Esmaspäev, 27. mai 2013

Sajune nädalavahetus

Kui reede päeval oli veel lihtsalt sombune ilm, siis õhtul läks päikesespaistelisemaks ja peale kooli Pärnale minnes oli seal kuivem ilm. Pärnal olid vahepeal metstulbid õitsema hakanud. Ja ka üks igihaljas rodo oli õitsemas.

Aga mina siis jätkasin “usinasti” pojengi peenra rajamist. Kuna ma jõudsin ikkagi suhteliselt hilja krundile, siis ega ma seal palju tööd teha ei jõudnud. Ilm oli õhtul ka ilus ja sai peale kaheksat töö lõpetatud.

Laupäeval siis olin jälle platsis. Hommikul oli ilm sombune, aga vihma ei sadanud. Aga lõunast alates hakkas sadama nagu ilmateade lubas ja sadas õhtani välja. Vahepeal õhtul siis sadu lakkas, aga aeg ajalt ikkagi tuli hooti vihma. Õhtal käis ka Ülo külas ning võtsime osa puid maha, mis juba pikemat aega plaanis oli. Valgust oli vaja. Eks iga puu maha saagimine on kurb sündmus, aga vahel on vaja seda teha. Osa puid olid nii kui nii haiged ja juba ka mädanik oli mõnel sees. Enne Ülo tulekut sain ma ka valmis pojengi peenra, mis siis oligi nagu selle korra “suur projekt”. Edasi ma natuke ka mässasin seal “liivakastis” ja lõpetasin päeva okste ning pakkude vedamisega. Laupäev oli meeldetuletus, et veel on meil ikkagi kevad, mitte suvi. Samas olid sellised jahedad ja vesised ilmad ka eelmise aasta suvel. Igatahes sai isegi see gaasisoojendi tööle pandud, et haagis soe oleks. Muidu oli maru rõske ja jahe.

Pühapäeval olin siis jälle hommikul platsis, et järgi jäänud oksad ning halud ära vedada. Siis sai veel puhastatud peenraid ning pilti tehtud ja ka mõned taimed veel istutatud. Enne lõunat pakkisin asjad kokku ja hakkasin päälinna poole tagasi vurama. Järgmine kord me vist lähme alles Jaanipäeval Pärnale. Pole neid vabu nädalavahetusi enne ja ka kõbinaga on suhteliselt kitsas käes. Kuigi tahaks väga vahepeal käija, sest rodod ju hakkavad õitsema. Aga eks Jaanipäeval on ka veel küll õitsejaid. Mis teha vahel peab lihtsalt valikuid tegema.

01

Metstulbid õitsevad.

04

Selline on siis õis ligemalt.

08

Mandzuuria pähklipuu oli viie päevaga ilusad suured võsud kasvatanud.

10

Siin siis see peenar kus on keskmise põispõõsa taimed ning ka Kanada juudapuu. Siis oli seal veel varju, aga hiljem enam mitte. Ka umbrohi on vohama hakanud. Ka see on likvideeritud.

15

Liivakastile langes ka veel reede õhtul vari, aga peale laupäeva enam mitte. Haiged vahtrad sai maha võetud.

26

Reedeks olid ka ´PJM Elite´ taimed õitsemise lõpetanud.

28

Siin siis kännu juures sinihall kalmia ja tema ees Jaapani õisküüvits ´Forest Flame´. Kalmia on suhteliselt raagus. Ma ei teagi, et kas talle see koht ei sobi või ta ongi selline. Samas õitseb ja puha.

29

Siin sinihalli kalmia õied ligemalt. Osa õis on veel avanemata.

32

Siin on siis näha ´Forest Flame´ punased võsud.

37

See on rododendron ´Bernstein´ õisik ligemalt. Oi kui kahju kui nüüd jääb see nägemata. Aga mis teha. Eks vast kunagi õnnestub veel näha.

39

´Cheer´ ka peaks sellel nädalal juba õiteilu näitama. Ka tema õitsemine jääb vist meil see aasta nägemata.

43

Mesimurakas ka hakkab õitsema. Eelmine aasta Tii andis meile taimi ja osa neist kohastus ilusti.

44

Eelmise aasta sügisel istutasime ka siberi valdsteinia ümber ja kohe hakkas ta ka seal “laiutama”. Seal eespool ei sobinud talle kuidagi kasvada. kuigi peaks olema väga leplik taim, siis päris igalpool ikka ei kasva küll.

45

Siin heitlehine rododendron ´Golden Lights´. Tema hakkab ka see nädal õitsema.

57

´Furnivall´s Daughter´ näitab ka ühte õit.

66

Ka ´Hellikki´ hakkab kohe kohe õitsema.

70

Sel aal kui mina koolis tarkust taga nõudsin jõudis ´Cunningham´s White´ Õitsema hakata.

73

Siin siis õis ka ligemalt. Taim ise on veel väike, aga õitseb tublisti. Kui ta nüüd veel suuremaks kasvab, siis peaks seda ilu kohe rohkesti jaguma.

01

Siin siis peenar laupäeval pojengide jaoks valmis. Võttis aega mis võttis, aga valmis sai. Nüüd siis vaja taimed istutada.

