Visalt, aga edeneb ikkagi

Täna siis tegime natuke oma korteri peal tööd. Viimasel ajal on tervis väga kehva olnud ja kui pühapäeval sai ka natuke tehtud, siis õhtul oli vasakus rinnas valu. Ei tea, mingi vastik viirus muudkui ründab ja üritab. Olen sellega võidelnud jaanuari keskelt saati ja nüüd sai miskit tableti võtma hakatud ning läks juba paremaks. Aga vist mitte nii palju, et saaks kohe rabama hakata. Aga midagi ikka teha on vahepeal saanud. Magamistoas on nüüd isegi juba eps plaadid osaliselt maas ja täna kruntisime ukse ava ära, et saaksime siis kipsplaadi seina liimida. Siis saab ka Brio plaadid eps plaatidele panna ning seintega tegelema hakata. Aga üha rohkem on selliseid nokitsemise täid, mis võtavad aega ja hiljem vaatad, et nagu polekski midagi teinud. Aga see selline vahepealne etapp mis tuleb üle elada.

Siin pilt köögi poole. Täna nikerdasime köögi seina. Selle pildi peal korraga avastasime, et nagu metsas kohe. Kuused akna taga. Nad on kaugemal ja nii tihedad küll ei paista olevat. Aga pildi peale nagu mets kohe.

Siin siis magamistoa põrand. Sellega oli paras mässamine. Kergkruusaga sai tehtud tasandus. Kergkruusa kiht oli paks, sest paneel oli õhem kui mujal ja kruusa kihi paksus tuli kokku oma 100mm. Keldrist sai veetud oma 35 kotti seda. Aga pärast kipsplaatidega katmist katmist on see nüüd seisnud kolm nädalat ja saanud kuivada. Kergkruusas oli omajagu niiskust sees, sest hoitud olid need ju õues ja keldris need ei kuivanud piisavalt. Nüüd tarvis ukse paled kipsplaatidega katta, et siis saaks epsiga edasi minna. Epsi peale tuleb omakorda Brio 18 plaat, mis moodustab, siis ühtlase ja tugeva kihi. Peale seda saab tegelema hakata ka seintega.

Elutoas sai ka osaliselt tehtud tasandus ära ja kipsplaadid peale kuivamist maha pandud. Kohe palju parem on ka siledal põrandal kakerdada.

Ukse paled kuivavad ja siis saame liimida sinna kipsplaadid. Nii kuradimuse viltu on paled, et peab Perlfixiga kipsplaadid liimima. Kruntisime täna paled ja ka ühe seina ära, et siis saab mingi päev liimima hakata.

Põranda puhul siis selgituseks, et mis me teeme. Põranda tegime paneelini puhtaks, sest kohati põrand vajus ja nagises ning pole mõtet parketti sellisele põrandale panna ja hiljem kiruda.

Põrandale panime ja osaliselt veel paneme pistikute jaoks kaablid, mis on paigaldustorudes. Siis teeme kergkruusaga minimaalselt 25mm tasanduse. Aga enne mõõtsime põranda kõrgused üle ja kui kõige kõrgemas punktis teha 25mm, siis vahepeal saab sellest 50-60mm. Lihtsalt nii erineva kõrgusega on paneelid paigaldatud.

Kergkruusa peale tuleb vahe kihiks kipsplaat. Seda näeb ka Knauf ette, et kui kihi paksus on suurem kui 20mm, siis peab kruusa katma mingi plaatmaterjaliga.

Kipsplaadi peale tuleb eps 80 plaatidest kiht mille paksus on 50mm. Tegelikult oleks parem epsi asemel kasutada spetsiaalset villa, aga ma uurisin ja nende villade hinnad on räiged ja kasutame epsi. Me ikkagi ju tuleme siia elama ajutiselt ja lõpp eesmärk on ikkagi majja elama asuda.

Epsi kihi peale siis tellisime Knauf Brio 18 plaadid. Esialgu tundus, et kuradima kallis. Aga kui samas arvutada tavalise põranda kipsi kulu ja töö kokku, siis enam nii kallis see Brio ei tule. Põranda kipsi peab kaks kihti panema. Lisaks siis on vaja lauspahteldus teha. Kahe kihi plaatide kogus oleks olnud juba suur. Lisaks oleks olnud vaja kedagi appi, et neid tassida. Brio plaatide mõõdud on 600x1200 ja need tassisin detsembris ise kohale. Need Brio plaadid on parajalt rasked. Need on ka tugevamad kui põrandakips. Lisaks on need punnidega nii, et saab korralikult omavahel ühendada. Vuuke ei ole tarvis pahteldada ega lauspahteldust teha. Samas võib vuugid ka pahteldada. Oleneb kattematerjalist. Parketi puhul see vajalik pole, aga linoleumi puhul küll.

