Palav nädalavahetus Pärnal

Esialgu ei olnud plaanis enne Jaanipäeva Pärnale minna, et kütuseraha kokku hoida. Aga kuna selgus, et pean siis jällegi rentima selle ja see oleks kokku läinud oma 60 euri, siis oli mõtekam nüüd ära käija. Ja nii saigi laupäeva varahommikul teele asutud. Ilm oli ilus ja kui kohale jõudsin siis oli juba hommikul 9 paiku temperatuur üle 20 kraadi. Laadisin oma okkakotid siis maha ja ka mõned taimed, mis sai kaasa mahutatud. Vahetasin riided ära ja tegin siis väikse jalutuskäigu. Rohi oli kõvasti kasvanud ja ega kilpjalad ka siis alla saanud jääda. Marjapõõsad ja viljapuud olid ümbritsetud rohelise müüriga. Ja mujalgi olid kilpjalad vohama hakanud. Aga kui ma rodode juurde jõudsin, siis oli küll rõõmu. Õisi oli omajagu. Kuigi palavus oli ka oma töö teinud ja osa põõsastest oli juba lõpetamas, siis enamus veel õitses. Õitsesid igaihaljad, heitlehistest enamus ei õitsegi see aasta ja mõni annab ka üksiku õie. Samas oli vahepeal kahe nädalaga ära õitsenud ´Golden Lights´. Eks see kuumus ka mõjub.

Võtsin siis meie kaamera välja ja hakkasin pilte tegema. Aga kodus vaadates selgus, et need kõik pole just kõige paremad välja kukkunud. Kui aus olla, siis hakkab mul see fotokas vaikselt “üle viskama”. Väga kaua läheb pildistamisega aega, sest pidevalt on vaja muuta kaugemate ja lähemate vaadete jaoks programmi ja siis see vahetus võtab aega. Lisaks “rooma” seal vahepeal ligemale, sest lähikaadrite jaoks ei saa zoomi kasutada, tulevad udused pildid. Siis peadki seal “võimlema” ja kui hiljem selgub, et veel pilt välja ka ei tulnud, siis ikka ajab vihale küll. Nüüd on sel veel tekkinud probleem, et vahepeal on liiga pime. Näiteks kui ma seal mändide varjus keskpäeval pilti tegin, siis oli tal seal vahepeal pime. Aga las see siis olla.

Vaieldamatult olid minu lemmikud valgete õitega sordid. No meeldib mulle valge õievärv ja rododel on veel see laiguke ka, mis annab efekti. Istutasime need valgeõielised sordid ka enam vähem kokku. Kaugemalt vaadates olid nad väga ilusad kaeda. kui nüüd põõsad veel kasvavad suuremaks, siis on ilu veel suurem. Aga seda tuleb ikka kaua oodata.

Edasi aga hakkas töö pihta, sest aega vähe ja tööd palju. Eks sai neid okkakotte ja turbakotte veetud ja siis vett veetud ning taimed “likku” pandud. Lasin neil ikka mõned tunnid seal vees istuda. Vahepeal sai siis “võideldud” kilpjalgadega ning ka muid rohimise töid tehtud.

Vahepeal sai tõdetud, et külmaõrnade taimedega praegu Pärnal mässata pole mõtet kui ise kohapeal pole. Ka magnooliate kohta käib see. Need kaks, mis seal maja koha juures kuuskede varjus on, ei ole ikkagi vist talvitunud hästi. Kuiv ei saanud olla, sest muld oli multši all niiske. Aga see ´Susan´, mis rodode juures on, on palju paremini talvitunud. Ka andis see Jaapani vaher ikkagi otsad. ju ikka oli liialt külm ja oleks pidanud katma. Eks ma seda teadsin, aga kuna me veel Pärnal ei ela, siis on see katmise värk komplitseeritud. Aga sai juba muretsetud Korea vaher, kes on palju külmakindlam.

Lisaks siis hakkas ka see kollane mänd ajama alt uusi võsusid ja loota on, et saab asja. Ma eelmine kord mõtlesin, et las ta olla seal veel, sest mul pole nii kui nii veel midagi asemele istutada. Ja nüüd selgus, et hea oli, et jätsin paika. Taim on ikkagi veel elus.

Aga nüüd pilte ka koos jutuga.

Siin siis näha kuda pilt ei tulnud välja ja paremat pole ka. Aga ega pilt ei saagi seda vaadet 100% edasi anda.

