Reede, 26. oktoober 2012

Esimene lumi

Täna hommikul siis üllatas meid aknast välja vaadates esimene lumi. Ega see mingi eriline üllatus polegi kuna seda oli tegelikult juba ettehoiatatud, et läheb külmemaks ja hakkab lund ka sadama. Talve ilmaennustused õnnestuvad paremini kui suve omad. Aga ega see kaua püsi, päeval arvatavasti kraadid tõusevad ja päeval saab siis olema sulamine. Norra ilmateade prognoosib järgmine nädal isegi kuni 10 kraadist sooja. Ei tea, eks näis kas ka tuleb. Järgnevatel päevadel on siis erinevates blogides ja mujal meedias kindlasti pilte lumest.

01

02

03

Pühapäev, 21. oktoober 2012

Tallinna botaanikaaed keset sügist

Kuigi tervis pole kiita, siis ikkagi otsustasime, et käime täna juba ka seal ära ja korjame siis veel puudu olevaid lehti ja lisaks ka. ikkagi mida rohkem seda uhkem. Alguses vihma ei sadanud, aga vahepeal hakkas siis uduvihma sadama ja jalad said väga märjaks. Aga see meid ei heidutanud. Ka ilmus vahepeal rahvast juurde ja osadel olid kaasas kilekotid kuhu siis korjatud lehed pandud. Mina jäin ikkagi oma süsteemile kindlaks ja võtsin kaasa jälle selle kirjaploki. Sinna on hea kohe lehtede vahele puulehti panna ning kirjutasin ka nime kohe juurde. Ma ei saa aru kuidas seda kilekoti puhul tehakse? Teiseks kilekotis saavad lehed ka ju vigastada. Ka Räpinas ma seda nägin ja mul tekkis siis juba küsimusi sellise kogumisviisi kohta. Minu arvates ei sobi kilekott eriti isegi poest asjade toomiseks, sellepärast ma seljakotiga seda teengi.

Tegin ka mõned pildid siis seal TBA-s.

04

See on punane kask. Pildile saatus ka valge tüvega kask tagapool, hea kontrast.

08

Vahepeal on seal lapidatele kõvasti hagu antud ja uusi põõsaid oli siin seal. Üks uusasunik oli selline huvitavate lehtedega põõsas. Alguses arvasime, et mis imelik kirju lehega põõsas, aga ligemalt uurides siis selgus, et see kirju värvus tekib sellest, et leht keerdub rulli ning lehe pealmine pind on punane ning alumine hall. Hall keeratakse servadest üles ja siis tekibki selline efekt. Tegemist on sale kontpuuga.

09

Siin pilt ligemalt

11

Siin siis “kohustuslik” pilt Sahhalini kirsipuust. Eelmisel aastal tegime ka pilti siit ja selgub, et käisime seal päev hiljem, 23 oktoober. Nagu oleks sättinud kohe samal ajal käima, aga tegelikult on see juhuslik. Aga eelmine aasta oli puul selleks ajaks vähem lehti.

12

Siin on siis tehtud pilt sinna teletorni poole. See aasta on teletorn õnneks pilvedes

Sellel aastal on sügis ikkagi väga soe olnud, aga väga märg. Samas suvi oli ka väga märg ja seda on tunda kohe ka pinnases. See, et soe on, tõestas ka eile öine äike. Oktoobris pole äike enam eriti tavaline ilmastiku nähtus. Aga ilus värviline on vaade ikkagi, hallil taustal eriti. 

Pilte Pärnalt

Ma tegin eelmine pühapäev ja ka reedel mõned pildid ka. Mõtlesin, et panen mõned ka ülesse.

04

See on “võrgustatud” Sügisjoonik

03

Siin pilt kaugemalt. Nüüd peaks see puuke olema kaitstud küll. Kuigi ma arvan, et kui lund väga palju peaks tulema, siis on vaja seda ümber võrgu kinni tallata ja osa eemaldada.

06

See on Valge Klaar. See puukene oli madalam ja siin sai võrk nii kõrgeks, et isegi kui lund on väga palju, siis ei tohiks ka kitsed põlvitadeski alla puuni ulatuda. Lisaks ju sajab ka lumi võrgu sisse ja et puud kätte saada on vaja jalaga kraapida, ma ei kujuta ette kuidas see seal võimalik oleks. Nüüd on mul vähemalt süda rahul.

