Reede, 28. juuni 2013

Jaanipäev 2013

See aasta oli siis Jaanipäev hoopis midagi muud kui eelmine aasta, aga tuli jäi ikkagi tegemata. Kui eelmine aasta sadas kogu päev ja ka õhta vihma, siis see aasta oli jällegi üks paras “keevitamine”. Kui laupäeval sadas Räpinas ja ka mujal vihma, siis meil seda Pärnal kohe mitte ei tulnud. Pilved küll aeg ajalt “luurasid” ja ka kaugemal oli vahel mürinat kuulda, siis kõik läks meist mööda. Pühapäev oli ka sama lugu, ei mingit vihma ja lisaks siis veel oli palav ka. Vihm jõudis Pärnale hoopis esmaspäeva õhta poole. Enam vähem siis kui meie ennast ära minekule sättisime. Nagu meeldetuletuseks, et on aeg asjad pakkida.

Jaanid olid meil ka see aasta suhteliselt töised. Sai istutatud rodosid, siis trimmerdatud ja ka muid taimi istutatud. Lisaks sai siis ka veel võsaga võideldud. Eks seda tuleb jupi kaupa ikka teha. Kui me laupäeval Pärnale jõudsime, siis oli juba kaugelt enne sissesõidu teele jõudmist näha, et naaberkrundil käib usin metsa tegemine. Aga ega see mulle üllatus polnud. Kuna siis see “ei kellegi” maa sai paar kuud tagasi oksjonil maha müüdud, siis oli ka oodata, et lähiajal hakkab metsa langetamine. Ja nii see ka oli. Õnneks olid mõistlikud tegijad ja sissesõidu teed ei kasutanud vaid hakatigi teisest servast pihta, kus on valla tee. Ma seda kõige rohkem kartsingi, et kasutatakse sissesõiduteed. Nii, et puhkuse ajal on meil juba osaliselt lage ala. Kui aus olla ega see ka väga suur katastroof ole. Mets oli juba kohati üleküpsenud ja oli ka tuulemurdu ehk siis tegelikult tulevikus oleks olnud hirmsam vaatepilt kui nüüd. Kuna meie kandis on viljakas metsamaa, siis uuenemine saab seal kiire olema. Äkki saame siis ka natuke tuult, praegu seda meil ikkagi praktiliselt pole. Ja vahel kohe tunneme puudust, nii imelik kui see ka pole. Aga eks meil kasvavad ka servas mõned kõrgemad puud ja ma olen arvestanud sellega, et mets kaob ning plaaninud pärast raiet istutada serva okaspuid. Aga enne ei julenud seda nii väga teha, sest pärast saavad veel viga.

Laupäeval läks siis pool päeva mul trimmerdamisele ja siis õhta poole hakkasime ka rodosid istutama. Kõiki sel päeval ei jõudnudki ära istutada. Pühapäev minul mööduski enam vähem rodo aiaga tegelemisega. Miina mässas siis maja koha juures muude taimedega. Lisaks siis istutasime ka ringi tiarellid, mis ootasid viimastena sealt kuuskede juurest “pääsemist”. Nad olid kahe aastaga omajagu kasvanud ja nüüd jagades saime päris hea hulga uusi taimi. Ega see hea aeg polnud, aga midagi teha ka pole.

Jaani õhtal käisime ka siis Tarmol ja Jaanal külas seal uues maakodus. Täitsa ilus koht, jõe ääres ja puha ning astmeline maastik ka. Nad asuvad siis Setomaa poolsel osal.

