Kui me Miinaga hommikul poodi läksime, siis tagasi tulles oli taevas pilvitu ja päikene paistis. Siis mõtlesime, et lähme käime ära Kadrioru pargis. Ma olen siin jälginud pikemalt, et oleks pilvitu taevas ja päike ning ka lund maas ja oleks siis puhkepäev, et saaks rahulikult päeval käija. Siiani ei ole sellist puhkepäeva sattunud olema. Päikest on olnud, aga siis polnud ilusat valget lund. Või kui oli lumi maas ja puhkepäev, siis oli pilves ilm ja hall päev. Tööpäeval on olnud sobilikku ilma, aga siis ma ju ei saa minna. Mis ma ikka sinna kella 6 ajal õhtal lähen. Aga täna siis sattus olema just selline ilma nagu vaja ning võtsime ka Marta kaasa ning käisime ära. Rahvast oli palju liikvel ja Martal oli ka palju lugemist kuna ta polnud ennem seal kandis käinud. Aga Jaapani aias olid kõik rodod ja jugapuud “sissepakitud”. Praegu on rohkem kiwade aeg ja siis paistavad välja ka omapärase kujuga puud. Lisaks paistsid silma ka noored männid, seal on neil turvaline, aga meil Pärnal nad ka paistsid kohati silma ja seal see enam nii turvaline pole, sest neljajalgsetele on noored võrsed praegu maiuspalaks. Aga ma vaatasin, et neil on kõik rodod kinni kaetud, isegi siis kui kevad päike nendeni ei ulatu. Nad vist ei taha riskida, samas eelmine aasta neil läks ikkagi päris palju taimedest välja ja seda vist mitte üldsegi kevadise päikese pärast. Nüüd siis ka pilte:
Siin siis pilt tehtud pervest ülesse minnes. Alul me jalutasime lihtsalt sealt mööda, sest koeraga ei tohi Jaapani aeda minna.
Väikesed jugapuu põõsad ära pakitult. Neid seal ikka jagub.
Siit siis veel üks pilt pervelt. Siin on näha siis ära pakitult igihaljad rodod
See pilt on tehtud siis tagapool, kus kasvavad kuused ja lehised. Mulle meeldib see sinine taevas ja kuda siis päike ka pildile end poetas.
Siin siis pilt kuda päike piilub puude tagant
Sinine ja must ja valge … Ei tulnud külg kõige paremini välja, aga sarnasest vaatest see meie lipp pärit on.
Praegu paistavad eriti silma noored männi puud. Suvel ei pane tähele, aga praegu on näha, et neid on ikka päris palju siin. Eks aegapidi jääb neist järjest vähemaks.
Kontpuudel on ka nüüd “säramise” aeg. Pildi peal nad eriti ei punetagi, aga teatud nurga alt vaadates olid võrsed eriti punased
Siin on siis näha mille jaoks on aias vaja ka huvitava võra ja tüvega puid
Pilt pikki Jaapani aeda
Sellised omapärased kiwad jäävad ka talvisel ajal silma
Ja lõpuks siis pilt kolmest männist saare peal. Nendel polegi toestusposte. Need toestuspostid paistavad ka praegu eriti silma ja need peaks nüüd kevadel külla ära korjama. Need juba mitu aastat seal olnud ning enam neid vaja ei peaks olema.
Lõpetuseks siis nii palju, et järele mõeldes on see talv vähe lund tulnud ja ka päikest on vähe olnud. Ning sellest tulenevalt on ka siin meie kandis külma ikka vähe olnud. Arvesse ei lähe 5-10 kraadi külma, seda ei saagi õieti talve külmaks pidada, see rohkem varakevadine temperatuur. Aga kohe kohe on tulemas siis talve kõige külmem aega ja tavaliselt on siis ka juba rohkem päikest. Loodame, et siis et päikest on rohkem tulekul. Lisaks piiraks külm ka nende viiruste levikut, neil ka praegu hea põli.
Meid on küll sel aastal õnnistatud nii päikese kui härmatisega. Ta, see päike ikka, on ju alati kuskil olemas.
VastaKustutaTalv loob selguse, kõik puud-põõsad, võrad ja oksad paistavad hästi välja. Ma ei saa ainult aru, miks on meil täiesti külmakindlad jugapuud sisse pakitud. Kas metsloomade eest, kitsed ja jänesed võivad nad küll maatasa süüa.
Ja sellest ei saa ma ka aru, miks Sa mändide kohta kirjutad, et eks ajapikku jääb neid vähemaks.
Eks meil see meri annab soojema talve ja ka pilvisema talve. Suurte veekogude pealt ju need pilved tulevadki.
KustutaNeed jugapuud on samamoodi nagu rododki varjutuskangaga kaetud. Eks vist kindluse mõttes, et noored taimed ja juurestik pole veel nii arenenud. Aga kui aus olla, siis osa rodosid ja jugapuid on seal sellise kohapeal, et sinna ei paistnud isegi suvel kõrge päike. Aga kui seda kevadel ei vaadanud kuhu päike paistis, siis ei teagi kuhu oleks vaja. Ja siis ongi kõik sissepakitud. See muidugi minu arvamus ja ma pole miski tark. Võib olla on mingi muu põhjus.
Mändide kohta kirjutasin nii sellepärast, et kui tahetakse kõik pud alles jätta, siis on ikka liiga tihe istutus. Kohati on nii ligistikku nagu metsa istutusel. Aga kui istutada tihedamalt alguses, siis hakkavad nad kõige pealt kõrgusesse kasvama ja siis hiljem saab kehvemad välja lõigata ehk siis harvendusraiet teha. Ja lõppeks kui inimene ei tee valikut, siis loodus pikapeale teeb ise. Seda ma näen ka siin kodu ümbruses. Loousseadus, tugevam jääb ellu.
See põneva võraga puu oli tõepoolest kui selle talve soolo. Ilm on ilus ja tore, et sa talvised vaated näha tõid. Hea võrrelda.
VastaKustuta