Reede, 27. juuli 2012

Kassisaba

Sealsamas, mitte kaugel kassiristikust kasvasivad ka kassisabad. Need on ka väga ilusate siniste õitega. kui neid veel kampas palju on, siis on eriti kena vaade. Aga eks sama lugu onju ka lavendlitega, ega kui neid ka hõredalt mõni üksik taim on, siis ei ole seda “õiget” vaadet.

Kassisaba 01

Kassisaba 02

Kassiristik

See ristik kasvab siis täitsa liivasel pinnal ja moodustab suure “udupeade kamba” kui seda palju on. Seda kasvab ka siin seal, kus siis on lahja liivane pinnas.

Kassiristik 01Siin siis need “udupead” väikesel lagendikul metsa sees

Kassiristik 02Siin siis pilt õisikutest ligemalt

Kassiristik 03Siin siis pilt kaugemalt. See pilt pole just eriti hästi õnnestunud

Põldjumikas

See on siis teine jumikas, mis on mulle silma jäänud. Selle jumika lehed on palju kenamad.

Põldjumikas 01Siin üks põõsas kaugemalt. See ei näe enam nii ilus välja, sest õitsemine on lõppemas

Põldjumikas 02Siin õied ligemalt

Põldjumikas 05Sellised lehed on siis sellel jumikal

Põldjumikas 06Siin siis ühe teise kohapeal olev põõsas, mis näeb vähe kobedam välja

Nõgeselehine kellukas

Selle kelluka ma siis “avastasin” eelmine aasta. See aasta on see juba laiemalt levinud. Vaatasin siis eelmine aasta, et mis nõgeselehtedega taimed seal ühe teeraja serval kasvavad ja siis hiljem tagatipuks hakkas “nõges” veel õitsema. Uurisin siis järgi ja tegu kellukaga. Sellel on ilusad suured õied ja taimed ise on ka päris kõrged, kohati üle 1,5m kõrged. Eks ümbruskonna kõrrelised sunnivad kõrgusesse kasvama.

Nõgeselehine kellukas 01Siin siis pilt sellest suuremast “pundist”. See aasta on ka kaugemal juba üksikuid taimi

Nõgeselehine kellukas 02Siin üks kaugemal olev lill

Nõgeselehine kellukas 03Siin õied ligemalt

Kaheaastane kuningakepp

See peaks siis olema kaheaastane kuningakepp. Vähemasti nii mina selle identifitseerisin. kui ma eksinud olen, andke aga teada. See siis oli seal üle jõe, TBA-st natuke eemal, metsa servas. Seda oli ka seal aasa peal. Raamatu väitel tegemist tegelikult “tulnukaga” kes siis meila kohanenud.

Kaheaastane kuningakepp 01Siin see siis “poseerib” ühe noore männi taustal

Kaheaastane kuningakepp 02Õied siis ligemalt, täitsa ilusad on

Harilik härghein

See ka täitsa tavaline taim mida leidub igal pool. Aga ühes kohas on seda palju koos ja seal oli just “võimas” vaade.

Harilik härghein 03Ligemalt tehtud pilt

Harilik härghein 02Siin siis see koht kus neid palju koos on

Harilik härghein 01Ja siis pilt veel kaugemalt, kus on näha, et neid on palju ja tegelikult on neid veel rohkem

Arujumikas

See on üks jumikatest, mis ma sealt jõe äärest olen leidnud. Lehestik ei ole sellel küll eriti dekoratiivne, aga kui neid põõsaid palju on ja need on madalate kõrreliste vahel, siis on need päris kena vaade. Ja eks siingi sama reegel, palju taimi peab olema.

Arujumikas 01“Kükitas” siis selline põõsas tee servas

Arujumikas 03Siin siis õied ligemalt, täitsa ilusad ju

Aas seahernes

See on siis järgmine niidutaim. Sellega on selline lugu, et see on tõestus, et isegi kui õied on väikesed, siis ikkagi kui seda on palju, on see omamoodi ilusvaade. Neid kasvab kohati ka üksikute pisikeste põõsastena, aga silma jäi just ühes kohas kus seda on suuremate kobaratena. Ka paljude teiste taimedega on sama lugu.