Siin veel üks ligemalt, aga nüüd ei jäänud paremal kõik peale.

Siin ma tegin pildi lillade ja sinakate õitega rododest ja kodus siis avastasin, et üks putukas on täpselt ühe põõsa ette end sättind. Ei tea, kas tegu mingi edeva tegelasega, et oli vaja ka pildile jääda.

Eelmine aasta ostetud ´Catawbiense Grandiflorum´ õitses ilusti ja nägi parem välja kui see vanem põõsas, mis alguses seal maja koha juures kasvas. Aga see koht pole ikkagi päris hea, sest siin kaob aprillis õhta poole vari ära.

Siin siis eelmisel pildil olnud taime õisik ligemalt. Täitsa ilus värv. Millal küll on nii, et ei pea kummarduma vaid saab silmade kõrguselt ilu nautida?

Tema on ´Torero´. Tema sai ka vist külma või hoopis päikese poolt natuke kõrvetada. Auk männi võrades langes siia ka. Ka on jätkuvalt põtradel huvi rodo juurte vastu.

Ilus punane õis on ´Torerol´.

´Virginia Delp´ ka õitses. Samas olid osad õied juba lõpetanud või lõpetamas. See palavus ikkagi mõjutab õitsemise kiirust.

Siin üks õis ka ligemalt. Ilus õis on, see roheline mõjub sellel helelillal ilusana.

´Haaga´ ei õitse, aga kasvab nii mis mühiseb. Kui nii jätkub, siis tuleb tema kuhugi taustaks istutada.

Taga on juba õitsemist lõpetav ´Blutopia´ ja eespool ´Catawbiense Boursalt´.

Siin ´Blutopia´ õis ligemalt.

See taim on ´Catharina Van Tol´. Tema on minu jaoks üllataja. Ei oodanud nii rohket õitsemist ja tegelikult olid õied natuke tumedamad kui praegu pildilt näha on.

Õied ligemalt ka.

Tema on ´Cheer´. Kaks nädalat tagasi valmistus õitsema ja nüüd juba oli selle peaaegu lõpetanud. Ka on õied heledaks pleekunud.

´Cheeri´ õis ligemalt. Mõni ikka veel oli nii enam vähem.

Siin on ´Pearce´s American Beatyl´ ka ikka üks õisik olemas.

Õis ligemalt ka.

´Furnivall´s Daughter´ oli ka õitsemise lõpetanud ja kasvatas uusi võrseid.

Siin pilt ´Schneegoldist´. Temal oli isegi üks õisik madalamal alles. Aga seda “möginat” enam kasutada ei saa. Pungad ikkagi ei avane. Männil on jõudu ja see probleem pole, aga rododel on. Seega tuleb neljajalgseid eemal hoida ehitades võrgud ümber ja ka pesusvammidega, mis on Plantskyddiga leotatud.

Ilusad suured õied on ´Schneegoldil´. Ka oli ligemalt nuusutades natuke lõhna tunda.

Siin siis veel üks üldpilt.

´Erato´ õitses ka ilusate punaste õitega. Kuigi neid oli vähe, paistis ta silma tumepunase värviga.

Ilus tumepunane õis sel ´Eratol´.

Tema on ´Golden Lights´. Ka juba õitsemist lõpetamas.

Mõne üksiku õie veel leidis õitsemast.

Tii käest saadud mägi-võlupõõsas nägi ka ilus välja. Mulle tema lehed meeldivad.

´Helsinki University´ oli ka vahepeal õitsenud. Vähe õisi ja kiiresti ka õitses.

Meie ´Ledikane´ taimed ei näe see kevad eriti ilusad välja, aga õisi ikka oli. Samas tundusid õied see aasta kuidagi suuremad olevat kui eelmine aasta.

Siin siis üks ilus tegelane. Tema on ´Hachmann´s Charmant´. Kartsin, et ta üldse see kevad ei õitse või on õisi vähe, aga kartus osutus valeks. Õitses ilusasti ja nägi täitsa kena välja.

Ilus mitmevärviline õis.

´Metallica´ see aasta ei õitsenud. Aga kasvab tublisti. loodame, et järgmine aasta ikka mõnda õit näeb.

Tema on mu üks lemmikuid. Tegemist on ´Calsapiga´.

Siin ´Calsap´ teise külje pealt.