08

Siin esimene vaarika peenar sordiga Alvi. See sai umbes 3m pikk. Pole just palju, aga ega ma praegu rohkem jõua ka. Mul on plaanis vaarikatele tulevikus suurema ala rajada ja siis saan ma juba siit uusi taimi. Lisaks ma ju ei teagi, et kas meile see sort üldse meeldib.

01

Siin siis perepuust tehtud pilt. Siia ma panin vana nõuka aja kanaaia võrgu. Aga ma pean ostma korralikud tangid, need mis poes ehitusmarketis olid, ei lõika seda kuigi. Kuigi peal oli kiri kuni 8mm lõikab. Aga see kehtib praeguste traatide kohta, see nõuka oma on parajalt tugev, et seda see ei lõika.

06

Vahtra salu peenras õitseb siis selline ilus lill. Ma olen selle vist Tii käest saanud. Mujalt see olla ei saa.

07

Ilus päikesekollane õis selles suhteliselt sombuses sügises

08

Priimula õitseb ka rahulikult edasi

09

See on harilik pune `Kudesnitsa`

11

Need peaks ka Tii käest saadud kukeharjad olema, mis me siis Pärnal septembris mulda pistsime

12

Karpaadi kellukatel on ka veel õisi

13

Siin siis täpiline iminõges, mis ka Tii käest saadud. Augustis sai siia mõned taimed pandud, nüüd on juba kitsas käes.

15

See on siis vaarikate teine peenar, siin on Novokitaivska taimed. Pildistamise ajaks oli väljas juba pime, sellepärast ka selline halb pilt.

Laupäev, 20. oktoober 2012

Esimene koolinädal

Niisiis, tervitus, mina olen nüüd siis tagasi. oli kiire ja huvitav nädal ning paras vaheldus argielule.
Ilmaga meil just kõige paremini ei läinud, aga päikest nägime ikka ka.
Mina hakkasin siis eelmine pähapäev hommikul kella poole üheteist ajal liikuma, et jõuaks ka Pärnal midagi ära teha. Aga ega ma seal väga palju teha ei jõudnud, sest vara läks pimedaks ja ma jõudsin alles kusagil kahe paiku sinna. Aga seal sai siis "võrgustatud" õunapuud, et need kellegile "magustoiduke" ei saaks. Üksinda oli nende võrkudega paras tegu mässata. Lisaks siis sai rajatud üks vaarika peenar kuhu sai Pollist saadud Alvi taimed. Lisaks siis sai veel natuke ettevalmistatud teist peenart, et siis jõuaks peale kooli veel teise peenra ka ära teha. Aga juba natuke peale poolt seitset läks pimedaks ja pidin seal lõpetama.
Esmaspäeval siis olin hommikul Räpinast platsis. Üldsielt võib öelda, et läks hästi, aga kahel viimasel päeval vedas natuke viltu. Nimelt sain ma kusagilt viiruse ja juba neljapäeval oli kurk kare ning õhtal läks ka nina vesiseks. Reedel oli päris hull, pea valutas koledalt ja nina oli väga vesine. Lisaks oli siis meil veel reedel test taimekaitses ja sellega läks nii nagu läks. Hinde sain küll 4+, aga ise ma rahule ei jäänud. Aga väga raske oli mõelda selle enesetundega.
Kuna mul jäi natuke vabaaega peale seda üle, siis läksin kohe apteeki ja sõin Paramaxi, läks palju paremaks kohe. Eks veri oli vist mul sees juba sültjas.
Aga see tempo oli seal küll "vinge". Jooksime mööda maja ringi ja kuna mina kippusin veel peale tunnilõppu mõnda õpetajat "kummitama" oma küsimustega, siis õnnestus mõnda tundi ka hiljaks jääda. Aga ünneks mitte palju.
Ilmaga sattus ikka ka nii, et kui me välja läksime, siis oli sombune ja sadas vihma ning kui siis klassi tulime ja seal istusime ilmus ka lõpuks päike välja. Aga reedel oli väga ilus ilm, päike paistis ja viimastel tundidel me kõndisime mööda Räpina mõisaparki ning aeda ringi ning mina küll nautisin seda. Lisaks siis sain veel osadele küsimustele vastuseid.
oli ka üks aine, mis mulle ikka parajalt ülejõu käis, see oli pärja tegemine paju okstest ja elupuu okstest. No ma seal "ragistasin" nii, et vähe ja mul neid oksi ikka läks omajagu. Sain ka villid ühe käepeale. Ma pole ikka väga kaua kättele ville saanud, aga pärja tegemisega nüüd sain. Müstika. Aga see eest sai nalja ka, teistele pakkus see palju naerda kui ma seal pusisin ja materdasin. Aga see just tegigi minu jaoks natuke paremaks asja. Ma oleks rohkem aega tahtnud ja eeltööd ka oleks tahtnud teha. Järgmine pärg pidi olema põhust, loodan, et see on vast kergem.
Lisaks siis on mul nüüd ülesanne herbaarium teha puittaimede lehtedest. Sellega on meil küll kiire, lehti ju väga kauaks enam pole. Ma siin pean lähipäevil TBA-d "puistama" minema.
Üks keeruline asi on veel see, et peame värvide spektrid ise egema. See saab ka üks paras "mökerdamise" töö olema. Aga küll ma hakkama saan.
Aga küsimusi mul jagus ja ma ikka päris palju vahel pommitasin küsimustega. Ma vist päris tavapärane õpilane polnud, sest ma olin vahel peaaegu ainuke kes siis kaasa rääkis ja "tüütas" õpetajat. Aga õnneks keegi veel õppejõududest nii kurjaks ei saanud, et mulle midagi ütles. Aga võib olla mõnele isegi see meeldis, ei tea. Mulle öeldigi kaasõpilaste poolt, et näe on üks aine, kus mina kaasa ei saa rääkida, see oligi see "pärjavärk".
Tegemist mul nüüd jagub ja peab ka neid ladina keelseid nimesid õppima ja ka eesti keelseid õppima. Lisaks peab mulda varuma ja ka aiaplaani tegema. Kahju ainult, et nii hilja peale see asi sai. Septembri lõpp oleks sess palju parem olnud.
Aga väga tore ja huvitav oli. Jään huviga ootama järgmist sessi, kuigi kahjuks nüüd peab kaks järgmist sessi siseruumides passima. Aga pole hullu, kevadel saab jälle välja.