Aas seahernes 01Selline nägi siis välja see seaherne “pusa”

Aas seahernes 03Sellised ilusad kollased õied

Aas kurereha

Sai siis siin käidud ringi ja pildistatud mõningaid aasa taimi. Siin siis üks neist, aas kurereha. Seda on siin palju ja sellel on ilusad sinised õied. Mõte liikus, et võiks seda ka katsetada Pärnal, aga probleem selles, et olevat lubjalembene ja meil ju seal hoopis hapupinnas. Kardan, et jääb seal kiratsema kui üldse kasvab. Samas proovida ikka tasub. Lisaks on veel ka kohati verevat kurereha, aga selle õied on väiksemad ja lillakamad, mitte sinised nagu aas kurerehal.

Aas kurereha 03Siin siis pilt ühest põõsast

Aas kurereha 02Siin siis pilt ligemalt. Ilusad sinised õied on

Pühapäev, 22. juuli 2012

Mõista, mõista mis see on

Ma siin pikemat aega käin mööda ürgorgu ja ka teiselpool jõge lahtiste silmadega ringi. Lisaks siis vahel fotikas ka kaasas, et pilte teha. See on ka seoses ühe plaaniga, mis juba eelmine aasta hakkas kummitama. Aga kuna see veel alles plaan, siis pikalt ei kirjuta praegu, kuigi kindlasti paljud juba arvasid ära.

Ja siis täna sai jälle “luurel” käidud ja siis paar “tegelast” leitud. Aga vot ühe tegelase tuvastamisega jäin hätta. No ma siin sirvisin mitut raamatut, aga ei leia kuidagi sellist tegelast nagu siin piltidel, mis allpool.

Kasvas teine metsa läbiva tee servas. Päike paistab hommikul ja õhtal sinna, aga lõunal varjab mets päikese ära. Pinnas on seal liivane ja lahja. Kohati on seal ka kukeharja. Õite läbimõõt on umbes 2-2,5 cm, mitte rohkem. Ega neid taimi seal palju olnud, hajusalt mõned olid. Ma tegelikult kahtlustan, et see peaks kõrval 20m kaugusel oleva niidu peal ka kasvama. Aga seda saan alles hiljem kontrollida, täna oli seal “liiklus” koertega väga suur ja ma ei saanud eriti palju ümbrust uurida.

IMG_4354

Siin siis kaugemalt pilt

IMG_4358

Siin pilt siis ligemalt ja natuke külje pealt

IMG_4357

Siin siis õitest pilt ligemalt

IMG_4359

Ja see pilt siis tehtud maapinnast

Mul on sihuke “karvane tunne”, et see on mingi tulnukas kes meil siis kohanenud. Seal samas, mitte kaugel oli ka Kaheaastane kuningakepp, mis on ka sisserännanu ja meil kohanenud taim. Äkki siis see ka ja sellepärast ma teatud raamatutest seda ei leiagi. Samas võib tegu olla siis mingi tuttava taimega, lihtsalt asi minu algaja oskustes.

Laupäev, 21. juuli 2012

Tallinna Lillefestival 2012

Sai siis ka lõpuks ettevõetud ja ära käidud seal tornide väljakul. Oleme ikka iga aasta seal käinud. See aasta jäi käimine natuke hiljapeale, aga sellegipoolest ei olnud see halb aeg. Ilm oli ilus ja kuna läksime hommikul, siis ei olnud ka palav. Aga ega hiljemgi palav poleks olnud, hoopis oleks vihma saanud. Sest kui koju jõudsime, siis enamvähem 5 minutit hiljem hakkaski sadama.

See aasta oli minu arvates see festival natuke kesisem kui eelmine aasta. Ju siis ka teemad olid sellised. Paljude osalejate alad olid minu jaoks liiga minimalistlikud ja “picassolikud”. Osadel aladel polnud üldse tegemist enam taimeaiaga vaid hoopis skulptuuride aiaga. Mulle need eriti ei istunud. Aga oli ka alasid kus oli taimi ja osades ikka palju. Mulle meeldisidki need kus oli seda inglismaa cottage garden stiili. Meil vist see nimetatakse seda vanaema aed või siis maa-aia stiil. Minu jaoks on see ikkagi lilleaasa aed. Erinevad lilled ja taimed kasvavad võidu aasal. Jaapani aias hakkasid mulle kohe silma vahtrad. Kahjuks meie eriti selliseid vahtraid Pärnal kasvatada ei saa. Aga ega kunagi pole ju midagi 100% kindel.

