Neljapäev, 21. juuli 2011

Magnoolia ja asalea päev

Pühapäeva hommikul siis rabasin tanklast võileiva ja sõin selle ära ning siis põrutasin Põlvasse. Kuna jõudsin liialt vara siis otsustasin, et käin korra Moostes. Sinna poole sõites peatas mind politsei ja puhusin siis alkomeetrisse. Ütle nüüd siis, kohe mite muhvigi. Ime kah kui ma juba üle kuue aasta karsklane olen olnud. Tänasin neid ja soovisin ilusat päeva. Käisin siis seal Mooses ära. See mõis oli täitsa ilus, aga see müür, mis selle ees on, rikub asja natuke ära. Ilusam vaade oleks kui seda poleks.
Tagasi Põlvasse jõudes tegin siis oma ostud Bauhofis ära ja asusin krundi poole teele. Ostsin ka repelenti kuna see laupäeval osteud blix ei hirmuanud kohe mitte kedagi. See repelent pole küll nii hea kui bens, aga mõjub ikkagi. Parem kui mitte midagi. Haiseb ka nii, et kui endale seda peale lased siis võtab momendiks ka enda hingetuks.
Tagasi krundil ja siis tõin veel metsa alt mulda magnooliale ning siis istutasin magnoolia ära. Magnoolia sai istutatud sinna teisele poole kuuski, kus on rodod. Kuused on siis tuule eest varjuks ja lõunas paistab ilusti päike magnooliale peale. Tundub, et nende kuuskede juurest hakkab siis ka areng pihta laiemaks.
Kui ma tegelesin magnoolia kastmisega, siis korraga kuulsin mingei hääli ja läksin siis vaatama mis värk on. Merle ja Ülo jõudsid kohale. Haakisime siis haagise fronterale sappa ja Ülo lükkas selle paika. Ikka väga kergesti käis see froneral. Eks maastiku masinaga tegu ka ju. Siis ajasime juttu ja käisime Üloga ka krundil ringi. Käisime ka neid männi taimi vaatamas ja need kilpjalad on seal jälle võimust võtnud. Puhkuse ajal on üks esimestest töödest mändide päästeoperasioon.
Korraga oli aeg kiiresti lipand ja ma pidin asuma veel asalead ka istutama.
Asalea ehk heitleheline rododendron Golden Sunset oli see mis ma seekord kaasa võtsin. Põhjus selles, et rõdul olles oli tal võrsepõletiku pühjustav seen kallale tulnud. Eks tingimused olid ka selleks olemas. Oli niiske ja vähe päikest ning tuult. Kui ma Tallinnas avastasin selle, siis lõikasin kõik tõbised võrsed ära. Kuna lugesin, et ei soovitata kohe seda teistega kokku istutada, siis otsustasin, et istutan selle sinna liivakasti kõrvale ja kui ta kosub ning otsi ei anna, siis istutan selle teise koha. Need seened pidid levima veega ja sellepärast ma ka ta sinna liivasesse kohta istutasin. Eks seal see kaua olla ei saa, aga kui ta ära ei sure, siis selleka ajaks on tal turvast seal küll.
Kuna aeg oli juba nii kaugel, et pidi ära liikuma hakkama, siis kastsin nii palju kui mul vett oli ja tegin ka mõned pildid ning kui asjad olid koos, siis liikusin ära päälinna poole. Selleks korraks siis jälle miskit tehtud. Kuigi hinge jäi seekord kripeldama asju mida ei jõudnud teha. Aga mis teha, eks jõuab siis puhkuse ajal teha.
Siin siis magnoolia Heaven Scent. Eks ole näha kuidas ta vasta peab. Peab ka esimestel talvedel ta kinni katma. Aga ainult paar esimest talve ja kui siis edaspidi ise hakkama ei saa, siis pole ka midagi teha
Siin siis vaade magnooliale läänest itta
Siin siis kaugemalt pilt sellest liivakasti kõrval asuvast asalea-rododendronist
Golden Sunset siis lähemalt
Ööga oli läinud õide ka see üks kellukas, mis eelmine päeva äratas kahtlust, et on valge õiega. Siniste seemneega olin saanud ka valgee õitega seemet




Haagise paigutasin siis vahtra sallu tee serva. Sinna sellepärast, et sinna paistab ainult varahommikune päike ja siis juba ennelõunane päike enam ei pasita. Siis ei küta päike seda kuumaks
 

