teisipäev, 7. mai 2013

Kevadine laupäev Pärnal III osa

Niisiis, jutt läheb pikaks, aga mul vaja ikkagi märkmed teha. Nii, et vabandan kui kellegile tüütuks see muutub.

342

See on Catharin van Tol põõsas. Ilusad suured õiepungad temalgi.

347

Siin PJM Elite taimeke. Tegelikult on siis kaks taime kõrvuti. Eelmine aasta said uued võrsed kevadiste hiliskülmade poolt kahjustada. See aasta on taimed juba targemad ja ei kiirusta.

349

Siin PJM Elite õiepung ligemalt.

351

Meie tipmise puksrohi taimed olid lamandunud. Ei tea kas ikka ajavad ennast õitsemiseks püsti. Tegemist on sordiga Green Carpet.

354

Need on Green Carpeti pungad.

355

Siin on siis tagapool sinihall kalmia ja ees kaks Jaapani õisküüvitsa Forest Flame taime.

357

Sellised pungad olid sinihallil kalmial.

360

Siin ligemalt Jaapani õisküüvitsa pungad. Need vist peaks olema kasvupungad kust tulevad uued võrsed. Kindel pole, sest nemad on minu jaoks uus teema.

363

See õnnetuke on Blutopia. Tema on küll päikese käest pihta saanud. See osa on lume alt väljas olnud. Mul on selline tunne, et ma pean tema siit teise kohta istutama. Kuigi tegelikult siin on ka varju, siis selle konkreetse koha peale langeb vist mingi auk mändide võras ja päike saab kurja teha. Aga õiepungi tal siiski on ja ilma õiteta see aasta temal ei möödu.

372

Siin on Catawbiense Boursalti põõsas. ee ka tegelikult vist kõige parem koht pole. Ta pole küll päikese poolt kõrvetada saanud, aga kui ta suuremaks kasvab ja lund ka vähe on, siis võib juba saada. Aga temal on ka õiepungi olemas.

379

See on Haaga taim. Temal eriti õiepungi pole ja need mis on, on pisemad.

385

Siin Virginia Delpi põõsas. Temal on osa õipungi saanud kahjustada. Aga osa on ka õnneks terved.

391

See on Catawbiense Grandiflorumi esimene põõsas. See näeb küll natuke kehva välja, aga võrreldes sellega milline ta seal eespool eelmine kevad välja nägi, on ta ilusti kosunud. Isegi õiepungi on küljes. Aga pean ka tema siis natuke varjulisemasse kohta istutama.

399

Tema on Torero. Ilusti on talve üleelanud, aga koht ikkagi natuke vale. Päike paistab liialt peale aprilli kuus. Eks see nurk kus ta asub on üldse hoopis parem asaleadele. Kui saab osa uut ala puhastatud, siis tuleb tegeleda ka ümberistutamisega. Õnneks rodod seda taluvad.

404

Üksikuid õiepungi on ka Torerol.

407

See on hiljem muretsetud Catawbiense Grandiflorum. Tema näeb palju parem välja. Aga on kuidagi laiuvam teine. Õiepungi on ka temal rohkem kui sellel teisel põõsal.

409

Siin siis näha, et sügisel on osa kasvupungi kasvama läinud.

413

Tema on siin Mandarin Lights asalea. Ega temal õiepungi pole, aga ma istutan tema teise kohta ikkagi. Äkki siis parema kohapeal näeb paari aasta pärast õisi.

416

See on asalea Homebush tüügas. Tema ka sügiseks oli surnud okstega. Näis mis tast saab.

418

See on asalea Nabucco. Sama probleem, et sügiseks polnud ei lehti ei uusi võrseid. Ei tea kas üldse asja saab?

421

See on Tii käest saadud kännasmustikas.

423

Mustikal olid ilusad pungad.

045

Tema on Falling Snow. Kindlasti istutan ma tema see aasta ära sinna teiste rodode juurde. See koht kus ta praegu on ei kõlba. Kuused võtavad vee ja toiteained ära. Ma lihtsalt ei jõudnud eelmine aasta seda ümberistutust teha. Aga see aasta teen kindlasti ühe esimese asjana ära.

050

Siin siis teine õnnetu, Helgoland. Tema ka ootab ümberistutust teiste rodode juurde. Ka ei õitse, sest tingimused kehvad.

Sellega on rodode ülevaade läbi. Tõesti võib öelda, et täitsa hästi on seni läinud. Aga vaeva on ka tegelikult palju olnud. Ju siis ikkagi tasub see vaev ära. Ma ikka näen siin Tallinnas kohati kus seda ei viitsita teha ja istutatakse rodo kuhugi muruplatsi sisse ja näha on ka, et auk on ka vaevu suurem kaevatud. Kahju on kohe vaadata. Minule üllatuseks on mul rohkem probleeme asaleadega kui rododendronitega.

2 kommentaari:

  1. Olen Tiiga täiesti päri, hiiglaslik töö on sul juba tehtud. Ma tellisin ka mõned kalmiad ja ühe Walteri kobarküüvitsa. Kavatsen neid juurde osta, siis juba nö eestimaiseid või siin talvitunud kraami. Rodod on mu jaoks ikkagi üsna tundmatu maa ja eks näis kuidas nendega läheb.

    Pikad postitused ongi ok, on mida vaadata.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ega meile endale tegelikult ei tundugi, et nii väga palju tööd on tehtud. Eks see sellepärast, et väga palju on veel teha.
      Walteri kobarküüvits on üks tore liik. TBA-s ka on üks suurem puhmas. Ta on rohkem selline pinnakatja taim. Hea rodode alla, et muld ei kuivaks. Ma tahangi meie taimed ka ümberistutada mõne rodo alla. Puht sportlikust huvist tahan proovida ka paljundamist. Aga peab veel uurima, mis meetod hea on. Ju vist ikkagi pistikutega.
      Minu soovituss on, et kui ostad esimesed rodod, siis osta natuke suuremad taimed, mis on suurema juurestikuga. Mina siin väikeste taimedega sain omal nahal tunda, et jamamist on palju ja võib ka otsad anda. Ega sa ju ei tea, juba ostes võivad juured olla kashjustatud kui on väikeses potis.

      Kustuta