Pühapäeval sai siis jätkatud selle läbimurde rajamist sinna rodode ala poole. Lisaks tegelesin ka edasi selle metsatee puhastamisega ja tegin selle kuni sinna lodu kohani puhtaks. Nüüd saab normaalselt käruga sõita ja ka endal hea kõndida. Ainult algus on veel puhastamata, jätsin selle nimelt praegu tegemata, sest see kõige ligemal ja hea siis teha kui aega on.
Kui alguses krundile liikuma hakkasin, siis Võrus sadas natuke vihma ja teeb peal ka tuli. Ma siis lootsin, et äkki täna siis Pärnal ka natuke sajab. Aga lootuseks see jäigi. Seal oli kuiv ja mingit vihma ei tulnud. Hommikul oli küll õnneks pilvisem ja sai natuke jahedamas tööd teha, aga mitte kauaks. Lõunaks käis juba "keevitamine" mis tegi jälle mul töötamise raskemaks. Aga mis teha, ise süüdi ka. Mis ma siis siin kirusin seda vihma taga, nüüd sain mis tahtsin. Enam ei kiru, las kallab nii palju kui jaksab.
Vedasin siis rododele ka veel 4 kanku täit vett ja kahe päevaga siis sai veetud 440 liitrit vett.
 |
| Sai ka 8 kotti turvast ära veetud. 3 eurot tükk, ikka kuradi suur hinnavahe. poes müüakse 7-9 eurot kott |
 |
| See on siis metsatee alguse koht, mis jäi veel puhastamata. Seda on hea siis vahel mingi teise töö vahele puhkamiseks teha |
 |
| Siit saab siis puhastatud osa alguse |
 |
| Siin see tee jookseb, sinka vonka |
 |
| Tegelikult on veel vaja ka servasid puhastada, aga eks seda tuleb ka vaikselt teiste tööde vahelduseks teha |
 |
| Siin saab nagu tee otsa. Tegelikult ee langeb järsku sinna alla lodukohta, kust me vett veame |
 |
| Siit siis see tee langeb alla. Seal all on lodu koht, kust me käime vett võtmas. Siia tuleb kunagi tiik |
 |
| Selle sama kohapealt keerab ka uus tee sinna rodode uude kohta. Seda sai ka kõvasti puhastatud, et seal saaks ka normaalselt käija ja käruga sõita |
 |
| Tee siis vonkleb vaikselt olemasolevate puude ja kändude vahel. Lisaks istutame siia ka aegupidi puid ja põõsaid juurde. Ma mõtlesin, et üks variant on istutada kuhugi ka heitlehelisi rodosid. Aga kaskede kõrvale neid küll istutada ei saa. Kased ju on vanad "ahnepätsid" |
 |
| Osa puid jäi veel alles, aga eks need ka aegupidi saab välja vahetada. Need veel raagus olevad puud peaks olema toompihlakad, mida on siin palju palju |
 |
| Teerada keerab kuuskede juurde. Kände siin jagub |
 |
| Siin siis sai mul aega otsa ja asi jäi poolikuks. Aga nüüd kui me mai keskele puhkuse ajaks Pärnale lähme, siis saame siit jätkata |
 |
| Kõrvale jääb siis veel alles puhastamata osa, aga eks aegupidi hakkavad ka seal kunagi muutused toimuma |
 |
| Siit tuleb siis läbimurda. Tegemist on ikka väga palju. Aga siit saab ka veel poste ka |
 |
| Siit saab siis alguse see uus rodode ala |
 |
| Tõstsin siis pea taeva poole ja tegin mändidest ka pilti |
 |
| Ka praegu on osa kohti varjus. Samas on ka vahel päikest näha. Varakevadine päike ei tohiks küll siia ulatuda ja seda just vaja ongi |
 |
| See pilt on tehtud suunaga idasse |
 |
| Avastasin veel, et seal vahtra salu seervas kasvavad kannikesed. Ilusate siniste õitega. Neid pole meie istutanud, meie istutasime sarvkannikesi, aga see vist metskannike |
Pühapäeval siis läks plaanitust kauem aega, aga kuna matahtsin selle metsatee ära puhastada ja ka taimi kasta, siis pidin lihtsalt hiljem lahkuma. Ega ma tegelikult sealt ära tikkunudki. Vihmast polnud haisugi, taevas oli päikest täis.
Tallinna jõudes aga asi muutus. Enam vähem Tallinna servas hakkas vihma sadama ja lisaks langesid kraadid ka. Kui ma Pärnalt sõitma hakkasin oli seal 16-17 kraadi ja kui jõudsin Tallinna siis oli 5-6 kraadi. Jõhker.