Enne festivali ala oli ka üks purskaev, kus kasvasid hostad, aga sinna me eriti ei kippunud, sest seal oli nagu ikka üks “tore” seltskond kes seal tarbis midagi ja ei näinud eriti sõbralik välja. Igakord kui me seal kandis käima on selline seltskond seal sellel alal koha sissevõtnud ja siis tarbivad seal oma “eluvett”. Muidu poleks midagi, aga nad näevad oma räbaldunud riietuses eriti võikad välja ja lisaks see hais ka. Ma ei imesta kui nad ka seal samas omi “asju” ajavad. Aga hostad seal olid ilusad ja suured ning õitsesid.

01

Nüüd on mul siis mure. Hakkasin kasutama seda Windows Live Writer´t, aga ma ei näe kust ma saaks kohe siis pildi alla teksti lisada. Eks siis kirjutan lihtsalt alla edasi.

See pilt on tehtud Luua Metsanduskooli ala. Mulle meeldis siin lihtsus ja siin on näha, et must värv sobib ilusti loodusega. Räägitakse ju et kui tahad, et maja sulanduks ümbruses oleva loodusega, siis värvi see mustaks, must värv “haakub” kõige paremini loodusega.

02

Siin siis veel üks pilt Luua loomingust. Sihuke ilus pisike peenar neil seal. Neid oli siis seal mitu.

05

See on leedulaste jaapani aed. Mulle see meeldis, eriti need vahtrad. Kahju, et meil need külmaõrnad on. Vähemasti sisemaal vist neid eriti ei saa kasvatada. Muhedik on tuttav nende “õrnukeste” puude ja põõsastega. Ei te, kas ta on proovinud neid vahtraid kasvatada?

06

See on EPA, oi vabandust, Eesti Maaülikooli plats. Mulle see kompositsioon ka meeldis. lilli palju polnud, aga oli kiwasid ja liiva ja lilli ning kõike mõõdukalt. Ainuke asi mis mulle seal ei meeldinud oli see suur pilt 100 kroonisest. Mulle ei meeldi see raha taganutmine. oli ilus või mitte, raha pole väärtus, raha on vahend, käibevahend. Need kes väidavad, et raha on riigi alus, eksivad ikka rängalt. Rahvas on riigi alus ja inimesi peaks hindama ülekõige. Ja loodust ka koos elanikega. Raha tuleb ja läheb, mis sest taga nutta.

07

Ilusad suured karikakrad olid Maaülikooli alal.

08

Siin on tehtud pilt kaugemalt kahest alast. Ees on soomlaste “Ilu koduteel” ja taga on “Linnadzungel” Eesti Maastikuarhidektuuri ja Üliõpilaste seltsi poolt. Koos moodustasid nad väga ilusa pildi. Ja kui ma vaatan netist pilte, siis just nüüd on õige aeg vaadatamas käija, nüüd on lilled kasvanud ja näeb seda tõelist ilu. Juunis oli seal suhteliselt lage pilt.

11

Sihuke ilus kodutee siis.

12

Sihuke tore “mütakas” seal keset platsi.

13

Siin veel üks pilt soomlaste alast.

15

Siin ka pilt ligemalt sellest Linnadžunglist. Need karikakrad on ka siin “säramas”.

18

See on Igavere puukooli ala. Siin on ka hea võrdlus kuidas taimed ja lilled on kasvanud. Siin pole küll õitsejaid eriti, aga siin on siis taime värvide ja lehestikuga “mängitud”.

19

Siin siis teisest nurgas tehtud pilt.

21

Siin kaugemalt pilt Eesti Nooraednike Liidu alast. Nimi oli sel Kirev päev, valge öö. Nende ala oli väga õiterohke ja ilus. Need pajukerad olid ka huvitavad ja omapärased.

23

Ja kus siin jagus õisi.

24

Veel õisi.

26

See on Tallinna Kesklinna Valitsuse plats, mis mulle ka väga meeldis. Siin on kasutatud kõrrelisi ja puid ning ka lilli. Nimi oli selle Pesakast. Mulle see kõrreliste struktuur meeldib. kui need veel tuules kõiguvad, siis on eriti omapärane vaatepilt.

28

Siin on mägimänd siis “uppunud” teiste taimede vahele. Aga kui tuleb sügis ja veel talv, pääseb tema esiplaanile.

30

Selline vaade oli siis sellele Pesakastile keskelt. Miski siin mulle väga meeldib.