Haagise reis

Niisiis laupäeva hommikul sai hommikul pool viis luugid lahti aetud ja enne poolt seitset sai Vändra poole teele asutud. Kaheksa ja poole üheksa vahel siis jõudsin Tarmole ja Jaanale külla. Ajasime natuke juttu ja siis läksime haagise järele. Selle saime ilusti järgi ja siis algas sõit Pärna poole.
Kuna selgus, et samal ajal toimus Estonia ralli, siis esialgne marsruut jäi ära, sest see ühtis paljuski selle ralli marsruudiga. Otsustasin siis, et sõidan hoopis ülevaltpoolt Võrtsjärve ja sealt siis põikan läbi Kambja krundile. Kuna tee oli sellel marsruudil palju parem kui ma arvasin, siis sain kolme tunniga hakkama. Ise ka olin üllatunud, et nii kiiresti kohale jõudsin. Lisaks selgus, et see marsruut on hoopis lühem. Eks sellest ka ajavõit. Seega edaspidi peaks hoopis seda marsruuti kasutama. Ainuke koht kus mul natuke aega läks oli Elva, sest ma ei leidnud kohe õiget tänavat, et üle raudtee saada, et siis Kambja poole sõita. Aga õnneks leidsin selle kiiresti üles.
Kohale jõudes, siis jätsin auto sissesõidutee algusesse, sinna metsa serva ja läksin olukorda kaema ning tegin ka pilte.
Nüüd on siis sissesõit palju laiem. Aga eks seda on ainul eatud ajaks, varsi hakkab seal kindlasti midagi kasvama, aga loodan, et võsa nii pea seda ei tee. Aga rohttaimed kindlasti hakkavad varsti kasvama ja ka kilpjalg on arvatavasti varsti tagasi. Kolmandal pildil on siis näha ka elektrikapp.
Siin siis elektrikapp. Nad on ose suure kivi kõrvale selle pannud. Nautuke on ka paremal näha seda kivi.
Kõndisin siis edasi ja jõudsin kaevuni. See on ka ilusti valmis ja ka on terve rõngas maa peal. Paistab päris sügav olevat. Puhkuse ajal siis otsin mingi nööri ja raskuse, et siis ära mõõta kui palju on vett ja kui sügaval on siis põhi. Lisaks on veel nüüd kaevu kõrval hunnik, mis tuleb kuhugi ära paigutada.
Siin siis kaev kaugemalt vaadates
Siin siis kaev ligemalt. Maa peale on siis terve rõngas jäetud
Selline siis nägi kaev seest välja
Siin siis kaevust pilt teise nurga alt. Siin on hästi siis näha hunnik, mis tuleb kuhugi ära paigutada
 Kunkasin siis veel natuke ringi ja tegin ka liivakastist pilte ka. Seal on ka lilled ilusti edasi kasvanud. Eks teaud lilledele tuleb seal mulda panna, aga osadele mitte, sest neile sobib antud liivane pinnas väga hästi.

Raudrohud on ka ilusti kosunud ja kasvama läinud. Eks vahepeal ole ka vihma olnud ja see on ka arvatavasti kosumise üks põhjusi.
Siin siis harilikud kukeharjad, mis ise sai kasvataud. Need on küll ilusti kasvanud, aga ei kipu laienema
Siin üks puhmas ligemalt. Natuke need on ikka laienenud ka
Nõmm liivatee on ilusti kasvanud ja laienenud
Harilik söötreiarohi on ka ilusti kasvanud
See on siis kalju kukehari Helesinine vaip. Neid on mul ka veel lisaks aknalaual. Panin need juunis kasvama, sest tundus, et sellest mai kuus istutatud taimest asja ei saa. Aga näe, sai küll. Eks siis saab varsti lihtsalt kaaslasi juurde.
Siin siis roomav kukehari, mis sai Juhani puukoolist ostetud. Hakkab ka vaikselt kohanema ja normaalset kuju võtma. Eks see poti kasvatus venitab taimed välja ja õiges kohas hakkavad alles normaalset kuju võtma
Sidrun liivatee on nii kohanenud, et isegi on õitsenud nauke
See on see nurk kuhu istutasime eelmine kord kuuetised kukeharjad ja pujud ning mauklehe
Maukleht on kenasti kohanenud ja kasvama läinud. Loodame siis, et järgmine kord on ta juba suuremaks kasvanud
Liivakasti ees kasvab ka üks metsaline, mis õitseb seal ilusti
Siin ligemalt pilt sellest metsalisest
Keerasin pilgu meie rodode poole ja läksin kaema kuidas neil läheb. Paistsid täitsa korras olevat, ainult Falling Snow paistis nagu lehtede järgi vaadates kuival olevat. Teistel paistis olevat vett piisaval, nende lehed ei olnud rullis.
Siit need paistavad. Puhkuse ajal teeme vaate ilusamaks ja puhtamaks
See on siis Helgoland
See on Junifeuer. See on ilusti kasvama läinud. Ei tea kuidas a küll siis ka meie talve üle elab
Catawbiense Grandiflorum on ka ilusti kasvama läinud
Siin siis õnnetu Falling Snow
Hakkasin siis tasapisi tagasi auto poole liikuma, et siis autoga ka krundile sõita. Vahepeal tegin ka vahtra salus mõned pildid.
Lamba aruheinad, mis sai ise kasvaatud ja eelmine suvi istutatud
Roomavad metsvitsad ja väike igihali
Metsvits on isegi õisema läinud. Kuigi tegu on suhteliselt kuiva kohaga, siis ikkagi neile siin sobib.
See metsik roomaja on ka jõudsalt edasi kasvanud. Kui nii jäkub siis see mitmekordistab oma areaali
Üks mägisibulatest ka õitseb
Põõsasmaranad
Edasi siis sõitsin auto ja haagisega krundile ja pöörasin maja kohas otsa ringi ja üritasin siis haagist tagurpidi kohale ajada, aga ei õnnestunud. Helistasin Merlele ja siis sai kokkulepitud, et pühapäeva hommikul nad tulevad krundile, et siis fronteraga haagis paika lükata.
Tõstsin siis nodi auos välja ja otsustasin, et käina ka ära Põlvas. Aga siis astusin läbi naabrimehe juurest ja jäime hoopis mitmeks tunniks juttu ajama. Oleks kauemgi olnud, aga aeg surus peale. Jõudsin täpselt 17.02 Bauhofi uksele, aga siis selgus, et kell 17 pood suleti. Pidin siis turba ostu pühapäevaks jätma. Sõitsin tagasi krundile. Kaevasin siis augu valmis magnooliale ja tõin käruga oksa ja lehepuru põhja ning siis tõin metsa alt musta mulda ka peale. Tegin siis veel nipet-näpet ja sõitsin Võru poole. Jõudsin kella 10 ajal Võrru ja ega ma midagi eriti suutnud midagi teha. Sõin kõhu täis ja läksin magama.

