Kevade algus

Kuna eile oli ilus päev, päike paistis ja tööpäev lõppes ka valgel ajal, siis sai eile käidud Pärnal. Eks ma olen ka varem see aasta käinud, aga siis olen millegi järel käinud ja aega pole olnud ringi kakerdada. Lund oli ka varem palju rohkem ja kakerdamine suht raske. Aga eile oli küll lund, aga seda oli ikka palju vähem ja kohati oli maa ka juba paljas. Esialgu on kõik korras, aga ega hõisata veel saa. Külm küll enam ei tohiks liiga teha, aga päike ja kuivus küll.

Selline vaade avanes eile rodode juures. Lund seal veel on ja ega see sealt väga kiiresti ära sula, sest päike eriti peale ei paista ja soe õhk ei ulatu ka sinna veel nii pea. See on madalam koht ja mets hoiab ka natuke tepmeratuuri.

Siin pilt tehtud ligemalt osadest rododest. Esimene vasakul peaks ‘Haaga’ olema ja taga kaks ‘Catawbiense Grandiflorum’ taime ning vahepeal ‘Virginia Delp’. Kõigil on õiepungi, mõnel rohkem ja mõnel vähem.

Siin pilt ‘Blutopia’ ja ‘Catawbiense Boursalt’’' taimest. Kui kõik hästi läheb, siis on ka nendelt õite ilu see kevad oodata.

Kui see aasta kevad ei tule väga kuiv ja ka ei tule hiliseid külmi, siis äkki näeb rohket õitsemist. Pungi selleks jagub ja kõik sõltub, siis ilmast. Nii karme külmakraade enam ei tohiks tulla, mis pungi kahjustaks. Aga lund on rohkem olnud kui eelmine aasta nii, et kui see sulama hakkab, siis vast osa sellest veest ka rododele jääb. Eelmine aasta oli suhteliselt vähe lund ja taevast ei tulnud eriti hiljem ka lisa vett. Loodame et see kevad ikka vähe vihmasem tuleb. Heitlehiste rododega on ikka nii, et “külalised” on enamus pungi ära söönud. Ma ei jõudnud eelmine aasta sügisel ka aedu ümber panna nagu üle eelmine aasta ja seda oligi oodata, et tullakse maitsma. Aga võib olla ongi parem. See aasta plaanin heitlehised uude kohta istutada ja siis ongi parem kui nad tegelevad pigem uute võrsetega. On taimed ka sügiseks vähe tugevamad.

Teiste taimedega oli ka kõik korras kui välja arvata metsataimed. Ka see aasta on osa mände ära söödud ja ega eriti palju taimi enam alles polegi. Mul on ka selle alale tehtud uued plaanid, sest pole mõtet sinna uusi taimi istutada. Või õigemini metsa sinna ei tule vaid tulevad erinevad puud ja heitlehised rodod ning mustikad.

See on teravaõiene kastik ‘Karl Foerester’. Ilus küll. Kui veel lund rohkem oleks ja taim ise ka suurem oleks.

Nüüd siis jääme ootama, et milline saab olema märtsi kuu. See on kõige päiksepaistelisem kuu aastas. Aga ma loodan, et päris sellist ei tule nagu viimasel aastal, et praktiliselt iga päev säras päike. See ei tee head ei taimedele ega ka minu silmadele. Samas päris sompus märtsi ka ei tahaks. Aga mis siin ikka tahta, see mis tuleb, sellega tuleb leppida.