Tuuline pühapäev Pärnal

Pühapäeval oli ka soe ilm, aga tänu tugevale tuulele ei olnud enam nii palav. Vahepeal oli natuke vaiksemat perioodi ja siis korraga tuli iile, mis panid ikka ümbritseva metsa tugevalt kõikuma. Ka ladvad laksasid üksteise vastu. Linnud ei laulnud ka enam. Ainult kägu kukkus vahel. Just, kägu kukkus. Meid ei usuta, aga Pärnal kägu kukkus ja mitte korra kaks vaid nagu eelminegi aasta, ikka pikalt ühte jutti. Miina töökaaslane ütles, et kägu kukub alles siis kui kased on rohelised. Aga kased peaksidki juba rohelised olema. Eelnevatel aastatel on sel ajal kased väikest viisi rohelised olnud. See aasta kevad hilines, aga ju siis kägu ei tea seda.

Pühapäeval puhastasime siis veel pinda must sõstra põõsaste jaoks ja istutasime ära ülejäänud kaks põõsast. Kokku istutasime siis neli põõsast: Sejanets Golubki, Pamjati Vavilova, Intercontinental, Titania. Tahtsime veel Varmast ka, aga seda ei leidnud. Eks saab siis sügise otsida. Kõik peaksid olema hea vastupidavusega haigustele ja ka pahklestale. Lisaks sai veel natuke ka õunapuude ja vaarikate ümbrust puhastatud. Ega see tegelikult kerge töö ole. Seal neid erinevaid toompihlaka põõsaid jagub nii, et vähe pole. Lisaks hulka veel vahtraid ja kuuski. Kände ka tagatipuks. Augud kaevasin marjapõõsastele ikka vähemalt 0,5m sügavused, mõni sai isegi sügavam.

Edasi sai istutatud veel paar kõrrelist ja siis sai tehtud muid puhastus ja koristustöid. Aeg läks väga kiiresti ja enamvähem natuke peale kella kolme hakkasimegi tagasi Tallinna sõitma. Aga see tuul, tahtis vahel auto ka kraavi ajada. Aga vihma me ei saanudki.

Siin pisut kaugemalt pilt. Seda ala võib siis nüüd juba õigusega puuvilja ja marja aiaks nimetada. Õunapuudele panime ka need liimi lindid ümber tüve.

Siin siis pilt must sõstra põõsastest. Pilt ei anna tegelikult edasi seda, et kogu see ala on väikese kallakuga sinna metsa poole. Ja lisaks on tegelikult see võsast puhastamata ala umbes pool meetrit madalamal. Ega siin neid must sõstra taimi ka eriti erista. Aga kui lehed on juba küljes siis saab parema pildi.

Siin Sejanets Golubki. kindlasti arvate, et näe hullu, istutas must sõstra puhtasse liiva. Aga tegelikult on liiva all muld. Pinna peale panin liivast mulda. Mille jaoks ma siia õles puhast mulda panen, et siis umbroht saaks hästi kasvada. Lugesin ka, et nii on õige teha. All on lehti, siis mulda siis veel istutusväetist ka. Eks ma tegelikult pean ka siia peale hakkama aastate pärast komposti panema.

See on Pamjat Vavilova. kui me reede õhtul nad Pärnale viisime, siis lehed veel puhkenud polnud või väga vähe. Laupäeval toimus suur areng ja pühapäeval ka. Eks see soe ilm mõjutas.

Intercontinental veel nii puhkenud polnud. aga vaikselt ärkas temagi.

Titania ka ärkamas.

Siin siis see liivakast, mis eelmine aasta sai kiiruga rajatud. Siin pilt eriti kena veel pole. Aga taimed vaikselt ärkavad. Nurmnelgid on päikesest sihukese tumelilla tooni võtnud.

Siin siis peenar kuhu istutasime ajutiselt Kanada juudapuu, keskmise põispõõsa taimed, juus-stepirohu taimed, Hiina astilbe Pumila taimed ja harilik kanarbik Silver Knights taimed. Paistab, et kõik on siin talve üleelanud. See on minu jaoks üllatus. Kuigi juudapuu kohta ma veel täit kindlust ei oma.