Tööpuuduse üle seal kurta tõepoolest ei saa. Aga kui peas on juba mingid plaanid ja silme ees näed võsa asemel hoopis kauneid õisi, polegi see rügamine nii hull. Häda on vaid selles, et aega läheb üksjagu. Paari aasta pärast on tänaseid pilte väga huvitav vaadata:)
VastaKustutaTööd ma ei karda ka, pigem ma pole rahul, et ma nii kaugel praegu olen ja ei saa veel rohkem rügada. Eks plaanid on olemas ja ma töötan vaikselt nende suunas. Aga nagu ikka, plaanid 100% ei täitu ja vahel tuleb plaane muuta. Loodusega pole ka mõte puikpäiselt võidelda. Ega ma ju krundi ostmisel ei mõelnud üldse rododele. alles siis kui me ringi uitasime ja lugesi kirjandust sain aru, et meil on mõtekas rododega katsetada. Ja ei läinudki palju aega kui nüüd siis olen rodosõber.
VastaKustutaSeda tõesti, et hea on hiljem vaadata ka. Ka on hea vaadata, mis siis valesti läks ja äkki keegi isegi saab samu vigu vältida.
Ka on juba praegu hea vaadata, mis seal enne oli ja mis nüüd on. Kui me siin vaatasime, mis seal alguses oli, siis on ikka meie arust palju muutunud. Mäletan mitmeid inimesi, kes alguses krundil käisid ja vangutasid pead, ei ole siin võimalik midagi luua. Aga nii oligi, mina nägin vaimusilmas midagi muud ja nüüd on olukord hoopis teine.
Täna on küll jalad ja selg natuke kanged, aga see läheb üle. Samas olen kihku täis, tahaks juba tagasi. Aga ega kaua pole jäänud esmaspäeval hakkab nädalane puhkus ja juba pühapäeval pakime asjad ning sõidame lõunasse. Ka plaanin Luual pargis või siis parkides ringi jalutada. Äkki trehvab kedagi kes oskab ka head nõu anda.
Sa võiksid konsulteerida Mihkel Saarega Hansaplandist, temal on kuskil Keila kandis samasuguse männimetsa all nagu Sul, väga suur ja uhke rodokasvandus. Äkki oskab ta Sulle mingeid erilisi soovitusi jagada.
VastaKustutaKÜll need eesti naised on ikka tublid!Tahaks väga näha neid pilte 4-5 aasta pärast!Tubli oled!Ainult jõudu ja jaksu!
VastaKustutaMuhedikule, ma käisin eelmine aasta Mihkel Saart kuulamas ja esitasin ka seal küsimusi. Momendil mul tegelikult rodode kohta eriti küsimusi polegi. Aga ma mõtlesin lihtsalt, et kui ma seal Luual ringi kunkan äkiste lihtsalt satun kellegiga seal jutu peale. Kunagi ei tea, millal kuskilt mingied häid mõtteid tuleb. Ma plaanin seal kaskede, pihlakate ja haabade asemel kohati ikka midagi metspargi taolist ka luua. Õnneks on meil seal looduslikul uuenemisel ka tammesid siin seal kasvama läinud. Need ma hoian kindlasti alles.
VastaKustutaTiiale, mina kui eesti mees pean tõesti tunnistama, et eesti naised on väga tublid. Viimasel ajal on osade eesti meestega natuke nigelam asi. Aga eks see ongi ühiskonnas nii, et osa inimesi on hästi mugavad ja teised jälle öökad nagu sipelgad või mesilased. Suur tänu, jõudu ja jaksu on tõesti vaja. Tuleks nüüd vihma ka.
Tundub, et kodu mu mägi-võlupõõsale on leitud. Näikse elus olevat, kuigi pungad on veel tugevasti kinni. Ta oli kõige kauem lume all ka. Õienutikesteni läheb veel aega. Mul ta natuke liiga spartalikes tingimustes ja ei saa väärilist tähelepanu. Ainult, et ise tuleks järgi tulla Rahumäele. Vöiksid meilida, kui on huvi. pohlavars@gmail.com Kui laatade vastu huvi, siis sel nädalavahetuselju Luige laat tulemas. Ennustatakse küll väga kehva ilma.
VastaKustutaEsimesel pilgul on pilt t6esti masendav, ei mitte midagi tsivilisatsiooni meenutavat:)
VastaKustutaKas ma tohiksin n6u anda - kui k2sil on metsa/v6sa mahav6tmine v harvendamine, siis tasub osa sirgemaid puid pysti j2tta, okaspuud ehitusmaterjaliks (K6rvalhoonete tegemisel kulub hunnikiute kaupa ymarmaterjali ja teinekord on v2ga oluline, et asi oleks kohapeal v6tta) ja kask samuti - heades tingimustes kasvab puu yllatavalt kiiresti. Tundub, et Su krunt on viljaka ja niiske mullaga kohas, kus on ka allikakohti - see on v2ga hea. Kui seal on pohlap66sad, siis tasub neid kohti ka s22sta - muide sobib pohladega m2nnimetsaalune h2sti rododele, ma olen lugenud mitmetest rodoaedadest, mis ongi tehtud valmis m2nnimetsa alla, kahjuks ei oska nimesid 8elda.
