Kui me pühapäeval Pärnale jõudsime, siis veel tulbid ei õitsenud, aga juba neljapäeval lahkudes need õitsesid täiega. Kahjuks me ei tea, mis sordid seal on, sest saime need sega pakina, mis taheti ära visata, sest oli käes juba novembri keskpaik ja müüa neid enam ei saanud. Pistsingi need siis 2010 aastal kiiruga sinna vahtra salusse. Seal tulbid ei õitsenud ja tegime eelmine aasta siis neile pisikesed peenrad. See aasta siis tulbid ka meid tänasid. Kuigi minu jaoks on see peenar natuke liiga kirjus, siis ilus ikkagi.
Lisaks tegime siis neljapäeval valmis ka teise "liivakasti", aga see enam nii liivakast pole. Seal on juba natuke rohkem ka mulda. Lisasime sinna, mis kätte saime, nii metsa mulda kui ka turvast, mis oli väetatud. Istutamine käis meil küll väga suure kiiruga ja eks siis näis kuidas see kast väljanägema hakkab.
Seoses selle kasti tegemisega ma hakkasin ka seda kaevu juures olevat hunnikut "lammutama". Panime kasti põhja täiteks seda. Selgus, et seal polegi ainult liiv vaid on ka sekka savi ja kohati on seal sügavamal tegu lausa saviliivaga mitte liivsaviga. Arvan, et see on ka üks põhjus miks seal vahtrad kasvavad. Seal on sügavamal toiteainerikkam ja niisekm pinnas. Seega on väikene võimalus, et meil seal kusagil isegi mõni kirsipuu õnnestub kasvama panna. Tuleb lihtsalt uurida erinevaid kohti lapjuga. Arvan, et seal teisel pool teed kus kasvab ka sirel on samuti toiteainerikkam muld ja sinna võiks isegi proovida kunagi midagi panna.
Lisaks on selline lugu, et üle tee kasvab ikkagi ka meil naat. Lihtsalt pole see tunginud teisele poole teed vahtra sallu, sest seal liiga halvad tingimused. Aga karta on, et kui nüüd asjaolud ajapikku muutuvad see naat ka platsis on. Tegelikul peaks seda kasti suurendama, sest osa taimi laieneb jõudsalt. Lisaks on vaja ka tulevikus neid taimi katusele. Aga eks siis suvepuhkuse ajal jõuab ka veel teha.
 |
| Sellised nägid siis välja tulbid pühapäeval |
 |
| Teisipäeval oli pilt juba lõbusam |
 |
| Mõned õied siis ligemalt |
 |
| Veel mõned õied |
 |
| Selline nägi see pisike peenar välja neljapäeval enne kui me ära sõitma hakkasime. Tegelikult Miina lõikas õied kaasa, sest seda on ju vaja varsti teha ja siis pole meid kohal. Lisaks tuli hiljem välja, et osa neist oleks see tugev sadu kindlasti puruks peksnud. Neljapäeval saabus selline tugev sadu, et nõrgemad varred oleks kindlasti murdunud. |
 |
| Ka seal teises peenras, kus on väiksemad sibulad, on mõni õis |
 |
| See uus liivakast sai tehtud siis sinna vahtra salu serva, mägisibulate kõrvale |
 |
| Siin siis uus kast ligemalt. See sai ajapuudusel pisem, aga eks saab seda ka laiendada kui aega on. Siia sai kaukaasia hanerohtu, siis nurmnelke ja karpaadi kellukaid ja veel liivateesid. Mind natuke häirib see kandiline kuju, aga ma mõtlesin, et siis lisame uut osa nii, et kandiline kuju kaob. |
Pole esialgu neil kandilistel liivakastidel häda midagi, peaasi, et istutatud taimed ei umbrohtu ja et neil seal hea on. Hiljem, aja edenedes saab nende kuju ju igatoomi muuta, neid kokku lasta või looklema panna või kuidas iganes asi kujunema hakkab.
VastaKustutaJah, oma aia tundmaõppimine võtab päris hea hulga aega. Aastast ei piisa, et aru saada, kus mis on ja mis seal sünnib iga ilma ja aastaajaga.
Need teie tulbid on kõik umbes sarnase kujuga ja ühtlase õitseajaga, kokku täitsa kena tulbipeenar. Idee: ka kandilistest kastidest võib huvitavaid kujundeid kokku seada. Ei pea tingimata kõik kujunduselemendid looklevad olema. Maja seinad ju enamasti ikka sirgjoonelised.
VastaKustutaKes küll ütleks, kuidas kiiresti- kergesti ja valutult naadist lahti saaks!?
VastaKustutaEi oska seda tõesti öelda, aga mul veel õnneks naadi ka muret ei ole. Aga täna just kõndisin koeraga siin metsas, kus naat vohab. Vaatasin ja mõtlesin, et näed kui ilus tegelikult. Kui tegelikult midagi väga kasvatada seal metsa all ei taha, mis naadile jalgu jääks, siis ega sellega võidelda mõtet polegi. Aga meil vohab Pärnal võsa ja kilpjalg ja nendega on tegelikuses isegi raskem. Selle võsaga ei saa muudmoodi kui, et juuri välja, aga vot see ei ole nii kerge. Raiumist on ikka tohutult ja pärast käed ka tuikavad sellest põrutamisest. Ma sellepärast praegu igalpool ei tegelegi sellega. Ainult seal kus vaja, sest kui tahad kasvõi puud või põõsast istutada, siis lihtsalt on vaja.
VastaKustutaMa vaatan endal, et see raudrohi on ka päris karm tegelane. Kuigi see pole päris see metsast toodud vaid seemnest mingi sort, siis ka kukub meil seal liivakastis vohama.
Ahjaa, unustasin mainida, et oled kindlasti palju lugenud ka, et Roundup on hea mürk. Aga mina küll ei soovita ja ise ka ei kavatse kasutama hakata. Mulle aitab nendest muudest mürkidestki mida ümberringi on. Minu jaoks on müstiline teema, et isegi kui ma puhastan ära vesialuse baasil värvi totsiku ja siis loputaks seda nii, et see lahja vesi läheks kanalisatsiooni, siis ei tohi tegelikult seda teha. Samas mine aga poodi ja osta neid keemiaid millega potte ja puhastatakse ning vala aga liitrite viisi alla. Samas on see kurat nii vänge kraam, et alati kui ma satun vetsu selle ajal kui see seda kasutatud on, siis kurat võtab hinge nii kinni, et sure või poti kõrvale mahha. See siis polegi keemia või? Tegelikult on minu arvamus, et olgu pott vahel natuke katlakivine, aga sellist keemiat ei taha ma küll. Tulevikus nii kui nii peab sellest loobuma, sest kui on oma kanalisatsioon ja imbväljak, siis sellist mürki sinna ikkagi ei lase enam.
VastaKustuta