Jätkan siis piltidega.
Ledikanense taimed näevad küll natuke kehvad välja, aga nemad ei olegi tegelikult igihaljad. Lihtsalt osa lehti jääb ka talveks peale.
Tema on Erato. Õiepungi eriti pole, aga ma loodan, et kui ta juuri juba rohkem on jõudnud laiali ajada, siis ka ikka õisi näitab.
Siin siis üks asalea kellele on ka kitsed natuke liiga teinud. Aga osa õiepungi on ka alles jäänud. Tegemist on Gibraltariga.
Gibraltari pungad ka lähemalt.
Tema on Golden Lights. Temal on ka üksikuid õiepungi olemas.
Siin siis Golden Sunseti pungad. Fotokas oskas ka nagu ikka mind kiusata.
Tema siis Oxydol. Õiepungi pole, aga päris surnud pole, sest kasvupungi on.
Tii kingitud mägi-võlupõõsas on ka ilusti talve üleelanud ja pungad ootavad puhkemist.
Tema on Pearce´s American Beaty. Ta on veel väike ja õisi eriti ei tule.
Aga üks õiepung oli ka temal täitsa olemas ja talve elas see ilusti üle nagu terve taim.
Tema on Schneekrone. Tema on ka ilusti talve üleelanud ja õiepungi on ka täitsa olemas.
Siin Cunningham´s White põõsas. Õiepungi on ka siin omajagu. Väike põõsas ja juba nii palju õisi.
Ja siin siis üks põhiline “üllataja”. Tema on Pohjala´s Daughter. Kahtlustan, et ta sai ikkagi külma kuna see osa oli ka lume piiril. Päike temale peaaegu üldse ei paista. Isegi nüüd ei paistnud kui me seal olime. Ta on ühes varjulisemas kohas seal üldse. lisaks lugesin, et tema ei olegi nii väga külmakindel sort. Ega tegelikult ei saagi nii kindlalt midagi väita. Juurestik ka veel ju väike.
Paistab, et külma on saanud lehed ja pungad on siiski elus.
Tema on Old Port. Eelmine aasta oli tal potis kasvamisest toiteainete puudus, aga paistab, et ta vaikselt ikkagi taastub ja õiepungi paistab ka olevat.
Siin hariliku kenarbiku taim. Teda ka kitsed maitsesid.
Kenarbiku põõsa sisse vaadates oli pungade rohkus näha.
Tema on Balalaika. Pisike taimeke ja ilusti talve lumes üleelanud. Paistab, et tal on ka õiepungi.
Siin Balalaika ligemalt.
Siin Goldbuketti põõsas. Ka pisike taimeke, aga õiepungi on täitsa olemas.
Tema on Cheer. Pisikesel põõsal minule harjumatult suured õiepungad.
Red Impulsi põõsas. Temal on õiepungi, aga need on väiksemad.
See on Bernsteini põõsas. Temaga oli selline lugu, et tal kuivasid miskipärast suve lõpus alumised lehed ära. Ei tea, aga paistab, et talve on ilusti üleelanud ja vist näitab ka mõne õie.
Vahelduseks pilte naaberkrundilt, kus on mahajäetud aed.
Seal oli igasugu õitsejaid.
Ka osa nartsisse õitses seal.
Ka õitsesid seal märtsikellukesed.
Sihukesed ilusad õied.
Sügisel panime ka krookuse sibulaid maha. Siin õitsevad Flower Recordi krookused. osa õisi oli ka juba maha vajunud.
Samas kõrval õitsesid krookused Yellow Mammouth. Väga ilusate ja suurte õitega sort ning päikese käes need õied särasid kohe.
Teisele poole puunotti panime maha ka puškiinia sibulaid.
Puškiinia ligemalt.
Selle osa ma siin lõpetan. Aga juttu jätkub veel kauemaks. Järgmine osa on tulekul.
No mis siin öelda - paistab, et hullul veab. Nii palju energiatja materiaalseid vahendeid rodoaia rajamiseks suht kaitseta metsa ja tulemused on tõesti rõõmustavad. Kaod ju väga väikesed. Tegelikult on otsustavad paar järgmist aastat, siis peaks täiesti selge olema enamiku põõsakeste puhul, kuidas kodunemine on läinud. Muide, minul läks ka Pohjolas Daughter välja arusaamatutel põhjustel - taim lihtsalt läks pruuniks ja kuivas üleni. Oli üks esimese nelja hulgast, mis Juhanist pisitaimena soetatud. Võib ka olla, et ongi nooremalt külmaõrn ja hiljem muutub tugevamaks kui üle elab. Ülejäänutest kaks olid Helsingi University (teine Mikkeli asemel) ja üks siis Haaga. Need kolm õitsevad ja külmakahjustusi pole täheldanud. Sinul aga on vist küll juba kõik teadaolevad külmakindlad ja ka vähem külmakindlad sordid olemas, päris raske juba uusi leida. Jõudu ja ootan õitsevaid pilte ka.
VastaKustutaEks ta ole jah, et hull mässab metsas. Aga selle vaeva eest nüüd ka tasutakse. Ja ma arvan, et mitte ainult mind vaid tulevikus saavad ka teised seda ilu nautida.
VastaKustutaEga need neljajalgsed ka linnas rahu anna. TBA oli nendega ka hädas. Nüüd panid tara ümber, aga väiksemad loomad ikkagi murravad sisse.
Aga ega mul rodode ja asaleade pärast nii väga muret polegi, neid ma suudan kaitsta. Aga kui põdrad mände niimoodi "rüüstavad", siis neid ma kõiki kaitsta ei suuda.
Mul ongi plaanis soomlastest Mikkeli ja Pekka. Mikkelit nägin ka Hansaplantis võrgu all. Eks ole näha mis see maksab, sest müügis nad veel polnud. Pekkat vist ei leiagi mujalt kui Soomest.
Eks tegelikult on veel sorte ja ka liike mida meil pole. Aga jah, nüüd juba on raskem uusi sorte saada.
Õitsemise aeg peaks siis mai teises poole algama. Eks siis ole näha paari nädala pärast kui ma Räpinasse lähen, et kas keegi juba ka õitseb. Kindlasti panen ka sellest pilte üles, kuidas siis muidu.