Miks ma valisin sellise põranda. Sellepärast, et kuna me oleme teisel korrusel, siis soojuse pärast nii väga muretseda pole vaja. Samas on see kohati vajalik, sest külm kandub ikkagi välisseintest ka äärmistesse vahelae paneelidesse. Aga heli pärast on just soovitav teha ujuvpõrand. Laagide puhul kandub ikkagi heli laagide kaudu edasi. Uute laagide materjal ostmine oleks omajagu raha võtnud. Lisaks siis transportimine ja nende paigaldamine ka omaette aja. Nii tundus, et ujuvpõrand on mõtekam. Isegi kui kasutada seda kallimavõitu Brio 18 plaati.

Paistab, et lõpuks hakkab ka tervis paranema ja saab usinamalt korteriga edasi tegeleda. Samas on vaja veel tegeleda ikkagi selle uue vererõhu rohuga. See viib ikkagi minu arvates rõhu liiga alla ja kui ma tööd teen, siis väsin kohati liialt ära. Vana rohuga mul seda probleemi polnud. Ka polnud mul probleeme peapööritusega. Nüüd kohati on kui remonti tehes kiiresti püsti tõusta. Lisaks on siis veel tekkinud köha, mis ei lase kohati korralikult magada. Kuradi jama. Enne polnud mul häda midagi kui vana rohtu võtsin. Nüüd aga uue rohuga jamasid kui palju. Aga näed arst on rahul, nüüd on rõhk 120/70. Minu arvates on see minusuguse jaoks liiast. Ka enne rääkisid arstid, et 135/85 on minu puhul ok, aga nüüd teiste arstide arvates enam mitte. Aga mis nendest numbritest kasu on kui mul elukvaliteet tohutult langeb? Ei tea, eks tuleb jälle arstide vahte käija ja uus rohi otsida. Perearst ütles, et need kõrvalnähud ongi uue rohu puhul kõrvalnähud. Eks näis mis saab.

Kevade algus

Kuna eile oli ilus päev, päike paistis ja tööpäev lõppes ka valgel ajal, siis sai eile käidud Pärnal. Eks ma olen ka varem see aasta käinud, aga siis olen millegi järel käinud ja aega pole olnud ringi kakerdada. Lund oli ka varem palju rohkem ja kakerdamine suht raske. Aga eile oli küll lund, aga seda oli ikka palju vähem ja kohati oli maa ka juba paljas. Esialgu on kõik korras, aga ega hõisata veel saa. Külm küll enam ei tohiks liiga teha, aga päike ja kuivus küll.

Selline vaade avanes eile rodode juures. Lund seal veel on ja ega see sealt väga kiiresti ära sula, sest päike eriti peale ei paista ja soe õhk ei ulatu ka sinna veel nii pea. See on madalam koht ja mets hoiab ka natuke tepmeratuuri.

Siin pilt tehtud ligemalt osadest rododest. Esimene vasakul peaks ‘Haaga’ olema ja taga kaks ‘Catawbiense Grandiflorum’ taime ning vahepeal ‘Virginia Delp’. Kõigil on õiepungi, mõnel rohkem ja mõnel vähem.

Siin pilt ‘Blutopia’ ja ‘Catawbiense Boursalt’’' taimest. Kui kõik hästi läheb, siis on ka nendelt õite ilu see kevad oodata.

Kui see aasta kevad ei tule väga kuiv ja ka ei tule hiliseid külmi, siis äkki näeb rohket õitsemist. Pungi selleks jagub ja kõik sõltub, siis ilmast. Nii karme külmakraade enam ei tohiks tulla, mis pungi kahjustaks. Aga lund on rohkem olnud kui eelmine aasta nii, et kui see sulama hakkab, siis vast osa sellest veest ka rododele jääb. Eelmine aasta oli suhteliselt vähe lund ja taevast ei tulnud eriti hiljem ka lisa vett. Loodame et see kevad ikka vähe vihmasem tuleb. Heitlehiste rododega on ikka nii, et “külalised” on enamus pungi ära söönud. Ma ei jõudnud eelmine aasta sügisel ka aedu ümber panna nagu üle eelmine aasta ja seda oligi oodata, et tullakse maitsma. Aga võib olla ongi parem. See aasta plaanin heitlehised uude kohta istutada ja siis ongi parem kui nad tegelevad pigem uute võrsetega. On taimed ka sügiseks vähe tugevamad.

Teiste taimedega oli ka kõik korras kui välja arvata metsataimed. Ka see aasta on osa mände ära söödud ja ega eriti palju taimi enam alles polegi. Mul on ka selle alale tehtud uued plaanid, sest pole mõtet sinna uusi taimi istutada. Või õigemini metsa sinna ei tule vaid tulevad erinevad puud ja heitlehised rodod ning mustikad.

See on teravaõiene kastik ‘Karl Foerester’. Ilus küll. Kui veel lund rohkem oleks ja taim ise ka suurem oleks.

Nüüd siis jääme ootama, et milline saab olema märtsi kuu. See on kõige päiksepaistelisem kuu aastas. Aga ma loodan, et päris sellist ei tule nagu viimasel aastal, et praktiliselt iga päev säras päike. See ei tee head ei taimedele ega ka minu silmadele. Samas päris sompus märtsi ka ei tahaks. Aga mis siin ikka tahta, see mis tuleb, sellega tuleb leppida.