Kolmapäev, 29. juuni 2011

Korraga läks kiireks siblimiseks

Mõtlesime siin Miinaga, et ei tea kas EE ka mingi aeg liigutama hakkab. Et peaks vist uurima, millal neil plaan tegutsema hakata. Esmaspäeval saatsin neile kirja ja õhtul tuli kõne ehitajalt, et neljapäeval hakkavad nad tööga pihta. Arvatavasti järgmine nädal hakkavad vist kaevama kraavi. Esialgu on neil vaja maha märkida kaabli asukoht ja siis võsa maha vaja võtta. Eks siis näis kui kiiresti nad siis jõuavad töö ära teha.
Siis otsustasin, et ostan ära selle haagisekonksu autole, sest see tiirutamine läheb juba nii palju maksma, et see on juba üle poole konksu hinnast. Selle peaks saama ka enne 16 juulit alla saama.
Täna siis korraga tuli kõne kaevu kaevajalt. Ta ka nüüd kaevaks kaevu sellel nädalal ära. Uurisin Andruse käest ja toetusega on kõik korras. Helistasin siis kaevu kaevajale ja ütlesin, et võib sellele asjale käigu sisse anda küll. Ta vaatas ka ise üle, et kas see koht kus vitsamees kaevu koha määras on ok ja ta ütles, et on küll. Aga ta oli ka nõus, et ikka nii sügavat kaevu küll vaja pole. Ta arvas, et seal võib tulla nii 6m sügavune kaev.
Kui nüüd kõik läheb hästi ja ma konksu autole alla saan siis lähen 16 juuli Jaanale ja Tarmole külla ning viin ka treileri krundile ära. Selleks ajaks on võib olla ka siis kaev valmis ja elektri ühenduskilp ka valmis. Eks siis näis kuidas asjad edenevad. Ei tea kuidas siis kõik korraga üehele ajale sattus.