32

Sihukesed huvitavad kõrrelised siis seal. Ei tea, mis need on? Küll mingil ajal siis teada saame.

35

See on vaade siis teisest otsast. pärnal peaks ka mändide ümber midagi taolist “looma”. Kui jõuab.

36

See on Saksamaa, Schwerin´i ala. See oli ka ühest otsast “minimalistlikult” taimestatud ja vahepeal siis natuke maavarasid ja siis teises otsas ka taimi. Sihuke “tööstuse taimestus”. Ma kaldun arvama, et seal on mõju ja mõtteid Saksamaast endast. Vähemalt minu mõtted niimoodi liiguvad.

40

Teises otsas siis oli lilli ja stepirohi. Mulle stepirohi ka meeldib.

Need olid siis osalejad kes mulle meeldisid. Selline siis on minu maitse selle aasta osalejatest. Mõnele teisele võib olla meeldivad hoopis teised osalejad.

42

Hakkasime siis tagasi tunneli juurde kõndima ning möödusime sellisest peenrast. Need kurehad olid seal võimsad. Kurerehad on üldse ilusad ja vastupidavad lilled. Iga aasta on jõeäärne neid täis ja õitsevad pikalt. Ei tea, mis kurerehad need siin on?

43

Siin kurerehad ligemalt.

44

Kui me seal seisime ja kurerehasid imetlesime, siis tundsime head lõhna ja pöörasime siis ringi ning seal see oli. Lõhnas meie selja taga. Võimas ebajasmiini põõsas.

Sellega siis meie reis sinna festivalile lõppes. Tore kui sellist asja korraldatakse ja silmailu pakutakse. Selliseid alasid võiks ka ilma võistlusmomendita mujal linnas olla. Võiks mingid alad olla, kus siis noored aednikud või maastikuarhitektid saaksid iga aasta lasta oma fantaasial mingil määral lennata. Seda muidugi kellegi käe all. Ma saan aru, et haljastamine on kallis, aga äkki saaks siin kuidagi kaasta erasektorit ja pakkuda seal mingil määral reklaamimiseks võimalusi. Reklaam ei pea ju olema mingi märk kusagil posti otsas, asjale on ju võimalik läheneda loomingulisemalt ja kes teab kui palju häid mõtteid on inimestel peas. Saaks siis neid mõtteid kasutada ja noored õpilased saaksid ka “kätt harjutada”. Samas saaks ka praktikat õpilastele, mis on hädavajalik. Kui piisavalt kaua saab ettemõelda, siis on ka ju võimalik raha kokkuhoida ja palju lilli ning taimi ettekasvatada.

Aga eks need on minu “sinisilmse” inimese uitmõtted. Võib olla isegi utoopilised mõtted, sest raske on murda kujunenud mugavust ja mõtteid. Kõige lihtsam on ikkagi rajada suuri murudega alasid ja siis neid niita. kuigi nende rajamine ja hooldamine pole üldse odav. Lugesin siin just mingi aega tagasi Noel Kingsbury mõtteid inglise murust. Seal ta kirjutab ka, et ta pole küll inglise muru vastane, aga see kuidas seda proovitakse iga hinna eest hoopis teise kliimasse ja teistesse oludesse rajada, ei ole mõistlik. Ma täitsa nõus temaga. Mina ka olen juba ammu mõelnud, et meil seal Pärnal küll pole mõtet hakata mingit suurt muru ala rajama ja energiat ja vett raiskama, et siis seda ilusana hoida. Natuke võib seda muru seal olla, aga meil on pinnas ja kliima seal ikka rohkem selline nõmmeaia või stepi moodi ning tulebki, siis sellega tegeleda. Meil on Pärnal tegelikult sellepoolest vedanud, et meil on seal palju erinevaid olukordi. On kohti kuhu saab rajada rodoaia, on kohti kuhu saab rajada nõmmeaia või siis kiviktaimla või alpiaia. Aga on ka koht kuhu saame rajada “loodusliku” veekogu ja on ka kohti kuhu saame rajada niiskematele taimedele aia. Kuigi jah, vahemaad on suuremad kui muidu, aga siis ongi hea mööda erinevaid aiaosasid ringi “kungata”. Nii, et meil on ainult vaja hakkamist ja raha ka. Eks siis aegupidi me seal kulgeme. See saab arvatavasti olema meie “jaapani aed”, kus on siis näha meie elutee, vähemalt osaliselt.