Õunapuud

Me plaanisime juba eelmine aasta istutada mõned õunapuud Pärnale, aga ei jõudnud seda teha. Asi kippus ka sellel aastal sinnapoole, et ei jõua see aasta ka neid istutada. Otsustasin, siis selle asja ära teha ning saigi asi laupäeval ettevõetud. Varem sai kokkulepitud, et laupäeva varahommikul olen Pollis. Pollist sai siis ostetud nii endale kui ka Markole õunapuid ning siis sai Pärnale sõidetud. Ma olen enne küll Polli teeotsast mööda sõitnud, aga sisse pole ma keeranud. Nüüd sai siis ära käidud ja kui ma pärast teistkaudu Karksi-Nuia sisenesin, siis sain jälle näha selle väikse asula ümbruskonna ilu. See linn asub ilusa kohapeal ja näeb ka ilus ning hoolitsetud välja.

Sellised reisid on üldse toredad, sest siis näeb erinevaid paiku Eestis ning näeb kui ilus on siin elada.

Kui ma Pärnale jõudsin siis oli seal teeveeres palju autosid ning vestides mehi. Siis tuli ka kohe meelde, et 1 oktoober algas jahihooaeg. Ka nägin kuidas üks põder mul auto eest üle tee jooksis ning teine jooksis teisele poole. Kui ma siis enda krundile jõudsin siis ajasin ka vesti selga, parem karta kui kahetseda. Ka kuulsin püssi paukumist ning siis sain aru, et keegi võeti vist maha. Kuna lõuna oli juba praktiliselt käes, siis käisin korra ka seal Ihamarus olevas Olive pitsas söömas. Väga hea pitsa oli. Pitsa oli väga hästi maitsestatud erinevate ürtidega ja maitseainetega.

Siis sai tagasi Pärnale mindud ja asutud tööle. Õunapuude kohtade ettevalmistamine oli üks omajagu tegu. Esiteks oli vaja ära koristada oksterisu ja kilpjalad ning vanad puunotid. Siis oli vaja augud kaevata ning muld puhastada umbrohust ja kilpjala juurikatest. Need kilpjala juurikad on ikka päris pirakad ja kohati täitsa risti-rästi kokkukasvanud. See võttis omajagu aega. Lisaks tassisin siis aukudesse ka lehti ja ka metsa alt seda must mulda. Vahepeal ma puhkuseks tegelesin stepirohtudega ja vaatasin niisama ringi. Aga ega ma peale õunapuude istutamise millegi muuga laupäeval tegeleda ei jõudnudki. Seal Pärnal aeg liigub eriti kiiresti.

Pühapäeval sai siis tegeletud magnoolia ümbruse “puhastamisega” ja teise magnoolia kõrvale istutamisega. Lisaks siis istutasin ka sinna ümber selle värd-nõiapuu, mis sai ajutiselt istutatud Falling Snow rodo juurde. See puhastamine võttis ka jälle omajagu aega ja tükk tegu oli seal kaskede eemaldamine. Osa kaski mis jäid kõige ligemale, ma lausa juurisin välja. Aga nüüd on seal magnooliatel palju valgem ja ruumi on, et siis “laiutada”. Aga kell liikus ikka kiiresti ja ma jõudsin ka veel lillesibulaid maha istutada ja oligi käes juba lahkumise aeg.

Ilm oli mõlemal päeval heitlik. Vahepeal säras päike ja siis ilmus korraga kohale tume pilv, mis kastis korralikult ja siis peale seda paistis jälle päike ja oli ka pilvi. Ehtne sügisilm. Samas oli minu jaoks täitsa paras temperatuur.

See on siis “saak” Pollist. Kolm perepuud ja neli sordipuud. Endale sai jäetud üks perepuu kus on peal Kaja, Liivi kuldrenett, Kasper, Martsipan ja alus on Karksi renett. Perepuu sai valitud sellepärast, et võtab vähem ruumi ja ega me nii palju õunu ka jõua ära süüa kui ühest puust saab. Perepuu otsast saab tulevikus piisavalt õunu. Eraldi sai veel istutatud Valge klaar ja Sügisjoonik. Valge klaar on minule väga tähtis, sest mulle meeldib sellest tehtud moos ja niisama on ka hea süüa. Aga sügisjoonik on lihtsalt hea maitsega õun.

Siin pilt tehtud perepuust. Praegu on siin veel väga vale pilt. Kilpjalad on liiast. Aga eks nüüd ongi siis uus ülesanne tegeleda õunapuude ümbruse puhastamisega. Eks jõuab seda teha jupikaupa.

Perepuu ligemalt. Siin on pilt natuke kehvasti tehtud. Tundub nagu oleks see puu augus, aga tegelikult see päris augus ikka pole. Maapind on tegelikult lõuna poole kaldu. Aga mulda ja komposti ma küll siia peale lisaks veel vean. Lihtsalt ei jõudnud kohe seda teha. Selleks on vaja hunnikut “tuulata”.