Esmaspäev, 27. juuni 2011

24 ja 25 juuni

24 juuni hommikul siis tõusime ikka väga vara, sest Marta ajas meid üles. Me olime juba kella 7 ajal krundil.
Kõigepealt siis kavasin augu selle kingituseks saadud rododendroni jaoks, mille nimi on Junifeuer. Siis tassisime jälle sealt mülkast vett ning panime turba likku.
Vahepeal siis käisime vaatamas kuidas männitaimedel on läinud. Need kilpjalad on seal siis kohati jälle kasvanud, aga õnneks nii palju mitte, et männid päris valguseta jääks. Kakkusin siis jälle kohati neid seal välja.
Siis istutasime ära selle teise rodo ja panime siis lõkke jälle huugama. Kuradima hästi ikka põlesid need oksad seal. Lõunaks oli see hunnik seal liivaplatsil otsas. Käisime siis Põlvas jälle keha kinnitamas ning tagasi tulles jätkasime okste põletamist sellest vahtra salu kõrval olnud hunnikust. Kella 3 ja 4 vahepeal hakkas taevas kaugemal vaikselt tumedaks minema ja varsti oli ka juba mürinat kuulda. Ma siis Miina soovitusel otsustasin ära istutada need Aiasõbrast ostetud taimed. Ostsime 5 siberi valdsteiniat, 5 südajat tiarelli, 5 tiarelli Pink Skyrocket, 3 kuuetist kukeharja ja 2 Schmidti puju. Kukeharjad ja puju on mõeldud liivakasti, aga teised rodode juurde.
Istutamise lõpu poole hakkas korraga sadama ja nagi oa varrest. Aga ega mul muud ülejäänud kui ikkagi istutamine lõpule viia. Olin siis läbimärg kui lõpetasin ja autosse istusin. Ega see sadu kaua kestnud, aga va kurjajuur kustutas lõkke ära, küll mitte päris lõpuni, aga lahtist leeki polnud.
Vahepeal ajasime selga kuivad riided ja siis hakkas jälle natuke sadama. Otsustasime, et käime siis vahepeal Põlvas poes ära, mis seal ikka niisama passida. Seni kui me poes käisime jäi ka sadu järgi. Ka võtsime me kanistritega Põlvast järve vett kaasa, sest mälgas nr.2 oli kuivale enne jäänud.
Kusagil kella 5 ajal olime siis tagasi Pärnal ja ma alustasin jälle lõkke süütamist. Õnneks olid söed tuha all hõõgumas ja see ei olnud eriti raske. Aga oksad oli nüüd märjad ja ei põlenud enam hästi. Aga lõpuks kui lõke juba intensiivsemalt põlema hakkas ja kuumus oli jälle suur, siis põlesid ka need märjad oksad ilusti. Me siis vedasimegi sealt hunnikust kuni õhta kella poole üheksani lõkkesse ja hakkasime ennast ära minekuks sättima. Natuke peale kella 9 sõitsime siis ära Võru poole.
25 juuni hommikul olime jälle varahommikul platsis. Niitsime siis heina, võtsime maha need vahtrad, kastsime siis veel lilli ja taimi ning ehitasime ka lõpuni siis selle kompostikasti, mis eelmisest korrast poolikuks oli jäänud. See kompostikast sai lõpuks täitsa ok, aga me peenart tahame teha, siis on juba vaja peenemat materjali. Aga eks seda üritame siis teha juba puhkuse ajal, sest siis on aega rohkem.
Vedasime siis vahtra salust ära ka need palgid, mis seal vedelesid, sest sinna kus need olid tahame me treileri panna. Panime toikad ka püsti kuhu see treiler neamvähem jääda võiks.
Ahjaa, vahepeal istutasime ära ka need kuuetised kukeharjad ja pujud ka. Lõpuks siis tegime ka kaameraga ringi peale ja hakkasime peale kümmet liikuma, sest meil oli pikk sõit ees. Me läksime seekord siis Lüllemäe kaudu Tallinnasse.
Niitsime siis natuke heina ka. Vikat oli ika väga nõri ja see uus luisk ei olnud õldse hea. Peab vist selle vana luisu sinna Pärnale viima. Samas ei taha ka, sest see vana luisk teritab nuga ka hästi. Muidu olin pidevalt hädas kööginoaga ja see vana luisk lahendas selles
Siin siis pilt vahtra salule. Veel on vasakul need vahtrad püsti, mis varjasid päikest
Ja siin enam pole. Tegelikult oli mul nendest ka natuke kahju, aga neid puid on seal nii palju, et kui igat puud ei saa säilitada. Seda enam, et seal on palju vanemaid puid, mis on esmatähtsad. Kõrgemalt sai sellepärast mahavõetud, et saaks paremini kände kätte
Siin oli siis see teine oksa hunnik. Natuke sellest jäi alles, sest seal olid herilased pesa teinud ja ei saanud piisava kirusega seal oksi kätte ning aeg sai lihtsalt otsa. Siia siis peaks ka see easyhome-i maja tulema
Siia paigutame siis treileri, uksega lõuna suunas
Sellise kompostikasti saime siis valmis. See on vahtra salu poolne ots
Kompostikast siis ligemalt
Kompostikast vaadatuna külje pealt
Vaade kompostikastile siis teisest otsast. See ots on siis lahti jäetud, et ligipääseda. Tegelikult on mul plaanis siit edasi pikendada seda kasti
Siin oli siis see liivaplatsi peal olnud oksa hunnik
Selline tuhahunnik siis jäi järele
Selline nägi välja liivakast koos uute asukatega. Ka lisasin ma osadele taimedele metsa alt mulda
Siin siis uued asukad, kolm rohelist on kuuetised kukeharjad ja kaks halli pujud. Paremal on kadakkaerad
Ka teine karpaadi kellukas hakkab õitsema
Siin siis rodonurk. Vasakul jäi Falling Snow siis praegu üksikult, aga sinna tuleba talle ka veel augusti seltsi. Lisaks plaanisime, et teeme rodode esise puhtaks, aga ei jõudnud, aga sellega on ka aega
Siin on siis koos kolm rodot. Catawbiense Grandiflorum taga vasakul, Junifeuer taga paremal ja ees keskel Helgoland. Vasakul on veel näha tiarellid Pink Skyrocket
Siin siis teise nurga alt see punt. Nüüd on ka näha teised pinnakatjad. Keskel on südajad tiarellid ja taga kahe rodo keskel siberi valdsteiniad
Siin siis praegu üksikult Falling Snow
Siin oli siis see teine oksa hunnik. Nüüd on sellest väike osa alles

