esmaspäev, 7. mai 2012

Töökas laupäev Pärnal

Põrutasin siis reedel Võrru ja laupäeval kella 8 paiku olin juba Pärnal platsis. Pilt veel nii roheline ei olnud kui oleks arvanud ja põhjus oli arvatavasti selles, et ma kuiv, mis kuiv.  Ei tea millal üldse korralikul vihma seal olnud on. Ka rododel olid lehed longus.
Viskasin siis turbakotid ja toolid maha ning asusin siis ringkäigule. Mingeid üllatusi polnud ja ringkäigust midagi erilist mainida pole. Käisin siis ka vaatamas seda uut rodode kohta ja avastasin, et palju parem koht on natuke rohkem tagapool, oma 20-30m kõrval. Seal on natuke kõrgem koht ja seal pole ka võsa ning männid on ligemal ning vari suurem. Samas peaks suvel rodod seal päikest mingil määral saama. Aga mis seal on halb, on see, et tee rajamine sinna on palju keerulisem ja töömahukam. Aga mis seal ikka, tuleb siis lihtsalt rohkem rassida.
Võtsin siis labida, kirve ja muu nodi ning läksin siis seda läbipääsu rajama. No vihmast ei olnud mitte haisugi. Päike säras täiega ja tuult ka polnud. Praktiliselt kogu selle päeva kukkus kägu ja vahel lendas ka ringi ning tegin kähisevat häält ka. Aga seda kukkumist oli terve päeva kuulda.
Et ennast vahepeal ära ei katkestaks, siis tegin pause ja pauside ajal siis puhastasin metsateed ja tassisin vett. Vett sai laupäeval kokku tassitud 20 liitriste kankudega 360 liitrit. Vahepeal käisin ka söömas ja siis tagasi tulles käisin ning võtsin vett ka sealt happelisest järvest. Sealt on hea seda kätte saada ja rododele peaks happeline vesi meeldima. Aga selle vee vedamisel läks ikka päris palju aega ja selle läbipääsu rajamine oli ka omaette tegu. Seal oli seda võsa, mis vajas välja juurimist ja lisaks oli ka muud oksarisu. Aeg läks kiiresti ja korraga oligi õhta käes ning aeg asjad kokkupakkida. Kuidagi vähe enda arvates jõudsin teha, aga ega ilm ka hellitanud ja selle vee vedamisele läks ka palju aega.