No on ju ilusad õied.

´Hellikki´ oli ka kiirelt oma õitsemise ära teinud ja kasvatas juba uusi võrseid.

´Junifeuer´ ka kasvatas vaikselt uusi võrseid. Eks näis, mis tast üldse saab. Tema on ikkagi meil külmaõrn sort.

´Marsalla´ oli ka õites.

´Marsallal´ on ilusad “pontsakad” õisikud.

Siin ´Marsalla´ õis ligemalt.

Siin veel üks valgeõieline. Tema on ´Memoir´. Värvilaik ei paista kaugemalt eriti silma ja õied tunduvad päikese käes ainult valged olevat.

Aga ligemalt kaedes on näha ilus roheline laik.

Siin siis minu jaoks üks suure küsimärgiga asi. Nimelt on see ´PMA Tigerstedt´. All on tal osa õisi juba ära õitsenud, aga üleval pool veel avanemata pungad. Nüüd ongi küsimus, et kas pungad on külma saanud või lihtsalt avanemata. Tegelikult peaks ta hilisem õitseja olema, aga miks siis need alumised õied nii ruttu avanesid ja ka ära õitsesid? Ei tea, eks jaani ajal ole näha.

Pungad paistavad olevat nagu korras. Mul pole eriti palju veel kogemusi ka nii, et ei oska tegelikult öelda, et kas siis on ok. Aga pungad ei olnud pehmed ja tohletunud nagu tavaliselt kui need külma saavad ja surnud on.

Aga natuke kannatada on ta saanud küll ja see on uinuvpunga kasuma pannud.

Siin teine ´Ledikanense´.

´Cunningham´s White´ oli ka õitsemise lõpetanud. Aga tema juba õitses eelmine kord.

´Schneekronel´ oli ka natuke õisi.

Rohkem õitsejaid laupäeval Pärnal polnud. Heitlehistest ´Gibraltaril´ oli ka paar õit avanemas.

See on see punutud peenar vahtra salus. Nägi juba ilus roheline välja.

Teise külje pealt oli ka natuke kirjut sees.

Tema on Tii juurest meila tulnud hosta. Kahjuks sordi nime ei tea. Sai teine suure pesukausiga toodud ja nüüd siis “laiutab” seal.

Tema tuli ka Tii juurest. Samuti nime ei tea. Aga ilusad lehed on küll.

Tema on meil eelmine aasta ostetud hosta taim nimega ´Gold Standard´.

Siin kaks ´Fire and Ice´ hostat.

Kaks ´August Moon´ taime.

Nemad on ´Wolverine´ taimed. Huvitava lehega hostad.

Teiste vahel, peaaegu keset peenart “kössitab” hosta ´Blue Angel´. Tegelikult peaks tema tulevikus üle teiste kõrguma.

Siin on asi käest ära. Nurmnelk vohab lausa. Eks tal siin pime on ja peab ümberistutama. Eks tegelikult oligi see ajutine koht, aga nagu ikka see ajutine on tavaliselt pikema ajaline.

Mandžuuria pähklipuu on ka ilusti kasvama läinud.

“Liivakastis” ka elu käis.

Rododendron ´Falling Snow´ veel kuuskede võimuses, aga kauaks see enam nii ei jää.

Ka ´Helgoland´ “kükitas” veel lauba päeval kuuskede juures.

Pojengi peenral oli ka vaikset kasvamist näha. See aasta näeb isegi mõned õied ära.

Siin kusagil peaks olema must sõstra põõsad, vaarikad ja õunapuu. Aga kus?

Tegelikult väga kinnikasvanud ka põõsad polnud. Lihtsalt kaugemalt vaadates jäi selline rohelise müüri tunne. Aga ega see kilpjalgu päästnud.

´Valge Klaarõun´ trellide taga.

Sai siis marjapõõsad ja puud kilpjalgadest vabastatud ning kui uued rodod olid ka istutatud, siis jõudis kord ka ´Falling Snow´ ja ´Helgolandi´ kätte. Otsisin siis kõigepealt neile uue koha ja siis hakkasin “kolima”. Oi kuram kui raske see ´Falling Snow´ oli. See pole ju ka mõni puunott mida saad loopida nii nagu tahad. Selles mõttes polnud ta nii raske, aga kinnivõtmise kohta eriti palju polnud ning kärru mahtus ka vaevu ära. Aga sai ta siis sinna teiste taimede juurde veetud ja kallasin siis kärru vett, et las imeb siis ka vett nii palju kui kulub. Vahepeal panin ka grilli hakkama, sest kell oli palju ja tahtsin šašlõkki ka veel “kärsatada”.