03

Pilt siis teise nurga alt ka.

05

Kaevasin siis sügava augu. Altpoolt tuli liiv nagu oli oodata.

06

Meil on kaeva kaevamisest järgi üks hunnik, kus on savi. Sealt siis sai veetud augu põhja savi. Siin veel nii hull pole, aga hiljem läks savi libedaks kuna vihma sadas. Parajalt jube küll kui kogu krunt oleks savine. Samas savi hea viljakas.

07

Panin siis veel kaasavara auku ning istutusväetist sai ka pandud. Musta mulda panin ka veel. Eks näis kas siis sellest ka kasu on. Savipadjast peaks ikka kasu olema.

09

Siin siis valmis peenar. Ei saanud päris 100% selline nagu tahtsin. Probleem selles, et üks taim jäi puudu. Aga selle august tulev materjal jäi ka puudu. Eks siis augustis parandame selle vea.

01

Selline nägi siis välja pühapäeval vaade läbi vahtra salu. Nüüd on siis valgust seal vahepealsel alal palju rohkem. Vahtra saluga tuleb ka tegelema hakata. Peab ikkagi proovima, siis sinna mulda lisada ja tasandada pinda ning siis proovin lamba aruheinaga. Graniidist plaatidega ei soovitata ala kaata, sest puu juurtele see raskus ei mõju hästi. Ma ise ka kartsin seda ja sellepärast pole seda ka teinud. Nüüd sain siis kinnitust. Aga mingis osas pean ikkagi tegema ka ala, kus on puit. Samas osaliselt kannataks ka plaatidega katta. Käidavatesse kohtadesse tuleb ikkagi plaatidest rajad teha.

04

Paremal ja ka vasakul oli siis siin puid, mis tekitasid varjulise ala. Aga nüüd saab ka see noor vaher valgust. Enne varjasid lepad ja remmelgad päikese enamuses ära.

06

Siin oli siis ka paremal kaks noort vahtrat, mis heitsid liivakastile varju. Nad nägid suhteliselt nirud välja ja põhjus selles, et kasvasid kunagi ammu maha murdunud kännust ning nüüd oli ka maha saagides näha kuidas mädanik oli sees. Nii kui nii neid alles jätta poleks saanud, sest maja ehitusele jäänuks need kunagi ette.

08

Siin sai ka osa suuremaid haabu maha võetud, sest siin on tegemist ikkagi ju teega. Eks siin on nüüd vaja rohulõikuri kettaga veel tööd teha.

11

Siin siis teiselt poolt vaade. Nüüd tekkis siia päikesepaisteline ala ja siia saab siis põõsaid istutada. Lisaks saab tagapool ka nüüd Mandzuuria pähklipuu valgust.

15

Siin on siis vaja mingi aeg kirvega tööd teha.

16

Siin siis vahtra salu serv. puhastasin siin ka natuke ümbrust. Aga siin on vaja järgmine kord teha ümberistutust ja siis edasi tasandada.

17

Hostad on ka viie päevaga jõudsalt kasvanud.

Sellega siis ka seekord asi lõppeb. Üha raskem ja kurvem on tagasi siia Tallinna tulla. Tallinnas on küll ka häid ja toredaid inimesi ning ilusaid kohti kus käija, aga kahjuks on ka väga palju negatiivset ning palju asju mis seda neutraliseeriks on hoopis lõunas. Tegelikult on siin üha raskem elada. Eks sellest ka minu probleemid tervisega. Ehk nagu ma olen öelnud, et ma kas lahkun Tallinnast omal jalul ja saan edasi elada või siis mind viiakse ära, aga siis juba sinna kuhu meist keegi ei taha minna. Nii, et mul tegelikult valikut pole, minu jaoks on Tallinna etapp läbi. Aga tore on jällegi see, et on kuhugi minna ja Eestimaal on väga palju ilusaid kohti kus käija ja olla. Ilus on me maa! Hoiame seda siis.

2 kommentaari:

  1. Kui sulle tavaline Nõmme üleni krellroosa pojeng sobib, siis võid oma istiku meie aiast saada. Eks kunagi asendad mõne peenema sordiga. Uus naabrinaine korraldab parajasti omapoolset ala ümber. Kui tahad, võin ka jaanipäevani Sulle hoida, kuid kasvukohast niikuinii kaevatakse välja ja siis juba parem suurde potti panna vahepealseks ajaks. Tõesti väga kahju, kui te nüüd oma rodosid õitsemas ei näe. Jaanipäeval võib veel aimult Mikkeli õitseda nagu Sa tead.

    VastaKustuta
  2. Ma ei kadesta Sind sugugi, sest tean väga hästi, mida tähendab aia distantsilt rajamine ja pidamine. Kui kohale jõuad, on pooled taimed õitsenud või õitsema minemas, kohal olles on kogu aeg taguots taeva poole ja üldiselt aega midagi näha ega vaadata pole, sest pidevalt on vaja midagi korrastada, istutada, rohida, puhastada ja siis jälle kodu poole kiirustada ja nii kordub see suve jooksul mitmed korrad. Aga jõudu ikkagi, küll Sa ka kunagi kohal oled ja naudid seda, mis tehtud

    VastaKustuta