Septembri lõpu torm

Kaks nädalat tagasi, 28 septembri hilisõhtul läks ilm korraga hästi soojaks ja pilvede vahel sähvis äike. Ja siis enne kella 23-e saabus korraga selline maru koos vihmaga, et nähtavus oli väga väike ja vihma sadas siis peaaegu horisontaalselt. Järgmine päev siis oli ka korra uudistes, et selle tormi tulemusena meie kandis ka osaliselt metsa maha on murtud.

Käisime siis ka tolle nädala laupäeval ka seal kandis, aga siis oli seal kohati ohtlik käija ja ligi ei pääsenud. Nüüd mõtlesin, et käin seal ära ja teen siis pildid ka sellest, mis seal siis toimunud on.

Seal tehase taga oli üks suur ja jäme haab, mis siis ka nüüd maha on murtud. Kahju. Ilus suur puu oli.

Siit siis me käisime tavaliselt sinna jõe äärde, mis on seal aiandi vasta. Siit küll enam läbi ei saa.

Siia siis tuli see teerada välja, mis eelmisel pildil oli. Eks mingi aja pärast isegi on võimalik siit läbi murda, aga sinnani on ikka palju aega. Seni tuleb siis teist teerada kasutada ja mööda teed natuke kõndida, mis pole eriti ohutu.

Aga siin on siis tehtud jällegi töö poolikult. Need puud siis kindlasti mingil ajal maha murduvad, loodame siis, et keegi samal ajal all olema ei satu.

Siin on siis sellest kohast pilt kaugemalt

Siin oli ka paks mets, mis ei paistnud üldse läbi. Nüüd on nii lage, et taevas paistab.

Ja siin on “saak” põlla päält. Eks torm tõi need sealt eramaja hoovist. korjasin need üles ja tõin koju. Korralikud potid ja parajalt suured ka. Keegi “ahv” oli ühe ka juba jõudnud puruks peksta. Mis teha kui selliseid ümberringi ka liigub.

Tegelikult peab koguaeg siin ringi vaatama, sest neid üksikuid puid ikka aegajalt murdub. Kuna tee ehitusega on läbilõigatud vee äravool pirita jõkke, siis on suured alad vee all. Ja seda pikemat aega. Ja selle tulemusena ka on palju tuuleheidet. Aga kui metsas mingi osa lagedamaks jääb, siis see nõrgestab ka teisi puid, mis muidu lahtisel alal kasvanud pole. Ja nii siis see metsa vaikselt hävineb. Selle sama kohaga millest ma pilte tegin on sama lugu. Sealtpoolt kust tuul on olnud, on mets aastatega lagedaks jäänud ja nüüd pääseski torm neile puudele hästi ligi ning tulemus käes ongi. kurb on vaadata kuidas lastakse metsal hukka minna. Seal on küll maastikukaitse ala, aga nii palju võiks ju ikkagi teha, et võiks niisutuskraave hooldama ja kuidagi selle liigvee juhtima ära teisele poole teed. Ma saan aru, et tahetakse metsa võimalikult puutumatuna säilitada, aga kahju on juba tehtud aastakümnete eest kui rajati see tee ja nüüd peaks inimene vastutama selle teo eest ja ka midagi ettevõtma. See on järjekordne kivi keskonnaministeeriumi kapsaaeda.