23 juuni

Kuna meil mõlemal Miinaga oli neli vaba päeva, siis otsustasime, et läheme Pärnale jaanipäevaks. Startisime siis neljapäeva varahommikul ja nagu ikka kulgesime mööda Piibe maanteed.
Ma olin varem juba ära tellinud Aiasõbrast taimed ning siis enne Tartut pöörasime ära ning suundusime Tallinn-Tartu maanteele. Lõpuks jõudsime Laevale välja. Seal siis põrutasime edasi Aiasõpra ja vaatasime natuke ringi, ajasime natuke juttu ja soovisime häid pühi ning sõitsime koos taimedega edasi siis krundi poole. Seekord jõudsime kusagil kella 11 paiku krundile. Laadisime asjad ja taimed maha ning läksime Põlvasse, et seal keha kinnitada ning ka turvast ning koorepuru osta. Punud täis ja nodi käes, sõitsime tagasi krundile.
Otsustasin, et teen siis kohe ära ka mõned pildid enne kui tööga pihta hakkan.
Kuna meil oli plaanis seekord ära põletada võimalikult palju neid oksi ja kände siis alustasimegi lõkkega. Alguses vedasin mõned kännud eestpoolt, sealt kolmnurgast ja siis lisasin ka oksi ning tegin tule üles. Kuna vahepeal käisid tuuleiilid siis ei teinud suurt tuld. Need oksad, mis seal liivaplatsil hunnikus olid, olid ikka väga kuivad. Põlesid nagu mühinal, vahel ei jõudnud nii kiiresti peale tassida kui vaja. Kuna Miinale ei meeldinud lõkke juures, siis ta läks tühja tünniga sinna taha mülgas number kaks juurde ja laadis selle täis. Käisin siis ka seal ja tõime siis täis tünni ära.
Vahepeal siis viskasin jälle oksi lõkkesse ja siis kaevasin ära augu Catawbiense jaoks ning istutasime selle siis vahepeal ära. Ma istutasin selle sinna Helgolandi taha, vasakule poole. Ta ju suuremat kasvu ka. Õhta poole, aga üks moment nagu sõrme nipsu peale saabus tuulevaikus ja päikese paiste. No siis ma hakkasin andma hagu, et lõke suuremaks saaks.
Õhtal siis kustutasime lõkke ja laadisime osa lilli, mis olid Merlele mõeldud auto peale ning läksime Räpinasse. Viisin Merlele oma kasvatatud nõmm liivatee ja ühe mauklehe ning mõned sarvkannikesed ning hosta, mis sai ostetud talle Tallinnast. Istusime ja kärsatasime liha seal ning peale 9 startisime Võru poole.
Selline nägi siis välja liivakast
Kalju kukehari on ka suuremaks kasvanud selle pooleteise nädalaga
Üks karpaadi kellukas oli isegi õitsema läinud. Sellistes oludes isegi
Natuke kõrvalpool on veel kaks kellukat, mis valmistuvad õitsemiseks
See on siis Falling Snow. Võrsed on selle ajaga päris hästi pikkust visanud
Ka Helgoland on jõudsalt kasvanud
Siin ma lihtsalt pildistasin kase noorendikku, mis jääb siis sinna lõuna poole. pildi pealt ei ole eriti aru saada, aga tegelikult on see ikka kõvasti hõredam kui eelmine aasta, sest võsa on maha võetud
Siin veel üks pilt sellest noorendikust
Üks mägisibulates hakkab varsti õitsema. See on see koht seal vahtra salu lõuna servas
See Pirita jõe äärest saadud kukehari on ka ilusti kasvanud
Metsvitsad on ilusti kasvama läinud, aga ikkagi on neil seal liiga kui. Ei tea kuidas nad juuli kuumusega seal hakkama saavad. Aga õnneks Vahtrad varjavad otsese päikese ära ja see peaks natuke päästma
Siin on siis näha kuidas maltsad ümbritsevad maranaid. See on seal kahe tee vahelises kolmnurgas
Siin on siis näha need noored vahtrad, mis varjavad päikest maranate eest. Need peavad minema. Nii kui nii on seal kõrval üks suurem vaher ja tema jääb alles