Kuna me jõudsime öösel väga hilja Võrru, siis ka esmaspäeval saime hilja minema ning Pärnale “maabusime” vist alles kusagil poole üheteist ajal. Sai veel natuke istutamistööd tehtud ja muud nipet-näpet ning ka võsaga võideldud. Trimmeril sai ka rohuteraga tööd tehes katik ära lõhutud. Kuradi tegelinskid, ma mõtlesin, et võtan selle ära, aga kuna passis kirjas, et peaks nagu ikkagi küljes olema, siis ei võtnud ära. Vot sulle säh, nüüd vaja otsida uut kinnituskronsteini. Kui selle katiku ära võtsin, oli ka palju kergem tööd teha. Aga kui aus olla, siis see rohulõikuri kettaga töö tegemine ei ole just kõige parem mõte. Seal kus on ülekasvanud hein, see veel töötab, aga noorte võrsete lõikamine ei ole mõtekas. Aega läheb palju, sest peab jälgima kuhu oma kettaga “ronid”. Kiirem ja ka lihtsam on osta kiin ning sellega “samuraid” mängida. Eks sellepärast ka see “kiviaja” tööriist on veel poes müügil ka. lihtsalt on hea lihtne tööriist millega võsas mütata. Nüüd olen targem. Eks nii saab selle rohulõikuriga küll nagu ma eelmine aasta tegin, et kõigepealt trimmerdad heinast platsi puhtaks ja siis lähed kettaga peale. Siis on näha kuhu vaja minna, aga see võtab kõik aega ja seda mul siis polnud.

Aga nüüd pilte ka.

001

Osa pojenge näitas isegi õisi. Aga läks natuke halvasti, nimelt reede õhtul olid õied veel ok, aga mõtlesin, et teen pilte hiljem ja siis esmaspäevaks enam midagi erilist alles polnud. Aga eks aastate pärast siis näeb neid õisi.

002

Ühest õiest veel kannatas pilti teha. See on ´Doreen´.

008

See vahtra salu servas olev ajutine peenar oli ka õisi täis.

009

Nurmnelgid õitsesid, mis mühiseb.

011

Hostad kasvavad ka ilusti. Aga tagapool on tühje auke veel.

014

Paistab, et Mandžuuria pähklipuule ka asukoht sobib. Pärast ees olnud puude langetamist on tal ka valgust nüüd küllaga.

017

“Liivakastis” ka elu käib. See aasta peab ikka siia ette teise peenra tegema, siis ei vaju seinad ka laiali.

020

Teise nurga alt ka pilt. Tühje kohti veel on. Aga nõmm-liivatee küll laiutab ja ka kassikäpp samuti on kohanenud ja ajab ennast laiali.

030

Sai ka seda “ristmikku” puhastatud. Siin saab kaks metsateed kokku, aga võsa oli jubedasti võimust võtnud. Eks siin peab veel puhastust tegema.

041

Sügisel istutatud ebajasmiini ´Aurea´ põõsad on ka kohanenud.

043

Üks näitas isegi natuke õisi.

044

Siin ma üritasin pilti teha sellest osast, kus ma tegin “peenart”. Nimelt oli siin sihuke ala, kus ei kasvanud eriti midagi ja ma otsustasin puunottidega selle ala eraldada ja siis sinna istutasin rodosid ning tiarellid.

045

Siin vähe parem pilt. Mind häiris ikka ja jälle see, et siin oli selline “piiritlemata” serv, kus ei tahtnud ka turvas püsida. Mõtlesin pikemat aega, et mida teha. “Kakerdasin” siis vähe ringi ja naasesin kahe notiga. Nüüd on hoopis teine asi. Sain ka paraja koguse taimedele ala juurde.

046

See hariliku küüvitsa ´´Blue Ice´ taim on küll täitsa ilus. Teine taim miskipärast nii ilus pole.

052

Ma pole siit tagantpoolt rodosid eriti vaadanudki. Hakkab natuke isegi ilmet võtma. Aega aega ja kannatust on vaja.

055

Tema on sinihall kalmia. Näeb teine natuke rääbakas välja, aga vot ei tea miks. Samas on ta siin ilusti õitsenud ja viljad ka juba küljes. Või sai ka ikkagi külma?

056

Vot sellised ilusad punased viljad. Täitsa atraktiivsed. Ma loodan, et keegi neid proovima ei hakka.

058

Vot selline siis sai see “peenar”. Ees on paremal tiarell ´Pink Skyrocket´ ja vasakul südajas tiarell.

065

Istutasin ka Jaapani õisküüvitsad siia uued alasse. Siin on neil ruumi rohkem. Seal kännu juures olid natuke liiga koos.

