Teisipäev, 25. detsember 2012

Jõulude eel Pärnal

Käisin siis jõulude eel lõunas ja pühapäeva hommikul “põikasin” korraks ka Pärnale. Tegelikult ikkagi võtsin teekonna sinna ette. Ilm ei olnud päris 100% see, mis lubati ja oleks tahtnud, sest päikest ei olnud. Aga samas 20 kraadi miinuse asemel oli jällegi ainult 11-12 kraadi ning mul hakkas vahepeal isegi natuke palav seal kui ringi “kakerdasin”.

Pärnale ma saabusin kunagi peale kella 11-st ja kohe jäi silma mulle, et keegi oli seal käinud autoga. Eks seal maasturiga olid vast jahimehed maad uurimas käinud. Keegi oli ka räätsadega jalutanud mööda teed. Lund väga palju polnud, enam vähem nii kummiku ülemise servani. Aga lumi oli õhuline ja kerge nii, et kõndida raske polnud. Ma võtsin ka oma lumelabida kaasa, mis mul juba aastaid talviti autos kaasas käib. Aga seda vaja polnudki. Lumi oli ilusti “vaibana” maas ja ka noored männid ja muud puud, mis me ise istutanud oleme, olid selle all. Seega neid praegu kaitsma ei pea, aga kevadel peab küll neid aitama. Praegu ei saa enam midagi teha, sest külmaga ma neid liigutades hoopis vigastaks. Las nad olla siis seal lume all, loodame, et siis kitsed ka neid üles ei leia.

Rodod olid ka ilusti lume all, ainult mõnel üksikul natuke kõrgemat osa paistis. Praegu on veel lumi kerge ja muret pole. Aga kui läheb sulale, siis on jama majas. Kahjuks ei ole ma ligidal nii, et enne kevadet ma aidata ei saa. Päikene praegu neile otse peale ei paista, sest männid varjavad selle ära. Aga kitsed on küll mingi aeg “näksimas” käinud. Aga ainult heitlehelised on siis saanud “pihta”. Aga kõik heitlehelised neile ikkagi ei maitse. Eelmine talv nad ka teatud sorte puutusid ja osasid mitte. Nüüd oli ka näha kuidas ühel põõsal oli natuke proovitud ja siis rahule jäetud.

Eks ma siis võtsin oma mögina koti välja ja siis mökerdasin potentsiaalsed kitsede ohvrid selle helesinise möginaga kokku. Tegelikult oleks ikkagi selle töö pidanud ära tegema pluss kraadide juures, aga vot polnud aega õigel ajal. Nüüd oli see mökerdamine palju kehvem kuna mögina kleepuvus polnud nii hea. Aga kinni see ikka jäi.

Mökerdamine tehtud, asusin siis vanematele kuuske otsima. Sellega oli ka omajagu tegu, sest meil ju seal võsa kasvab ja kuused ei ole nii laiad ja käharad. Aga pika otsimise peale ma leidsin ühe ja sai see siis mahavõetud ja autosse “topitud”. Pikka sai teine, latv ulatus peaaegu esiklaasini. Aga ei viitsinud enam tagasi minna, et saag tuua. Seda enam, et aeg oli korraga väga kiired pöörded saanud ja kell palju. Lisaks siis nagu ikka tekkis jällegi probleeme kahejalgse tehtud tehnikaga. Mobla ütles korraga, et aku tühi ja kõik. Eks see 11 kraadi külma siis tegi moblale liiga. Autos tagasi sõites oli juba kõik korras ja aku polnudki enam tühi. Ehk järjekordne tõestus, et kui ikka metsa lähed peavad ka primitiivsed tööriistad olemas olema. Iial ei või teada, millal see tänapäeva tehnika rikki läheb. See on meie tänapäev ja tulevik on veel hullem. Kõrini on kui aus olla. Sellepärast ongi seal metsas ahjuga olles kindlam elu kui siin “tsivilisatsioonis” istudes. Kui ikka elekter siin ära läheb, siis on kellad. Ei ole sul valgust, ei sooja ega ka vett. Samas seal Pärnal on ahju materjal olemas, kaev kust saad pangega vett kui elektrit pole ja peeru valgel saab ka häda pärast istuda. Nii, et see loll jutt, et maal pole elu võimalik ja see on ainult linnas võimalik, ei kõlba kohe mitte kuhugi.

Siin siis ka pilte talvisest Pärnast

01

Selline nägi välja siis sissesõit. Siin on näha ka kuda keegi on siin maad uurimas käinud

05

Siit läheb tee siis natuke edasi ja vasakule tahapoole jääb majakoht

03

Pilt õunapuudest ka. Nemad siis “kükitavad” trellide taga, et neljajalgsed ei saaks neid näksata

08

Siin pilt siis majakoha pealt lõunasse. Kuuskede ees on praegu veel siis Falling Snow ja Helgoland

09

Siin vaade majakohast kagu poole. Praegu on näha kui palju tööd on vaja teha selle rohulõikuriga. Praegu käib veel selle ketta jõud võsast üle, aga edaspidi on juba vaja võsalõikurit kui kaua venitada.