Aga mulle tuli meelde, et ma unustasin siis ka sellest kirjutada, et ma ju reedel käisin ka Pärnal. Ma va "poolearuline" ei saanud ju kuidagi otse Tallinna sõita nagu teised tegid. Mina neelasin siis veel ühe Paramaxi sisse ja põrutasin Pärnale. Niipalju oli tablettidest kasu, et palaviku võttis ära ja peavalust sain ka lahti. Aga põnts oli see, et ma pidin ajapuudusel poest mulda ostma. Õnneks oli ale ja sain siis odavamalt hakkama. Lisaks selgus siis, et veetase oli selle 5 päevaga oma 40-50cm tõusnus. See auk, kust ma pühapäeval veel mulda sain oli nüüd vee all. Aga nüüd oli vähemalt vesi ligidalt võtta.
Jõudsin siis selle pooleteist tunniga seal teise peenra ka ära teha ja siis Novokitaivska taimed ka ära istutada. tegelikult jäi veel kolmas sort ka, aga need ma siis jätsin novembri alguseks, äkki veab. Aga kui ei vea siis kahju pole ka suur. lihtsalt pimedas pole võimalik Pärnal eriti midagi teha.
Nüüd siis põen vaikselt ja üritan ka kooliasjadega algust teha.

Neljapäev, 11. oktoober 2012

Septembri lõpu torm

Kaks nädalat tagasi, 28 septembri hilisõhtul läks ilm korraga hästi soojaks ja pilvede vahel sähvis äike. Ja siis enne kella 23-e saabus korraga selline maru koos vihmaga, et nähtavus oli väga väike ja vihma sadas siis peaaegu horisontaalselt. Järgmine päev siis oli ka korra uudistes, et selle tormi tulemusena meie kandis ka osaliselt metsa maha on murtud.