066

Siin vasakul Tiilt saadud hirsutum ja paremal ´April Snow´. Keskele pontsatas kaks tipmise puksrohi ´Green Carpet´ taime.

070

Lepalehine kletra on küll igavesti ilus.

072

Tema on ´Furnivall´s Daughter´. Ilus tihe põõsas, näeb täitsa ilus välja.

089

Korea vaher “potsatas” ka sinna rodode juurde. Näis kuda temal siis seal läheb.

Ja selleks korraks ongi kõik. Eks paari nädala pärast saab jälle Pärnale mässama. Seniks peab õppima ja ootama.

Teisipäev, 18. juuni 2013

Laupäev botaanikaaias

Laupäeva hommikul oli ilus ilm ja otsustasime, et käime siis lõpuks ka botaanikaais ära. Muidu ei näegi see aasta üldse rodosid seal õitsemas. Tegemist palju ja seda aega oli üha raskem leida. Ma juba mõtlesin eelmine nädal, et hilja on vist minna. Ja natuke hiljaks ka jäime. Kollane rododendron oligi juba lõpetamas, aga õnneks Jaapani rododendron veel õitses ja ka igihaljad. Aga seda heitlehiste rodode lõhna oli nagu ikka kaugele tunda. Sihuke omapärane lõhn, mulle meeldib. Minule ei ole see liialt pealetükkiv nagu näiteks hariliku sireli lõhn. Aga eks inimesi ole erinevaid, mõnedele see rodode lõhn ei istu.

Erinevaid õitsejaid oli, aga eks see suurem õitsemise aeg on veel ees. Iirised õitsesid ja padjand leeklilled ka. Sirelid ikka ka. Pojengidest mõni üksik õitses, aga eks paari nädala pärast on ka pojengide peenardel õisi näha. Tegelikult oli meil ka ajanappus ja me tegime lühikese ringi. Eks peale jaani läheme nii kui nii veelkord sinna ja siis saab rahulikumalt jalutada.

001

Siin siis pilt sissekäigust rodode juurde. See aasta on vasakpoolne põõsaste ala tugevasti räsida saanud. Kahju vaadata.

002

Vasakul on rh. maximum, mis on paremas seisus, aga paremal rh. catawbiense hübriid ja tema on ikka enamus lehtedest ilma.

003

Vastaspool teed olevad Smirnovi ja catawbiense rododendronid, aga nägid täitsa ok välja. Ei tea, kas siis nendele heidavad puud paremini kevadel varju, et nemad paremas seisus on.

004

Kaugemalt siis ka heitlehistest rododest pilt. Siit oli juba lõhna tunda. Ajapikku on juhtunud selline asi, et heitlehised on mõnede igihaljastega võrreldes palju varjulisemas kohas. Eks kunagi oli ka seal eespool mände, aga need on lihtsalt nüüdseks läinud ja sellepärast osa rodosid ka päikese kätte jäänud on.

010

Siin Jaapani rododendronitest pilt “seljatagant”.

011

Siin pilt kollasest rododendronist. Tema oli õitsemist lõpetamas. Kuradi fotokas kah, ikka peab tüli norima. Jälle oli tal pime.

017

Siin üks valgete õitega heitlehine rodo. See on pehme rododendron. See vääriks ka rohkem kasvatamist.

019

See pilt pole just kõige parem, aga siin on näha kuidas valge õis on seest kollase laiguga.

021

Siin siis pilt teisest küljest catawbiense rododendronitest. Paremal peaks veel ka maximum osaliselt paistma. Kui me kevadel käisime siin, siis paistis siia samuti päike peale. Siin eespool natuke vasakul on kunagi suur puu olnud, aga nüüd on sellest känd järel ainult. Eks see ongi probleem. Aitaks ainult “kolimine”, mis on raske töö selliste põõsaste puhul.

023

Siin selle catawbiense hübriidi õisik ligemalt. Täitsa ilusad õied.

027

Sildi järgi on tegu catawbiense liigiga, aga sellel liigil ei tohiks õis olla valge. Igatahes väga ilus õisik.

029

Siin Smirnovi rodod. ilusad suured põõsad.´

032

Siin Smirnovi õisikud ligemalt.