Reede, 15. juuli 2011

Haagis

Homme siis põrutan Vändrasse Jaana ja Tarmo juurde, et siis sealt haagis autole sappa haagita ja siis edasi Pärnale vurada. Eks näis kui kaua mul selleks aega kulub. Õnneks vist ilm palav homme ei tule.
Vahepeal siis sai ka kaevuraha ära makstud ja sellega peaks olema siis ühelpool. Nüüd on siis vaja veel ajutiselt kaan peale ehitada.
Täna avastasin, et rododendron-asalea Golden Sunset on nakatanud seene Phytophthora kätte. Noored lehed tõmbuvad krussi ja lähevad pruuniks. Eesti keeles on see vist võrsepõletik. Eks tingimused selle seene jaoks olid olemas. oli niiske ja päikest ka vähe. Lõikasin siis kohe haiged võrsed ära ja võtan siis selle ka homme kaasa. Pean ta kuhugi eraldi krundil istutama, et ta ei nakataks siis vee kaudu ka teisi taimi.
Lisaks siis võtan veel kaasa ka selle magnoolia ja istutan ka ära. Eks siis paari päeva pärast panen siia üles uudiseid ja uued pildid, mis siis vahepeal seal Pärnal on toimunud.

Reede, 1. juuli 2011

Vesi saagu! Ja saigi

Täna on siis selline tore päev, kus meie krundile sai siis nüüd kaev valmis. Täna peale lõuna tuli kaevumeistrilt telefoni kõne, et kaev sai valmis. Sügavus alla 6 meetri ja vett on palju, oma kahe rõnga jagu. Vett olla tulnud iga tugevasti ja kiiresti sisse. See on hea, sest ma kartsin, et äkki tuleb nii vähe vett sisse, et suvel jääb kaev kuivaks.
Tema jutt oli õige et 6 meetri kanti tuleb see kaev. Eks tal on ikka ju kogemusi ka ja see ka maksab. Aga ma ei saa aru küll kus eksis see vitsamees, kes ütles, et vesi tuleb vastu 12 meetri peal ja kaks soont kohtuvad 16 meetri peal. Aga koht oli tal ikkagi õige ja kaevumeister kontrollis ka üle, et koht on õige.
Meil on seal all tugev liivakivi ütles kaevumeister. Nüüd siis tuleb järgmine kord kui krundile lähen, ehitada mingi kate kaevule peale, et keegi sinna sisse ei kukuks ja ka sodi ja lehed ei läheks kaevu. Mõtlesin, et eks ma esialgu teen lihtsalt laudadest kaane ja siis hiljem peaks mingi raskema ja tugevama kaane sinna organiseerima. Aga ka on mul küsimus, et kas peaks ka veel mingi putka ümber ehitama või siis jätma lihtsalt kaanega. Samas putka jaoks ju vajadust pole.
Ka peaks kaevu ümbritsema plaatidega, et seal oleks puhas ja ka pinnavesi saaks eemale juhitud. Kaevumeister ütles ka, et ta annab siis hiljem mulle ka juhtnööre, mis edasi teha kui ma sinna kanti lähen. Järgmine kord läheb liiga kiireks, aga ma arvan, et puhkuse ajal kindlasti astun läbi.
Nüüd on üks väga tähtis asi meil krundil olemas. Me Miinaga arutasime, et see on isegi tähtsam kui elekter, sest enamus asju saab ka elektrita tehtud, aga ilma veeta ei saa. Me oleme ka seda vett seal tonnide kaupa vedanud.
Igatahes suur, suur tänu kaevumeistrile ja ka Andrusele!