See on sügisjoonik, hea maitsega sügisõun. Siin on ka tööd küllaga.

See on Valge klaar. See puukene oli väiksem, aga sai valitud just sellepärast, et see on haralisem. Küll see kasvab ka. Aga valge klaar on mulle lapsest saati meeldinud ja sellest saab väga head moosi. Palju paremat kui maasikast.

Siin siis magnoolia Heaven Scent. Veel on ümbruses võsa ja puid, mis heidavad varju. Samas ega ma päris lagedaks ka ümbrust teinud. Natuke varju on ka keskpäevase päikese eest vaja.

Avastasime juba augustis, et meil on seal noorte istutatud mändide juures ka üks sarapuu põõsas. Mulle sarapuud meeldivad, nende võra on sellise omapärase kujuga ja sügisel värvuvad ka ilusti. Kavatsesin neid siis Pärnale istutada ja nüüd saan istikuid nüüd sealt samast. Lisaks on meil seal eespool, sissesõidutee servas ka veel mõned suured põõsad. Sealt saab ka noori taimi.

Siin lodjapuu Mindia vastupäikest…

…ja päripäikest. Ilusa värvusega lehed on.

PJM Elite rodod võtavad ka üha värvilisemat ilmet

See on heitleheline rodo Schneegold.

See on rodo Calsap. Ostsin selle augusti lõpus allahindlusega ülejõe aiandist. Põhimõtteliselt ma päästsin selle sealt, sest oli täiesti kuiva mullaga ja päikese käes. No kuram, kes siis nii teeb. Aga nüüd tunneb see taim ennast väga hästi ja tänab mind vist kevadel rohke õitsemisega. Ma veel kartsin, et ei tea, kas äkki ellu üldse jääb.

See on Marsalla. Sellel on ka õiepungad ilusad suured Tegelikult oli seal veel paljudel rododel õiepungi, aga osadel neid ka polnud. Ja kahjuks on nii, et need kaks rodot, mis sinna majakoha juurde jäid (Falling Snow ja Helgoland) ei ole õiepungi see aasta kasvatanud. Kevadel ma “kolina” ka need ära teiste juurde.

Harilik lodjapuu lehdeta, aga marjadega.

Üks priimula on õitsele puhkenud.

See on siis ajutine peenar kuhu siis istutasin taimed, mis edaspidi peaks kohta vahetama. Peenar sai väike ja peaks suuremaks tegema.

Siin pilt siis pühapäeval sellest magnooliast. Ümbrus on juba palju lagedam. Kuigi tegelikult peaks veel puhastust tegema. Aga ma teen seda jupi kaupa, et magnooliad siis harjuks olukorraga. Ei taha neid korraga lauspäikese kätte jätta. Lisaks toon ma kevadel veel siia lisaks pinnast.

Heaven Scent ümber pole enam neid toominga põõsaid. Juurisin need kõige juurtega välja. Aga kaugemal on neid veel oi kui palju.

See on värd-nõiapuu Barmstedt´s Gold. See puu sai ka nüüd siis lõppeks õige kohapeale, kus on päikest ja põhjas on kuused varjamas tuulte eest. loodame, et siis elab esimese talve üle.

See on siis “uusasunik” Loebneri magnoolia Merrill. Istutasin selle ka sinna kuuskede taha, Heaven
Scent-ile seltsiks. Siin ma pidin 4 kaske maha võtma ja välja juurima. Üks kask oli juba parajalt pirakas ja selle juurimine võttis parajalt võhmale.

Siin siis pilt tehtud teisest kohast ja näha on kuidas taga on tööfront ootamas. Neid ma esialgus veel juurida ei jõua. Aga mul on nüüd olemas rohulõikur, millel on ketas olemas. Nii et värisege nüüd te võsataimed. Kui raagus aeg tuleb, siis hakkan tegutsema.

Siia sai istutatud kaljutulbi sibulad. Maapind on siin viljakas, aga liivane nii, et pinnas peaks sobima. Aga oi kui palju vihmausse siin oli, see on väga hea seal need “sõbrad” meil elavad. Loodame, et nad siis nüüd ühte teist tegelast kohale ei meelita. Teate küll keda.

Siia sai kiiruga istutatud rohtlaliilia juurikad. Nende ost oli natuke meelevaldne ja plaanitud polnud. Aga mis seal ikka, eks vaatame kas aja ka saab. Siia tuleb tulevikus mingi metsaaluse moodustis, kus siis kasvab erinevaid lilli. Minu selja tagant kaevatakse kraav maakaabli jaoks ja siis tuleb sinna teha teerada, mis siit mööda jookseb.

Selleks korraks siis kõik. Ma käin ka sellel pühapäeval Pärnalt läbi kui Võrru lähen. Mul vaja ju esmaspäeval alustada kooliteed.