Käisime siis ka tolle nädala laupäeval ka seal kandis, aga siis oli seal kohati ohtlik käija ja ligi ei pääsenud. Nüüd mõtlesin, et käin seal ära ja teen siis pildid ka sellest, mis seal siis toimunud on.

02

Seal tehase taga oli üks suur ja jäme haab, mis siis ka nüüd maha on murtud. Kahju. Ilus suur puu oli.

04

Siit siis me käisime tavaliselt sinna jõe äärde, mis on seal aiandi vasta. Siit küll enam läbi ei saa.

07

Siia siis tuli see teerada välja, mis eelmisel pildil oli. Eks mingi aja pärast isegi on võimalik siit läbi murda, aga sinnani on ikka palju aega. Seni tuleb siis teist teerada kasutada ja mööda teed natuke kõndida, mis pole eriti ohutu.

08

Aga siin on siis tehtud jällegi töö poolikult. Need puud siis kindlasti mingil ajal maha murduvad, loodame siis, et keegi samal ajal all olema ei satu.

09

Siin on siis sellest kohast pilt kaugemalt

10

Siin oli ka paks mets, mis ei paistnud üldse läbi. Nüüd on nii lage, et taevas paistab.

13

Ja siin on “saak” põlla päält. Eks torm tõi need sealt eramaja hoovist. korjasin need üles ja tõin koju. Korralikud potid ja parajalt suured ka. Keegi “ahv” oli ühe ka juba jõudnud puruks peksta. Mis teha kui selliseid ümberringi ka liigub.

Tegelikult peab koguaeg siin ringi vaatama, sest neid üksikuid puid ikka aegajalt murdub. Kuna tee ehitusega on läbilõigatud vee äravool pirita jõkke, siis on suured alad vee all. Ja seda pikemat aega. Ja selle tulemusena ka on palju tuuleheidet. Aga kui metsas mingi osa lagedamaks jääb, siis see nõrgestab ka teisi puid, mis muidu lahtisel alal kasvanud pole. Ja nii siis see metsa vaikselt hävineb. Selle sama kohaga millest ma pilte tegin on sama lugu. Sealtpoolt kust tuul on olnud, on mets aastatega lagedaks jäänud ja nüüd pääseski torm neile puudele hästi ligi ning tulemus käes ongi. kurb on vaadata kuidas lastakse metsal hukka minna. Seal on küll maastikukaitse ala, aga nii palju võiks ju ikkagi teha, et võiks niisutuskraave hooldama ja kuidagi selle liigvee juhtima ära teisele poole teed. Ma saan aru, et tahetakse metsa võimalikult puutumatuna säilitada, aga kahju on juba tehtud aastakümnete eest kui rajati see tee ja nüüd peaks inimene vastutama selle teo eest ja ka midagi ettevõtma. See on järjekordne kivi keskonnaministeeriumi kapsaaeda.

Teisipäev, 9. oktoober 2012

Õunapuud

Me plaanisime juba eelmine aasta istutada mõned õunapuud Pärnale, aga ei jõudnud seda teha. Asi kippus ka sellel aastal sinnapoole, et ei jõua see aasta ka neid istutada. Otsustasin, siis selle asja ära teha ning saigi asi laupäeval ettevõetud. Varem sai kokkulepitud, et laupäeva varahommikul olen Pollis. Pollist sai siis ostetud nii endale kui ka Markole õunapuid ning siis sai Pärnale sõidetud. Ma olen enne küll Polli teeotsast mööda sõitnud, aga sisse pole ma keeranud. Nüüd sai siis ära käidud ja kui ma pärast teistkaudu Karksi-Nuia sisenesin, siis sain jälle näha selle väikse asula ümbruskonna ilu. See linn asub ilusa kohapeal ja näeb ka ilus ning hoolitsetud välja.

Sellised reisid on üldse toredad, sest siis näeb erinevaid paiku Eestis ning näeb kui ilus on siin elada.

Kui ma Pärnale jõudsin siis oli seal teeveeres palju autosid ning vestides mehi. Siis tuli ka kohe meelde, et 1 oktoober algas jahihooaeg. Ka nägin kuidas üks põder mul auto eest üle tee jooksis ning teine jooksis teisele poole. Kui ma siis enda krundile jõudsin siis ajasin ka vesti selga, parem karta kui kahetseda. Ka kuulsin püssi paukumist ning siis sain aru, et keegi võeti vist maha. Kuna lõuna oli juba praktiliselt käes, siis käisin korra ka seal Ihamarus olevas Olive pitsas söömas. Väga hea pitsa oli. Pitsa oli väga hästi maitsestatud erinevate ürtidega ja maitseainetega.