Kased on ka lehte minemas
Tulbipeenar oli ka roheline
Liivakasti ees olevates peenardes õitsesid nartsissid täiega ja kõrval olevatel tulpidel olid ka juba õienupud valmis. Eks varsti hakkavad ka tulbid õitsema. Eks see kuivus neid tagasi hoiab.
Nartsissid õitsesid täiega
Siin on näha kuidas tulbid on ootel
See on see peenar, kus metsanotsud rüüstamas käisid. Siin on noored tulbisibulad
Ka liivakastis olevad taimed ootavad vihma. Ilma veeta ikka ei saa
Kalju kukehari Helesinine vaip oli ikka veel punakaslilla. Ei tea, kas ka happeline muld põhjustab seda teistsugust värvust. Arvatavasti kuivus on ka süüdi
Roomav kukehari Coccineum ka vaikselt "punnitab"
See on sidrun liivatee. Kui ma puhmast käega ületõmbasin siis tekkis mõnusat sidruni lõhna
Kanarbiku puhmas kasvab aga võimsamaks
Kanarbik ligemalt
Pilt rododest ei ole kuigi meeldiv. Jaku rodod on täitsa ilusad, aga Junifeuer oli kuivaga veel rohkem kannatada saanud ja Catawbiense Grandiflorum nägi ka üsna kehv välja. Eks see pidev kuivus on ka kurjast. Kui see Junifeuer veel nädala pärast elus on, siis istutan selle potti ümber ja toon suveks rõdule.
Falling Snow nägi ilus ja roheline välja. Aga kuna pole eriti tulnud, siis tal lehed natuke rullis ja longus
See on Catawbiense Grandiflorum. Nägi kehva välja kui aus olla. Nüüd kui me selle uue koha ettevalmistatud saame, siis on tema esimene kes sinna kolib. See peaks juba umbes nädala aja pärast toimuma. Ta on ka kõvasti "kõrvetada" saanud.
Helgoland oli ka ilus ja roheline
Korea nulul oli ka latv punane. Ei tea, kas ka sellest, et veepuudus on. Minu mäletamist mööda aprilli alguses oli see veel roheline
Kilpjalad pole ka veel tärganud. Aga taamal siis noored kased juba rohetuvad.
Siin üks osa sellest uuest rodode kohast
Siin veel üks pilt
Kanarbikke leidub siin igalpool
Siit tuleb siis läbi murda ja ka puhastust teha. Tööd jagub kuhjaga
Näed siis, vesi ka kohe ligidalt võta. Aga tegelikult oli see algne koht, mis me eelmine kord vaatasime natuke liiga ligidal sellele vesisele kohale. Kardan, et seal mõni kevad on liiga vesine. Aga uus koht, mis on natuke eemal, on kõrgemal ja ka kuivem. Samas jagub ka seal niiskust
Ma tegin ka pühapäeval pilte sellest kohast kuhu rajame rododele ala ja need tulevad ka varsti. Laupäeval sai mulle selgeks, et mingeid suuri muruplatse meil seal maja ümbruses olema ei saa. Meil on ikka päris kuiv seal ja lisaks, et pinnas lahja on ka probleeme vihmaga. Vähemasti aega ajalt. Paras koht tõesti mägimände ja kadakaid kasvatada. Samas on meil krunt nii mitmekesine, et kaugemal saab isegi vesise ala taimi kasvatada, lihtsalt peab kaugemale majast istutama.

2 kommentaari:

  1. Oh sa, kus on tööd! Sa oled juba palju jõudnud. Sain mõned nimed ka enda jaoks paika. Kuidas sul nende veesoonte määramisega on? Kas sul vitsad liiguvad? Kuidas see veevärk tulevikus mõeldud on? Teed puurkaevu?

    VastaKustuta
  2. Ma ise ei ole vitsaga egija. Aga ma kaeva kaevamiseks uurisin asja ja käis üks mees ja lisaks kontrollis ka kaevu kaevaja üle. Mul tegelikult kaev olemas ja selvekaev. Puurkaevu ei ole niisama lihtne teha, sest vaja on selle jaoks lubasid ja kuradimuse kallis on ka. Selvekaev sai meil hea koha peale ja kaevu kaevaja ütles, et vesi hakkas sisse vohama. Kuivale veel see jäänud pole. Eks tegelikult tasub ümbruskonnast ka uurida, et kes on kelle abi vitstega kasutanud ja kuidas tulemus on. Lisaks on ka looduses näha osaliselt taimede järgi, et kas on vett või ei ole üldse.
    Näiteks see vahtra salu meil. See ju puhta kuiv ja midagi seal vahtrate all ei taha kasvada. Vaher ei taha ju ka päris kuivas kasvada. Aga seal on all veesooned ja kaev on sealsamas kõrval. Ju seal on tegelikult veesooned, millest vahtrad ka osa saavad. Kuigi vaher peaks olema ju pinnapealsee jurtega. Aga ju siis ikkagi osa juuri on aetud sügavamale ka. Aga eks loodus ongi tegelikult erinevaid olukordi täis. Mitte nagu inimesed arvavad, et nii saab ja nii mitte ning ongi kõik. Loodus on tegelikult palju keerulisem süsteem ja seal on palju erinevaid asjaolusid. Kaevuga on muidugi raskem loodust jälgida, tiigi rajamisel on kergem. Ma ka olen paari kohta vaadanud, et seal kasvavad sellised taimed, mis ei kasva kuival pinnasel vaid niiskemal pinnasel. Seega seal peab vesi olema suht kõrgel. Kui seal auk kaevata, siis peaks seal vett ka sisse tulema.

    VastaKustuta