10

Vasakul paistab natukene Falling Snow tippu ka välja

11

Siin kaks mügarikku, vasakpoolne on Helgoland ja parempoolne känd

13

Siin magnoolia Heaven Scent ja tagapool värd-nõiapuu Barmstedt´s Gold. Näis siis kuda nad talve üleelavad.

15

Hariliku männi taimed olid ka ilusti lume all peidus

18

See on rodode juurde viiva tee algus. See ka puhta lume all

25

Vaade kaugemalt siis rododele. Ei tunne seda kohta äragi. PMA Tigerstedt on ainuke kes uhkelt üle lume kõrgub. Kitsed ka seda puutunud pole.

27

Siin siis on lillaõielised rodod nagu Catawbiense Grandiflorum ja teised. Vasakul peaks ka kusagil see känd olema, mis ma sinna vedasin. Kõik on lume all.

31

Pilt siis teise külje pealt sellest Tigerstedtist

34

Siin on heitlehelistest rododest pilt ja lepalehisest kletrast. Ühe rodo pungad ja võrsed ei sobinud kuidagi. Aga ka teiste omad küll ja lisaks siis veel kletra sai ka oma osa. Aga tegelikult tänu sellele, et oli istutusaasta, ei olnudki paljudel heitlehelistel eriti pungi. Eks nad olid šokis ja kohanemisel läks ka enamus jõudu. Sellepärast ma ka eriti õiepungade pärast see aasta ei muretsenud. Ma pole kindel, et ma kevadel üldse neil nii väga õitseda lasen. Õisi ootan ikka rohkem aastate pärast. Parem oleks kui nad mõned aastad hoopis kasvule jõudu kulutaks. Muhedik on ka öelnud, et aednikud peavad olema kannatlik rahvas. Peabki ootama kuni põõsad kasvavad ja siis saab seda ilusat aega nautida kui põõsad on juba kasunud.

38

Siin siis üks põõsas, mille osa õiepungi on ära proovitud ja siis põõsas rahule jäetud. Ma mökerdasin selle alles jäänud pungad ja võrsed ka ära. Eks siis kevadel näeb kuda see pungade puhkemisele mõjub

47

Siin siis veel üks pilt tulevasest tööpõllust. See on pilt kuhu siis edasi peaks laienema see rodoaed ja paremal jookseb teerada, mis praegu lõpeb seal kaskede vahel. Sinna kuuskede juurde paistab kevadel rohkem päikest ka nii, et sinna saab istutada heitlehelisi rodosid ja muid puid ning põõsaid

48

Siin pilt natuke paremalt poolt. Teerada peab siit siis edasi jooksma ja siia saab istutada igihaljaid rodosid, sest siin on kevadel varjulisem

Lõpetuseks võib siis öelda, et tehtud sai küll palju vähem kui tahtsin, aga ega ei saa ka ennast päris ära piinata. Seda enam, et nüüd on veel vaja kooliga tegeleda ja lisaks siis peab kiiremini korteri remondi lõpetama, sest ikkagi järgmine aasta suvel tahaks selle müüki panna. Teatud inimesed töö juurest andsid selle jaoks oma käitumisega “hoogu juurde”. Tahaks ikkagi natuke “inimlikku suhtumist”, aga paistab, et siin inimeste keskel seda ei ole.

Aga eks kui kevad tuleb, siis on seda energiat ja tahtmist ka rohkem ning siis saab uue hooga seal Pärnal ka natuke asjatada. Seniks häid pühi ja ilusat uue aasta algust kõigile!

Teisipäev, 18. detsember 2012

Lume teine tulemine

Meile tuli siis lumi teist korda kohe detsembri alguses ja ma tegin ka 2 detsember pilte, aga kiire on olnud nii, et ei jõudnud neid üles panna. Ega need nii kui nii rohkem selle jaoks, et hea siis järgmine aasta kaeda. Aga siis ei tulnud meila nii palju kui lõunas ja see korralik ports tuli hoopis nädalapäevad hiljem nii, et kui ma juba 7 detsember pilte tegin oli vaatepilt palju lumisem. Külmaks meil siis veel eriti ei läinud, vähemasti minu jaoks küll mitte. Ega meil praegugi nii palju lund pole kui lõunas ja nii külma ka pole. Eks meri hoiab siin temperatuure kõrgemal. Aga ma väga loodan, et see aasta siis sula enne ei tule kui märtsis, aga eks me näe.