Siis sai tagasi Pärnale mindud ja asutud tööle. Õunapuude kohtade ettevalmistamine oli üks omajagu tegu. Esiteks oli vaja ära koristada oksterisu ja kilpjalad ning vanad puunotid. Siis oli vaja augud kaevata ning muld puhastada umbrohust ja kilpjala juurikatest. Need kilpjala juurikad on ikka päris pirakad ja kohati täitsa risti-rästi kokkukasvanud. See võttis omajagu aega. Lisaks tassisin siis aukudesse ka lehti ja ka metsa alt seda must mulda. Vahepeal ma puhkuseks tegelesin stepirohtudega ja vaatasin niisama ringi. Aga ega ma peale õunapuude istutamise millegi muuga laupäeval tegeleda ei jõudnudki. Seal Pärnal aeg liigub eriti kiiresti.

Pühapäeval sai siis tegeletud magnoolia ümbruse “puhastamisega” ja teise magnoolia kõrvale istutamisega. Lisaks siis istutasin ka sinna ümber selle värd-nõiapuu, mis sai ajutiselt istutatud Falling Snow rodo juurde. See puhastamine võttis ka jälle omajagu aega ja tükk tegu oli seal kaskede eemaldamine. Osa kaski mis jäid kõige ligemale, ma lausa juurisin välja. Aga nüüd on seal magnooliatel palju valgem ja ruumi on, et siis “laiutada”. Aga kell liikus ikka kiiresti ja ma jõudsin ka veel lillesibulaid maha istutada ja oligi käes juba lahkumise aeg.

Ilm oli mõlemal päeval heitlik. Vahepeal säras päike ja siis ilmus korraga kohale tume pilv, mis kastis korralikult ja siis peale seda paistis jälle päike ja oli ka pilvi. Ehtne sügisilm. Samas oli minu jaoks täitsa paras temperatuur.

01

See on siis “saak” Pollist. Kolm perepuud ja neli sordipuud. Endale sai jäetud üks perepuu kus on peal Kaja, Liivi kuldrenett, Kasper, Martsipan ja alus on Karksi renett. Perepuu sai valitud sellepärast, et võtab vähem ruumi ja ega me nii palju õunu ka jõua ära süüa kui ühest puust saab. Perepuu otsast saab tulevikus piisavalt õunu. Eraldi sai veel istutatud Valge klaar ja Sügisjoonik. Valge klaar on minule väga tähtis, sest mulle meeldib sellest tehtud moos ja niisama on ka hea süüa. Aga sügisjoonik on lihtsalt hea maitsega õun.

68

Siin pilt tehtud perepuust. Praegu on siin veel väga vale pilt. Kilpjalad on liiast. Aga eks nüüd ongi siis uus ülesanne tegeleda õunapuude ümbruse puhastamisega. Eks jõuab seda teha jupikaupa.

69

Perepuu ligemalt. Siin on pilt natuke kehvasti tehtud. Tundub nagu oleks see puu augus, aga tegelikult see päris augus ikka pole. Maapind on tegelikult lõuna poole kaldu. Aga mulda ja komposti ma küll siia peale lisaks veel vean. Lihtsalt ei jõudnud kohe seda teha. Selleks on vaja hunnikut “tuulata”.

75

See on sügisjoonik, hea maitsega sügisõun. Siin on ka tööd küllaga.

78

See on Valge klaar. See puukene oli väiksem, aga sai valitud just sellepärast, et see on haralisem. Küll see kasvab ka. Aga valge klaar on mulle lapsest saati meeldinud ja sellest saab väga head moosi. Palju paremat kui maasikast.

09

Siin siis magnoolia Heaven Scent. Veel on ümbruses võsa ja puid, mis heidavad varju. Samas ega ma päris lagedaks ka ümbrust teinud. Natuke varju on ka keskpäevase päikese eest vaja.