10-12 juuni

Võtsin siis 10 juuni vabaks, sest Miinal oli üle pika aja vaba nädalavahetus ja ka kool sai tal lõpetatud ning otsustasime reedel juba Pärna poole teele asuda, et siis jõuaks ka rohkem seal ära teha.
Vahepeal olime siin mõtteid mõlgutanud ja otsustasime, et proovime ka rododega tegeleda. See mõte oli meil juba eelmine aasta, aga siis polnud aega sellega tegeleda. Asi selles, et meil kasvab seal krudil nii mustikaid, pohli kui ka kanarbikke ja ju siis seal on happeline pinnas ning saab ka rodosid kasvatada. Olime siis ostnud ka kolm rodo põõsast Hansaplantist. Üks oli jaku rodo Helgoland, mis ka läks rõdu peal õitsema. Teine rodo oli ka jaku rodo Falling Snow, aga see oli vist külma saanud, sest tema õitsema ei hakanudki. Kolmas rodo oli Catawbiense Grandiflorum, mis polnud veel õitsema hakanud ja selle jätsime veel rõdule oma aega ootama. Kaasa võtsime siis kaks rodot ja lisaks veel ebajasmiini põõsa, mille saime Mare käest.
Kuna me alustasime sõitu vara, siis jõudsime krundile juba enne kella 11-st. Panime siis asjad maha ja panime põõsad metsa alla vette, et need ära ei kuivaks ja saaks end vett täis imeda.
Edasi sõitsime siis Räpinasse, et käija külas Ülo ja Merle juures ning kätte saada hübriidhaava taimed. Ma leidsin Juhani puukoolist, et nad müüsid neid taimi, aga need olid otsas. Kui huvi tundsin, siis sain vastuse, et neid on veel järgi, sest üks lätlane ütles kaubast ära. Ajasime siis Ülo ja Merlega natuke juttu ning saime hiljem ka oma haavad kätte. Edasi läksime siis tagasi krundile. Vahepeal peatusime Põlvas ja ostsime ka turvast ning männikoore puru.
Haava taimed viisime siis krundi taga osas olnud rööbastesse vette. Vedasime siis ka tünniga vett ja istutasime ära ühe rodo. Kaevasin siis augu valmis ka teise rodo jaoks, aga kuna turvas sai otsa siis ei saanud seda ära istutada. Nokitsesime veel liivakasti kallal ja sõitsime Võrru, et ma saaks veel Rauli käest kätte selle varjualuse, mille ostsime ja temaga Võrru saatsime.
Laupäeva hommikul tõusime vara ja olime juba 8 ajal krundil. Panime siis varjualuse püsti. Sellega läks kusagil 1,5 tundi aega. Siis käisime ära Bauhofis ja tulime kaubaga tagasi.
Istutasime siis ära haava taimed. Enamuse istutasime sinna tagumisse ossa, kus hall lepp kasvab. Seal servas oli lagedat ala, kuhu me haavad istutasimegi. Ülejäänud 20-30 taime istutasime ettepoole, enne seda teist mülka kohta.
Siis vedasime jälle selle 200 liitrise tünniga vett ja istutasime ka ära teise rodo. Kokku läks meil kaks 250 l kotti turvast. Väetasime ka siis veel rodosid ja multsisime koore puruga.
Kuna ilm oli keskpäeval liiga kuum, et tööd teha, siis otsustasime ühe järve otsida, kus saab Martaga ujumas käija. Lõpuks siis jõudsime Valgjärve, mis oli väga ilusa koha peal ja seal me käime veel kindlasti ka edaspidi.
Õhtapoole ki tagasi Pärnale jõudsime, siis rohisime maranad puhtaks ja ka osa mände sai vabastatud kilpjalgadest. Need kuradid kasvatavad ikka sellise katuse, et osa mände oli nende all ka otsad andnud.
Pühapäeval olime jälle siis varakult krundi peal, et jätkata mändide päästeoperatsiooni kilpjalgade pealetungi eest. Ma kohati tegin suured alad neist puhtaks, sest nad on parjalt kõrged, et varjate ka kaugemal asudes mändide eest valgust.