Kui ´Falling Snow´ oli lõpuks istutatud, siis jõudis kord ´Helgolandini´. Aga tema nii suure juurestikuga polnud ja temaga oli kergem. Aga sai ka tema ilusti uude kohta istutatud ja oligi õhta käes. Lõpuks sain liikuma alles kella veerand üheteistkümne paiku. Samas oli ilus õhtu ja pime ka polnud.

Siin istubki ´Falling Snow´ kärus. Vaevu mahtus ära.

´Helgolandi´ juurestik ei olnud nii suur ja temaga oli lihtsam. Aga õhtul oli ka mõnusalt jahe õhk ja lausa lust oli tööd teha, mitte nagu päeval, iga liigutus võttis higistama ja hingeldama ning vesi pidi olema alati lähedal.

Mõtlesin laupäeval õhtal, et teen nii kaua tööd kui saan ja istutan kõik rodod ära, siis on pühapäeval lihtsam. Oi oi kui lihtsameelne inimene, töö ei saa kunagi seal otsa ja kergemalt ei pääsenud ikka. Pühapäeval sai veel istutatud lilletaimi ja nendele maa ettevalmistamine võttis ka aega. Lisaks siis oli vaja rumeelia männile ja Siberi nulule ka koht teha. See võttis ka omajagu aega. Lõpuks oligi nii, et kui ma plaanisin liikuma hakata peale kahteist, siis tegelikuses sain liikuma alles poole viie paiku. Aga tore oli seal ja oi kuidas oleks tegelikult tahtnud seal veel olla. Aga õnneks kaua enam ootama ei pea.

Aitasin ka siis musta männi uuesti püsti. Tema nii visa tegelane pole nagu harilik mänd, kes ajab ennast ise püsti. Vähemasti see taim mitte.

Siia sai siis istutatud ´Falling Snow´. Ta on seal vasakul pool kännu taga “piilumas”. Mina proovin ikkagi esialgu rodod lähestikku istutada nii palju kui võimalik. Nad pidid ju seda tahtma ja lisaks on siis pilt ka ilusam kui et nad on laiali.

Siin on siis enam vähem pildi keskel ´Falling Snow´. Tegelikult on ka teine uustulnuk siin. Paremal on ´Babites Lavanda´, mis sai ka laupäeval istutatud.

Siin veel üks uustulnuk, männi taga on ´Mikkeli´.

Ja veel üks uustulnuk, männiokastega multšiga on ´rh. maximum.

Pühapäeval näitas ka ´Gibraltar´ ühte õit mulle.

Ilus punane õis on ´Gibraltaril´.

Siin kusagil on Siberi nulg. Tema ümbrus vajab ka veel puhastamist. Aga lihtsalt ei jõudnud rohkem teha. Eks tema talub ka natuke varju ja osa tammesid ma jäta kindlasti siin alles. Aga pihlakad peavad minema.

Siin pilt ligemalt.

Siin rumeelia mänd. Praegu langeb talle veel varju, aga see on õhtasel ajal. Idast ja lõunast ning kagust ka on vaade vaba ning päike paistab peale.

Põispõõsad ka kasvavad ilusti.

Siin siis näha “laastamistöö” kilpjalgade seas. Kuigi ka vikat vedas alt, siis pääsu neil polnud. Oksasaag ajas hästi asja ära, isegi parem kui see si…e vikat, mis algusest peale oli ligadi-logadi ning nüüd juba tera praguneb. Iseenesest saksa toodang, aga ei midagi head. Jaani ajal ajan nii kui nii rohulõikuri “kurjaks” ja siis toimub juba suurem “laastamine”. Siis lähevad jämmempad oksad ja võrsed.

Aga selleks korraks siis jälle läbi ja loodame, siis et jaani ajal koguaeg ei saja. Sajab arvatavasti mingi aeg ikka. Aga vähemasti on lõunas soe, mitte nagu siin mere ääres. Üha vähem ma tahan siis Tallinnas olla. Nüüd hakkab ka sinne ilm mulle vasta. Aga kaua kannatada enam vast pole. Nägudeni.