20

Avastasime juba augustis, et meil on seal noorte istutatud mändide juures ka üks sarapuu põõsas. Mulle sarapuud meeldivad, nende võra on sellise omapärase kujuga ja sügisel värvuvad ka ilusti. Kavatsesin neid siis Pärnale istutada ja nüüd saan istikuid nüüd sealt samast. Lisaks on meil seal eespool, sissesõidutee servas ka veel mõned suured põõsad. Sealt saab ka noori taimi.

21

Siin lodjapuu Mindia vastupäikest…

22

…ja päripäikest. Ilusa värvusega lehed on.

30

PJM Elite rodod võtavad ka üha värvilisemat ilmet

39

See on heitleheline rodo Schneegold.

43

See on rodo Calsap. Ostsin selle augusti lõpus allahindlusega ülejõe aiandist. Põhimõtteliselt ma päästsin selle sealt, sest oli täiesti kuiva mullaga ja päikese käes. No kuram, kes siis nii teeb. Aga nüüd tunneb see taim ennast väga hästi ja tänab mind vist kevadel rohke õitsemisega. Ma veel kartsin, et ei tea, kas äkki ellu üldse jääb.

45

See on Marsalla. Sellel on ka õiepungad ilusad suured Tegelikult oli seal veel paljudel rododel õiepungi, aga osadel neid ka polnud. Ja kahjuks on nii, et need kaks rodot, mis sinna majakoha juurde jäid (Falling Snow ja Helgoland) ei ole õiepungi see aasta kasvatanud. Kevadel ma “kolina” ka need ära teiste juurde.

56

Harilik lodjapuu lehdeta, aga marjadega.

66

Üks priimula on õitsele puhkenud.

83

See on siis ajutine peenar kuhu siis istutasin taimed, mis edaspidi peaks kohta vahetama. Peenar sai väike ja peaks suuremaks tegema.

01

Siin pilt siis pühapäeval sellest magnooliast. Ümbrus on juba palju lagedam. Kuigi tegelikult peaks veel puhastust tegema. Aga ma teen seda jupi kaupa, et magnooliad siis harjuks olukorraga. Ei taha neid korraga lauspäikese kätte jätta. Lisaks toon ma kevadel veel siia lisaks pinnast.

02

Heaven Scent ümber pole enam neid toominga põõsaid. Juurisin need kõige juurtega välja. Aga kaugemal on neid veel oi kui palju.

06

See on värd-nõiapuu Barmstedt´s Gold. See puu sai ka nüüd siis lõppeks õige kohapeale, kus on päikest ja põhjas on kuused varjamas tuulte eest. loodame, et siis elab esimese talve üle.

10

See on siis “uusasunik” Loebneri magnoolia Merrill. Istutasin selle ka sinna kuuskede taha, Heaven
Scent-ile seltsiks. Siin ma pidin 4 kaske maha võtma ja välja juurima. Üks kask oli juba parajalt pirakas ja selle juurimine võttis parajalt võhmale.

12

Siin siis pilt tehtud teisest kohast ja näha on kuidas taga on tööfront ootamas. Neid ma esialgus veel juurida ei jõua. Aga mul on nüüd olemas rohulõikur, millel on ketas olemas. Nii et värisege nüüd te võsataimed. Kui raagus aeg tuleb, siis hakkan tegutsema.

16

Siia sai istutatud kaljutulbi sibulad. Maapind on siin viljakas, aga liivane nii, et pinnas peaks sobima. Aga oi kui palju vihmausse siin oli, see on väga hea seal need “sõbrad” meil elavad. Loodame, et nad siis nüüd ühte teist tegelast kohale ei meelita. Teate küll keda.

19

Siia sai kiiruga istutatud rohtlaliilia juurikad. Nende ost oli natuke meelevaldne ja plaanitud polnud. Aga mis seal ikka, eks vaatame kas aja ka saab. Siia tuleb tulevikus mingi metsaaluse moodustis, kus siis kasvab erinevaid lilli. Minu selja tagant kaevatakse kraav maakaabli jaoks ja siis tuleb sinna teha teerada, mis siit mööda jookseb.

Selleks korraks siis kõik. Ma käin ka sellel pühapäeval Pärnalt läbi kui Võrru lähen. Mul vaja ju esmaspäeval alustada kooliteed.