Olen siin jälginud termomeetrit ja ööd on meil siin juba pikemat aega üle 0 olnud ning otsustasin, et on aeg “tünnid” täita. Seda enam, et järmine nädal olen koolis ja peale seda jõuan alles pühapäeval tagasi. Kõige keerulisem oli leida suvelilli. Vaatasin netist, et Tabasalu poole minnes on üks plats kus on tukalill müüa. Sõitsime siis sinna, aga sealt öeldi, et need pole veel kohal ja et liiga vara tahan neid veel. Aga millal siis veel, peale jaanipäeva või? Mulle tundub üha rohkem, et tahetakse vägisi meile seda võõrasemade aega “peale suruda”. Õigel ajal müüa ei saanud ja nüüd võiks ju tegelikult otse suvelillede peale üle minna. Aga siis jääks ju suur kogu võõrasemasid müümata.
Aga lõpuks jõudsime Hansaplanti ja seal olid need taimed olemas, milline kergendus. lisaks siis oli veel vaja multši ka osta. Igalpool oli inimesi hullupööra palju. Minusuguse “metsaeluka” jaoks liig mis liig. Aga koju tagasi jõudes asusin siis pottide täitmisele ja nüüd on need siis ilusti täidetud ja “istuvad” kasti peal.
Vot nii kõrge siis pott seest.
Ja nii lai siis pott seest.
Iga poti põhja siis ilusti 5l kergkruusa.
Ajalehe ka surasin vahele, et mulda kruusast eemal hoida.
Ja ongi kolm potti mullaga täidetud. Nii kui nipsti.
Vett imavad geeli ka sisse.
Siin siis tukalille taimed, kolm tükki iga poti kohta.
Pärast segamist, siis ka mulda väetise “junnid”.
“Junnid” mulda lükatud.
Ilusad õied.
Ja siin siis juba istutatud taimed.
Järgnes kastmine, kokku said potid 30l. Esialgu peaks vast piisama.
Multš number 1 on tellisepuru.
Selline rõõsa nägi see puru kotis välja.
Siin siis multšiga pott. Kate on 4-5cm. Ilusat värvi see multš kui aus olla.
Multš number 2 on purustatud kergekruus.
Siin siis teine pott kergkruusast multšiga. Selle purustatud kergkruusa üks mure on, et sisalda tolmu palju.
Ja multš number 3, liiv.
Siin siis pott liivast multšiga. Täitsa ilus liiv, aga mitte nii ilus kui Piusa klaasiliiv. Aga piusa oma pole kusagilt võtta.
Siin õied liiva taustal.
Nüüd on siis need kolm potti ilusti rõdukasti peal. Tellise purust multš sai kõige paksem, 4-5cm. liiva sain nii 1-2cm ja kergkruusa kusagil 3cm ümber. Liiva ei soovitanud õpetaja üle 2cm, sest minu mure oli, et see paakub. Seda purustatud kergkruusa ka panin natuke vähem, sest see on tihedam kui tavaline kergkruus. Õhk peab ju ikkagi ka läbi pääsema. Tellise puru on suht suure struktuuriga ja seal peaks õhk ikka läbi pääsema ka 5cm puhul.
Mulda sai enam vähema 30l poti kohta. Eks siis ole näha kuidas asi tööta ja kas üldse mingit vahet on. Tegelikult võiks need potid lauspäikeses olla, aga mul pole sellist kohta kuskilt võtta. Meil paistab päike sinna kohta hommikust kuni kella 1 päeval ja ka õhtul kui päike loojuma hakkab.
Tukalille valisin, sest tahab niiskemat mulda ehk siis peaks multši mõju paremini esile tulema. ka on ilusad õied sellel liigil. Lisaks on see minu jaoks midagi uut ka. Eks siis näis kuidas läheb. Lugedes siis meediast, siis võib neil siin karm suvi tulla, lubavad pigem põuast suve kui vihma. Mul tegelikult nüüd rodode pärast natuke mure. Egas midagi, rohkem multsi pean ka rododele ja asaleadele panema. Õnneks neile seal keskpäevane päike otse peale ei paista ja pinnas on seal ka niiskem. Aga õhk võib ikkagi kuivaks minna. Mulle tundubki, et eelmine aasta nendele osadele rododele sai saatuslikuks liiga kuiv õhk. Pärnal ju nii vihmane ei olnud kui siin Tallinnas. Seal on vist üldse natuke kuivem. Aga kuiv õhk kuivatas lehed ja juurestik oli veel väike ning välja arenemata ja vett ei saanud taim piisavalt. Just väga väikeses potis kasvanud taimed said “pihta”. Polnud ju ise ka kohal, et oleks kasta saanud. Aga eks nüüd siis vaatame kuidas rõdul asjad arenevad.
Kuumaga polegi alati kastmisest kasu, vaja oleks vihmutada ja mitte ainult oma lemmikuid, vaid ka ümbruses kasvavaid puid-põõsaid, see aitab veidi õhuniiskust tõsta ja alandab veidi ka temperatuuri.
VastaKustutaAga miks Sa kasutasid purustatud kergkruusa, kas see meeldib Sulle rohkem kui peenema fraktsiooniga kergkruus ise, viimane ei tolma ja on multšina õhulisem ka.