Siis pakkisime kokku ka varjualuse ning ma alustasin kompostikasti punumist. Mul tekkis see mõte kui nägin kusagil mingeid istepinke nendest. Miks mitte ka meie ei võiks osaliselt vähemalt seda risu enda kasuks tööle panna. Võib olla proovime ka siis ühe peenra sellest teha kunagi kui aega on. Peale lõuna hakkasime siis päälinna poole tüürima.
Sissesõidutee servad on päris palju rohtu kasvanud. Pole ka aega neid niita
Siia kuhugi tuleb elektri liitumispunkt. See asub peale truupi sissesõites vasakut kätt
See kahe metsatee vaheline kolmnurk on ka kõvasti maltsa sisse kasvanud. Järgmine kord tuleb vikatile valu anda ja see malts maha niita
Ka maranad olid sellesse maltsa kasvanud. Me puhastasime need ära. Valgetel maranatel olid ka juba mõned õied küljes. Aga ju vist on neil ikkagi vähe valgust. Peab ka need väiksemad vahtrad maha võtma, mis meil plaanis olid juba eelmine aasta
Siin siis see "metslane". Sellele kohe vist väga meeldis, et valgust juurde tuli. See on ikka kõvasti edasi kasvanud. Loodame, et ta vohab siis edasi ja ei anna maltsale võimalust. Kuigi ega maltsale ka siin eriti kasvada meeldi, vist liiga liivane
Metsvitsad on ka ilusti elus, aga neile see asukoht kuidagi ei sobi, sest on liiga kui. Eks ma augusti kuus istutan need kuhugi teise kohta ringi
Aruheinad tunnevad ka ennast mõnusalt ja valmistuvad metsa alust seemendama
See on üks kõrreline, mis kasvas juba enneseal metsa all. Ei te kas see on mingi kastik, näiteks metskastik. Seda peaks siis kohe mingi aeg uurima. See on täitsa ilus kõrreline
Mägisibulad tunnevad ka ennast väga hästi ja on kõvasti edasi arenenud. kui nii jätkub siis nad kasvavad ikka suve lõpuks väga suureks. Lisaks on ennast siia sisse sättinud ka sarvkannike. Ta on üldse ennast nii hästi tundnud, et külvas ennast laiali mitmesse kohta. ka see kukehari kasvab ilusti edasi
See ebatsuuga, mis seal enne kasvas võsa all on ka ilusti suuremaks kasvanud. Tegelikult oli tal kaksikharu, aga me lõikesime teise haru ära ja siis sai ta kasvuhoo sisse. Seekord viskasin talle okaspuude väetist alla
Väike igihali on ka ilusti edasi kasvanud ja isegi õitses selle ajal
Istutasin ebajasmiini sinna kuuse kürvale, mis asub maja koha kõrval. Sinna paistab mingil ajal päevast päike, aga mitte kogu päeva. Ma ei tahtnud päris laus päikesesse seda istutada, äkki kuivab ära kuna me ei saa seda kasta igapäev
Siin siis pilt liivakastist. Üllatavalt hästi olid enamus selle asukatest vastupidanud
Raudürtidele, aga ei meeldi eriti see pinnas. Seda ma ka arvasin, et nende jaoks on see liiga lahja. Ära ei sure, aga edasi ka ei arenen. Eks ma istutan nad ringi või lisan siis neile mulda
Kukeharjad on ka oma tavalise kuju võtnud. Samas on liiv liiga paakunud ja vist peaks lisama veidi turvast, et see väheke õhulisem oleks. tegelikult võiks isegi neile teistsugust liiva vedada ka
See on siis harilik söötreiarohi. Ta nägi eelmine kord nii halb välja, et tundus surnud olevat. Aga ei, hoopis põdes ja kogus jõudu ning on nüüd ilusti kasvama läinud
Kalju kukehari on ka ilusti edasi kasvanud
Need on siis kassikäpad, mis ona ka kenasti kosunud ja juba õitsevad
See on roomav kukehari, mille me ostsime kuna mu enda kasvatatud suri ära. Tema veel põdes
Need on siis need kaks katus mägisibulat, mis Aiasõbrast sai ostetud
Need on siis mu enda kasvatatud sidrun liivatee taimed. Nad on ka ilusti kasvama läinud
Karvase kadakkaera taimed ka siis juba õitsesid
Siin siis rodo Falling Snow kaugemalt
Ja siin Falling Snow ligemalt
See on rodo Helgoland. Tema ümber siis on ruumi veel mõned põõsad istutada