukaid ja veel liivateesid. Mind natuke häirib see kandiline kuju, aga ma mõtlesin, et siis lisame uut osa nii, et kandiline kuju kaob.

Reede, 18. mai 2012

Nii see algas...

Mässasime siis mitu päeva seal metsa servas, et valmis saada seda rodode uut ala. Kolmapäevaks saime siis nii kaugele, et istutasime esimesed taimed sinna. Kolmapäeval me jõudsime ka enne lõunaks alles Pärnale, sest hommikul tegelesime multsi trasportimisega. Nüüd sai seda sinna neli suurt koti täit. Mingiks ajaks peaks sellest jaguma küll.
Eks tegelikult on seal tegemist veel küllaga, aga eks ajapikku vaikselt jõuab ka seda edasi teha. Ka on meil nüüd suur hunnik toikaid ja oksi, millest siis saab "punuda" kaitseid puudele ja põõsastele, mis seda vajavad.
Eks seal oli raske kaevata, sest vanu oksi seal jagus. Samas proovisime alles hoida olemas olevat sammalt ja seda ära kasutada. Ka vedasin ma sinna mõned kivid ja kännud lisaks, millest sai "piirdeid" teha kus vaja.
Lisaks sai ka änu sellele "puhastusel" kaskede ja võsa käest päästetud mände, mis oleks arvatavasti pika peale kaskedele alla jäänud ja hääbunud. Aga nüüd on vaja neid mände kaitsta neljajalgsete eest.
Lisaks ostsime veel Rohelisest aiast ka ühe rodo lisaks. See on Haaga, mida ma kusagilt ei leidnud.
Kuna aega oli vähe ja neljapäeval sadas vihma, siis ei jõudnud me rodosid "märgistada" ja pilte üksikult teha. Aga eks siis järgmine kord seda teeme.
Lisaks istutasime neljapäeval ka sinna uude kohta, mägi-võlupõõsa taha ka ära Gibraltari ja Golden Lightsi heitlehelised rodod. Nüüd peaks seal neil paremad tingimused olema.
Teisi rodosid me ümberistutada ei jõudnud, aga ega nendega vist väga põle ka, kui siis Catawbiense Grandiflorumiga ainult. Aga juuni kuus on siis plaanis järgmine "retk" ja siis istutame ka selle ära.

Siin siis pilt teeraja algusest. Selle alguses, paremal, on kolm tammepuukest
Siin on siis näha, et alguses kulgeb tee sinka-vonka, sest kännud olid ees ja nii on ka ju looduses loomulikum. Kände ma juurima küll ei hakka ja nii kui nii istutame pikapeale teeraja äärde puid ja põõsaid juurde. Lisaks on siin seal ka tamme puid.
Kusagil siin jäi eelmine kord mul töö pooleni ja siis paistis tagant roheline "kasemüür"
Selline vaade siis avaneb praegu. Siin tekib küsimus, et kas ikka jätta nii lagedaks see vaade või teha asja natuke huvitamaks ja istutada kaskede vahele mingeid põõsaid, et siis tekiks põõsastest möödudes korraga avastuse efekt. Tee tegelikult vonkleb paremal, mitte ei lähe otse
Teerada põikleb siin kändude vahelt. Et käruga läbi saada, siis pidime vaatama kohti kust üldse läbi mahub ja nii see teerada siis saigi käänuline
Ja selline vaade siis avaneb praegu sellele uuele rodode alale. Aga edaspidi peame me veel lisaks ala laiendama. Kaskede juured ju ulatuvad kaugele
Esialgu rajasime siis kaks väikest ala, aga eks siis vaikselt need laienevad kui me taimi sinna juurde hakkame vedama. Natuke eespoole tulevad ka siis heitlehelised rodod
See on "punanurk" kuhu siis sai istutatud punaste õitega rodosid. Lisaks on taga ka kenarbik, mis aga ei paista hästi välja kuna taust on ka roheline. Aga sügisel peaks see asi muutuma
See on ümber kännu tehtud pisike ala. Tegelikult seda kändu siin polnud. See känd tuli välja seal elektrikapi juurest kui metsa sai harvendatud. Mõtlesin, et ilus känd ja kasutaks selle siis kuhugi ära. Vasakul on kaks PJM Elite rododt ja paremal Haaga. Ees on siis taimed, mis saime Tii käest, aga ma kohe mitte eil mäleta, et kas need olid miskid kivirikud või mis nende õige nimi oli. Lisaks on siis vaba koht rododele. Vist saavad siin olema kaks Ledikanenset.
Siin vaade külje pealt mõlemale alale. Selle kännu aha serva siis on ka vaja turvast ja multsi ning siis saab istuada mõned kõrgemad rodod.
Siin siis "punanurgast" vaade männi metsa poolt. Seda kändu ka polnud ja neid kiwasid ka mitte. Need tulid ka ligidusest välja ja ma siis kasutasin need piirdeks ära.
Siin siis teine osa "punanurgast". Paistab, et selle männi ümber saab rododest "saare" moodustada
Siin siis kaks rodot "punanurgas" mille vahele istutasin Tiilt saadud mesimuraka taimed. See sammaldunud not ja kivi ei ole ka tegelikult siin olnud vaid sätitatud
See on siis kenarbik, mis sai istutatud rodode taha. Peaks olema kiire kasvuga ja sügisel ilusate värvidega
See on mägi-võlupõõsas, mille kinkis meila Tii. Mul selle üle väga hea meel ja ka põõsas ise rõõmustas. Juba neljapäeval olid oksad rohelisemaks läinud. lisaks sai nüüd veel neljapäeval äikesevihma, mis on taimedele ju väga meelepärane, sest äikesega omastavad taimed palju paremini vett. Ja seda vett tuli ka lõpuks ikka mehe moodi. Põõsa alla sai istutatud tõnnikesed, kas ka õige koht, vot seda ei tea. Aga kui vaja istutan ümber. Tõnnikesed ka Tii käest kingituseks saadud. Suur tänu talle.
Sellest kivist tegin pilti, sest sellega oli selline lugu, et kui Miina hiljem vaatama tuli, siis ta küsis, et kus see kivi on. Ma siis näitasin, et siin see on. Ta ei pannudki seda tähele, arvas, et see siin enne oli. Seega sättimine läks mul õnneks ja asi oli vaeva väärt.
Neljapäeval ma kahjuks pilte teha ei jõudnud, sest läks kiireks ja lisaks sadas ka vihma. Saime ka õigel ajal minema, sest umbes 15 minuti pärast hakkas kallama nagu oavarrest ja lisaks siis ka veel äike. Päeval ka vahel sadas, aga see mis õhtal tuli oli õige tugev. Sadu muudkui jätkus ja ei saanudki läbi. Ka Tallinnas sadas. Samas oli seda vett väga vaja ja ma ei ütlend ühtegi paha sõna, las kallab, ma saan ka osa töid ju kunagi hiljem teha. Eks siis jääme järgmist korda ootama. Praegu veel on väsimus ja kangus kontides, aga varsti see möödub ja asendub kannatamatusega ja ootusega.