033

Teiselpool puud on päikest vähem ja siin olev põõsas on veel ilusam.

035

Äge “pannkook”.

037

Metsaservas on üks noorem rodo hulganisti õitega kaetud.

040

See on see ilus kompaktse kujuga põõsas. Mis liigiga või äkki isegi sordiga tegu, ei tea. Oleme aastaid silti otsinud ja seda seal pole. Nüüd kus silte on uuendatud, ei ole ikkagi siia uut silti “ilmunud”. Üha rohkem kahtlustan, et keegi ei teagi enam täpselt, mis see olla võiks. kuigi neile peaks ju kusagil plaanil see kirjas olema. On hilisema õitsemisega ja lühiviljaline rodo pidi olema hilisema õitsemisega, aga nii lameda kasvuga see ei ole. Seal teises kohas on üks sildiga lühiviljaline ja see oli nagu peab, püstise kasvuga.

042

See salapärane põõsas alles asutas ennast õitsele.

046

Tema on kirjade järgi sametjas sirel. Väikesed õied, aga kui palju neid on.

048

Siin õied ka ligemalt.

050

Siin üks valge õiega hariliku sireli sort. Nimeks ´Madame Florent Stepman´. Õisikud olid päris suured. Üldse paistsid mulle TBA sirelite õisikud suhteliselt suured kui võrrelda, mis mujal on.

055

Siin siis numbritega märgistatud sirelite põõsad. Õisi “roppu” moodi.

058

See on harilik sirel ´M.I. Kalinin´. Ka ilusad suured õisikuid ja oi kui palju.

063

Üks kõrvale põige ja pilt siis ka iiristest.

065

See on siis levinud sort ´Mme. Lemoine´. Polegi nii uhke kui see teine.

066

Samas ligemalt on õisikud ilusad suured. Aga vähe on teisi.

068

See on siis teine väga levinud sort, ´Andenken an Ludwig Späth´. Selle sordi nime puhul mul tekib alati küsimusi, et miks selline?

071

Siin üks ilus põõsas. Sildil oli kirjas, et on Villosae gruppi sirel ´Miss Canada´.

072

Siin on näha nii avanemata kui ka avanenud õitega õisikut. Mõlemad on atraktiivsed.

074

Eriliselt “pontsakas” õisik ütleks ma.

062

Siin pilt alpiaiast. Siin veel ka õitsemine kogub hoogu. Aga leeklilled õitsevad võimsalt.

080

Ilusad helesinised õied.

082

Veel õisi.

083

Ja veel.

085

Edasi suundusime, siis allapoole, iiriste juurde. See sõnajalgade ala on ka ilusalt roheline. Alpiaias ei saanud enam olla, sest sinna “marssis” korraga salk kunstnikke ja ruumi jäi väheseks. Lasime siis ka neil rahus seal naudelda.

086

Laugud on ägedad tegelased.

087

Iiristes ka pilte.

089

Veel pilte, ilusad on küll. Aga siin on natuke minu jaoks liiga kirju pilt.

090

Mulle väga sinine värv meeldib.

096

Selline sinine on ka äge.

097

Ja selline värv on ka ilus.

098

Ja ega neilgi viga ole. Tegelikult on iirised väga ilusad lilled.

099

Pojengid on veel ootel. Aga mitte kauaks. Osa põõsaid oli paksult õiepungi täis.

103

Mõni üksik põõsas, aga ka juba õitses.

104

Veel üks õitsev põõsas.

105

Ilus õis.

110

Ka üks magnoolia õitses. See on Sieboldi magnoolia ´Colossus´. Minu jaoks on ajutiselt see magnoolia teema ammendanud. Ei ole meie kliimas eriti mõtekas teda kasvatada. Sellist õitemerd nagu piltidel nagu nii ei saa ja magnoolia võra pole ka eriti midagi ilusat. Kuigi on ilusa suure lehega liike küll.

111

Õis sel ´Colossusel´ on ilus küll, aga neid nii vähe ja näha ka neid eriti pole.

Sellega sai “retk” otsa sest aega oli vähe. Eks peale jaani saab jälle minna. Kena jaani kõigile!