Jääme siis huviga tulemusi/järeldusi ootama
blogger ütles ka-experiments ice :D
Seda küll, et vihmutamine oleks kõige parem, aga praegu ei ole selline asi küll seal võimalik. Õnneks on tänu neile suurtele mändidele ikkagi natuke varju ja jahedam ka. Kui multš on korralik, siis ikkagi pärast kastmist on ka pinnas kaua niiske. Eks rodod peavad ikkagi ise hakkama saama ja küll nad ka saavad. Aga sama ei tarvitse minuga olla, kui on liiga kuum, võib ühte koma teist juhtuda. Kogemusi juba on.
KustutaSee purustatud kergkruus on ikkagi peenema fraktsiooniga kui tavaline purustamata. Ma just sellepärast selle ka võtsin. Teine on see, et mul oli see praegu juba olemas, seisis rõdu kastis. Praegu on raha vähe ja iga kokkuhoid on hea. Tegelikult see tolm on alguses lühikest aega, kastmisega uhatakse see allapoole.
Kena korralik katsetöö ülevaade. Ma ei saa aga mitte vait olla liivakooriku asjus. Puhas liiv nimelt ei paaku. Selline mulje võib jääda, kui su kõrgetelt pealt kuivanud liivapeenardelt äkkvihm hernestena maha voolab. Potis aga on servad ees, jõuab märguda. Pärast märgumist pole mingit lisakobestamist vaja, vesi läheb imekiiresti ükskõik kui paksust liivakihist läbi. Sellega ma ei taha öelda, et liiv kuidagi suuremast purust parem multš oleks.
VastaKustutaSu katselilled on väga luksuslikult sisse seatud. Sellise pinnase koguse puhul, geel lisaks, võid suvel rahulikult paari- kolmenädalaseid puhkusi võtta. Lõunapäikesest varjatud ja mõni vihmapiisk ehk ka rõdule jõuab.
Eks ma üritan nii korralikult seda teha kui saan. Sul on täiesti õigus, et kui tegemist on puhta liivaga, siis see ei paaku. Probleem ongi selles, et seda praktiliselt ei ole. Liivas on alati ka savi sees. Sellepärast peabki olema pestud liiv. Ma ei teagi nüüd, et kas see liiv on pestud, mis ma siin kasutan. aga tean, et mul on probleem seal Pärnal selle "liivakastiga", sest kasutasin seal kohapeal olevat liiva, mis pole pestud. Peaks seda leotama, aga no kus ma selle aja veel võta. Ma nii kui nii teen seal vaikselt ümberkorraldusi.
KustutaAga ma arvan, et ega polegi sellist asja kui, et kõige parem multš. Eks iga asi omalkohal tööatab ja vastavalt vajadustele saab kasutada. Ma ju ei saa rododele liiva või kergkruusa kasutada, okaspuu koorepuru on seal parim. Samas arvan, et okaspuu koorepuru ei sobi jällegi näiteks sinna musta sõstra põõsaste alla. Teeb mulda happelisemaks ja lisaks siis koorepuru sees on igast seentel hea elutseda. Sinna pean miskit muud panema. Äkki panen sinna isegi ka kergkruusa. Ei tea, peab veel mõtlema.
Ma siin nüüd mõtlengi, et kuda ma selle kastmisega teen. Kastmist ju siin väga vähe tarvis. Teen õpetajale ka eraldi wordi dokustaadi ja siis küsin, et kuda tema arvates võiks edasi käituda?
Äge ja põnev, rääkimata põhjalikkusest. Kui oleksin jõukam, siis palkaks sind iga kell:) Loodetavasti hakkad kunagi teenust pakkuma, maastikuehitaja nagu sa oled!
VastaKustutaPõnev on tõesti ja kindlasti saab ka ilus olema. Ärgem kiirustagem veel ette, ma ei ole veel kooli lõpetanud ja maastikuehitajana vist "reklaamida" ei tohi. Aga selle aasta algusest minu mõtted liiguvad küll sinnapoole, et äkki saab minu uueks ametiks hoopis maastikuehitamine. Ei tea, sooviks küll, aga siin on mõningaid takistusi. Üks neist on nagu ikka raha. Ma ei tea ju mis selle sektori palganumbrid on. Töö meeldib küll, aga elamiseks on ikkagi raha ka vaja. Ega ma muidu praeguses kohas veel istu. Mulle praegune töö ka meeldib, aga töökorraldus ja õhkkond on nii tuksi keeratud, et mõtted liiguvad lahkumisel. Oleks, et mina ainult rahul pole, aga ma saan väga palju töökaaslastelt negatiivseid uudiseid ja see viib ka meeleolu alla. Aga las see olla. Eks kui ma lõuna pool olen kolinud, siis saan aidata ka. Egas siis kõike rahas saa mõõta. Ma praegugi teen heategusid ja kui inimene pärast rahul on ning heameel on, siis see on väga tähtis. Aga sa ise ju saad enne mind maastikuehitajaks. Ja sa ise ka väga töökas ning tubli. Samas on alati hea kui keegi oskab nõu anda. Vahel Pärnal asjatades tunnen puudust kellegi teise arvamusest. Miina ka vahel aitab nõu ja jõuga, aga vahel oleks veel kellegi teadjama ja kogenuma hinnangut tarvis. Mitu pead on ikkagi mitu pead.
Kustuta