Toompihlakas on hea - kui see on SEE toompihlakas, mida talu6uedes kohtas piirdehekina, Nende maitsvate mustade marjade p2rast kutsusid minu esivanemad seda leivamarjaks. Oma praegusesse aeda asustan seda ka piirdeistutusse, siinkandis Tartumaal ma ei ole seda kena pystise v6raga p66sast kuskil n2inud ja tal on oma v22rikas koht k6rgemate puude ja muidu madalamate pigem laiuva kujuga p66saste vahel.
Yhte varasemat posti kommin ka - see terava otsaga Fiskarsi labidas on yletamatu. Ma kinisin oma vennale ja asemele ostsin, seljahaige nagu olen, veidi v2iksema kandilise aednikulabida... aga see ei ole see.
Minu kodukandis Pärnumaal on toompihlakas nagu umbrohi :) Sõime marju ikka lindudega võidu. Isa lubas mulle nädalavahetusel mõned tuua. Põlvamaal olen neid ka näinud kasvamas.
VastaKustutaIlus koht sul seal.Mets. Seenemets ka nagunii (ohkab kadestavalt). Lohutav on su blogi lugeda, et kellelgi on veel hullem algus kui minul :) Jõudu teile seal!
P S kui sa käid kaugelt, siis blogides mõtle sellele ka, et seda võib mõni kaabak ka lugeda. Ära jäta vihjeid oma liikumiste kohta.
Tore, et sa blogima hakkasid, üks meesblogi :) on vahelduseks päris hea, kuigi aiahullud on aiahullud, siin pole sugu määrav :D
Kaaren, ma tegelikul tsivilisatsiooni eest teatud määral põgenengi. See tsivilistasioon, mis siin Päälinnas on, ei ole minu arvates ikka päris see, kus tahaks elada. On häid asju ja halbu ka. Kahjuks meie näeme, et meie jaoks üha rohkem on asju, mis meid siin ei meeldi ja häid asju vähem. Eks inimesi olegi erinevaid ja tean tuttavaid kes ei kujuta elu ettegi ilma, et tal kaubanduskeskused "külje" all ei ole. Mina ise ei tahaks üldse neis käija, aga vahel peab.
VastaKustutaMa jätan ikka alles puud, mis ette ei jää. Võtan maha ainult puid, mis nii ette jäävad, et midagi ei anna teha. Ma jätsin isegi nende noorte männi taimed vahele pihlakad kasvama, sest need ei varja mände, aga annavad marju, e linnukestel oleks ka midagi "põske pista".
Tegelikult peaks seal taga, kust ma vett võtan, naabrite sõnul olema üks vana oja või isegi jõe koht ja kusagil ka allikad. lihtsalt kinni on kasvanud kogu see kupatus. Eks tulevikus saab ka otsida. Mulla viljakusega on nii, et kohati on hea metsamaa, lausa I boniteet, aga kohati on kuiv ja mitte väga viljakas. Eks siis peabki leppima sellega mis seal on ja vaatama siis mis sobib ja kasvama läheb. Loodusega pole mõtet eriti võidelda. Eks rododeni jõudsin ka tänu sellele, et hapu pinnas ja ilusad ka.
Tsiil, seeni on meil ümbruses ka, aga tegelikult suuremad metsad on vist kaugemal. Eks seda saab tulevikus uurida. Eks seda mässamist on, aga vahel on ikka kõige raskem asi see kannatamine. Tahaks minna ja midagi teha, aga ei saa, sest kaugel oleme. Sellepärast me ka plaanime ära lõuna poole kolida kui võimalik on.
Eks neid kaabakuid on jah, aga väga raske on tegelikult praeguse info alusel meid välja peilida. Võru on ikkagi kaugel ja selle järgi on raske orienteeruda. Lisaks on meil ka naabrid ümberringi nii, et märkamata ei jää midagi. Aga eks me oleme ka sellega arvestanud ja eriti hinnalisi asju sinna ei jäta. Eks mehed vist ei viitsi eriti blogida ja nad mässavad pigem õues. Eks ma kardan, et blogiksin ka vähem kui ma kohapeal oleks. Lihtsalt "metsas" läheks rohkem aega ära. Eks sulgi vahel jääb seda aega väheks. Kui ma ka seal Pärnal olen siis vahel ei jää aega süüagi, kallan aga vett sisse ja mässan edasi.
Aga täna sai käidud Tiina külas ja sain talt palju "kingitusi". Suur, suur tänu talle. Käisime laadal ka ja ta sai endale ühe uue rodo ka. Ajatatud oli teine, aga nüüd nägi vähemalt mis värvi õied on. Ilus oli ja viimane oli. Suur tänu Tiina! Kohume jälle, loodame, et ilm siis on me vastu heldem.
Aga jõudu kõigile, meil läheb seda vaja. Me põrutame homme siis ära ja mingi aeg oleme "levist väljas". Pärast siis kirjutan ja teen pilte ka.