02

See pilt on tehtud 2 detsembril. lund siis veel palju polnud, aga maa oli juba valge

03

Siin veel üks pilt 2 detsembrist

02

See pilt on tehtud juba 7 detsember ja lund sadas vaikselt ka pildi tegemise ajal. See on üks väike metsalagendik, kus me Martaga jalutamas käime.

05

Siin on näha, et tegelikult ka siis veel lumekiht väga suur polnud ja osa kõrrelistest paistis veel välja. Praegu on seal ikka palju paksem lumekiht.

09

Need on tammed, mis paistavad meile rõdu peale. Need on jäänud alles kunagisest tammikust. Aga siin on kunagi olnud väheke hõredam, sest muidu nende tammede võrad nii ilusad ei oleks.

11

Siin siis pilt teiselt poolt ühest tammest. See tamm paistab teistest rohkem välja ja tema võra on ka ilusam. Sügisel oli ta ka väga ilus kui tal pronksjad lehed küljes olid. Aga praegu on just seda ilusat võra näha. Kahju on vaadata kuidas võsa peale tungib, siin on tegelikult potentsiaali küllaga ja mul on palju mõtteid jalutades pähe tulnud. Aga kahjuks on see eraomandis ja seal midagi eriti teha ei saa. Õnneks on see sotsiaalmaana kirjas ja sinna asemele mingit kortermaja rajada väga lihtne pole. Kunagi loodan ma ka näha, et Pärnal kasvavad tammed sellise ilusa võraga uhkeldavad.

Esmaspäev, 3. detsember 2012

Talv tuli jälle ootamatult

Täna siis õhtul selgus, et ma pean ise minema Miinale tööle järgi, sest bussid ei liigu ja need vähesed mis seal aega ajalt liiguvad, ei võta rahvast peale vaid keeravad enne peatust otsa ringi ning sõidavad tagasi tuldud teed. Normaalne, müüks auto maha ja hakkaks ka liikuma ainult bussiga, mis siis sind vahel ei teeninda. Mul tuli siin üks pealkiri ajalehest meelde, et inimesed on liiga nõudlikuks muutunud. Eks nad ole nõudlikud jah, tahavad õhtul koju saada või tööle minna. Aga lumi tuli ju maha, meie vöötmes ei ole see ju normaalne, et lund tuleb. Vähemasti mulle jääb selline tunne, et osa inimesi nii mõtleb. Tegelikult autoga sõites ma ei virise, lund on küll palju ja sahkasid vähe, aga veel väga hull seis pole. Mulle lihtsalt tuleb jälle meelde, et rekadel ja bussidel ei ole ju naelu nõutud. Mina arvan, et meie kliimas peaks need ikka ka neil olema mingi aeg kohustuslikud. Norras pidid enamus rekasid ikkagi naeltega sõitma, kuigi jah, neil seal on olud karmimad. Aga sellegi poolest, vähemasti bussidel peaks midagi tõhusamat all olema.

Aga see selleks. Täna õhtul oli ikka väga ilus jalutada peale tööd metsas. Lund oli öösel ja siis päeval juurde sadanud ja metsa alune oli ilus valge. Enam ei lähe ka taskulampi vaja. Ma väga loodan, et see ka nii jääb ja pluss kraade ei tule enne märtsi. Kui me Miinaga kodu poole sõitsime, siis viib tee meil puude vahelt läbi ja männid olid lumised. Sihuke ilus soe tunne oli. Imelik jah, lumi tekitab sooja tunde, aga minusuguse lumeinimesega on lihtsalt nii. Oi oi, just praegu oli reklaam telekas taustaks, et ma võiksin autojuhina proovida bussiga sõita, et on täpne ja mugav. Imelik, mul tuli naer peale. Aga see selleks, no mis see fraas nüüd siis kummitab. Ma olen ka varem mõelnud, et tegelikult siin Pirita-Kosel on iseenesest hea elada, et loodus ümberringi ja saab jalutamas käija. Aga kahjuks on ümberringi väga palju hoolimatust ja ükskõiksust ning kaua sa sinna metsa ikka jõuad “põgeneda”. Kui me ära kolime, siis kindlasti jään mina mingiks ajaks igatsema just seda Pirita ümbrust, TBA-d ja Kadrioru parki.

Ja seoses Anne probleemiga mõtlesin ka, et vaatan kui palju mul veel mahtu järgi on. Ja avastasin, et mul oli ka juba 98% kasutatud. Nii, et ka viimase piiri peal. Ma ikkagi otsustasin mahtu suurendada. Eks ma alguses laadisin ka liiga suuri pilte üles ja see ka seda mahtu “neelas”. Ega seda raha pole kunagi liiga palju, aga see 3 daala on ikkagi väga asjalik kulutus.