Need on keskmise põispõõsa pungad. Nendega on selline lugu, et seemned korjasime botaanikaaiast ja siis ise kasvatasime taimed. Eelmine aasta sügisel istutasime siis taimed Pärnale sinna ajutisse peenrasse. Nüüd siis vaja neile kiiresti õige koht vaadata.

Juus-stepirohu taimedel lõikasin siis pealsed maha ja ootan kas hakkavad kasvama. Astilbed ajasid vaikselt juba uusi võrseid ka. Kanarbikel oli ka uusi võrseid ja nemad istutasin sinna liivakasti kõrvale, kus kunagi oli jautiselt üks asalea. Seal oli turvast ja liiva, mis hapud mõlemad. Ning mis põhiline, päikest.

Liivakastis toimus ka vaikselt ärkamine. Seal mingeid erilisi üllatusi polnud. Ainult, et sipelgad on maapinnal teise kasti otsa tulnud. Leidsin tuhka ja raputasin sinna. Näis kas neile ka see mõjub.

Tii´lt jagamisel saadud kukeharjad.

Kamtšatka kukehari Variegatus ka on ärganud.

See on kalju kukehari Blue Carpet. Eelmine kevad oli ka sihuke punakas, aga suvel läks hallikas siniseks.

See on roomav kukehari Coccineum.

Need on siis kaks hariliku kanarbiku Silver Knight taime. See on küll tore, et nemad elus on. Sai teised muretsetud sügisel ja sel ajal istutatud kanarbik võib vabalt talvel otsad anda. Õnneks ei andnud.

Liivakasti ees olevad nartsissid hakkavad ka varsti õitsema. Sügisel on maakaabli panekuga nartsissedesse mindud. Aga nii kui nii nartsissid peavad siit ära kolima. Teen siia madalama osa juurde.

Tulbid ka vaikselt sirguvad.

See on kuuskede tagune, kus on magnooliad ja värd-nõiapuu. Siia sai lisaks istutatud kaks kõrrelist. Eks siin tuleb ka natuke veel vaeva näha.

Hiina siidpööris Zebrinus. See oli natuke emotsionaalne ost. Või õigemini hirmu ilma jäämisest ka. Eelmine aasta ma mõtlesin, et aega on ja ostan suvel kunagi. Aga siis lihtsalt pole enam kusagilt osta. Eks paljude taimedega on nii. Marjapõõsastega on ka nii, et must sõstra võiks ikkagi sügisel osta ja istutada, aga kust ja mida sa siis ostad? Siis lihtsalt pole midagi eriti müüa enam.

Siin teine kõrreline. Teravaõieline kastik Karl Foerster. Nende kahega on nii, et lasen aastakesed kasvada ja siis jagan neid. Praegu peaks neil hea koht kasvamiseks olema küll.

See on Loebneri magnoolia Merrill. Istutasime tema eelmise suve lõpus Pärnale. Ilusti elas talve üle.

Sihuke pung Merrillil.

Tema on värd-nõiapuu Barmstedt´s Gold. Ma ei oska nüüd hinnata, et kas ta siis on elus või mitte. Istutasin tema sinna ka sügisel. õitsemist muidugi ei näinud. Aga tema pungadest ma sotti ei saa.

Sihukesed pungad. Kas need on siis surnud või on siis kusagilt ka midagi oodata. minu jaoks uus teema.

Tema on magnoolia Heaven Scent. Talve on ilusti üleelanud. Loodan, et siis nüüd ära ei kuiva. Panin temale multši juurde, aga vana multši alune oli niiske. Aga vihma võiks tulla küll.

Heaven Scenti pung.

Näed siis, uus võrse ka juba kasvamas.

Sellega siis lugulaul selleks korraks lõppeb. Tegelikult sai seekord palju pilte tehtud. Mälukaart sai vahel täis. Kokku sai tehtud oma 600-700 pilti. Osa muidugi läks nässu ka. Aga ma pole enne nii palju pilte teinud.

Kokkuvõttes saab öelda, et see talv läks suhteliselt hästi. Eks läheb veel aastaid enne kui rodod ja muud taimed kohanevad. Edasi on vaja teha väga palju tööd. Rodode jaoks on vaja maha võtta kaskesid ja juurid ka kände. Viljapuu ja marja aias on vaja pinnast kaevata, et kilpjala juuri ja võsa likvideerida. Tööpuudust ei tule. Jõudu ja jaksu kõigile!