Sai siin 2 veebruaril käidud koos Miina ja Martaga jõe ääres ning oksi kooli jaoks kogutud ning niisama ringi kolatud. Ilus ilm oli ja miks siis mitte. Sel aal oli siis küll sihuke tunne, et talv hakkab läbi saama. Ilm oli minu jaoks “soe” ja päike paistis ning lund oli ka vähe. Aga õnneks siis saabus möödunud nädalavahetus uuesti talv lume moel tagasi. Temperatuurid meie kandis veel talvised pole, aga loodame, et siis see nädal saabuvad ka külmakraadid. Täna oli veel sulailm. Lund sadas ka täna, oli see muidugi selline vesine, aga ikkagi ilus oli. Aga mis ma ikka jutustan, panen siis pilte ka. Alguses on siis 2 veebruari pildid.
Selline oli siis vaade sel päikesepaistelisel pühapäeval. Lund oli siis ikka väga vähe. Üle jõe olev perv oli ikka täitsa paljas.
Jõgi oli 2 veebruaril lahti ja on ka praegu lahti. Üle jõe praegu kuiva jalaga ei saa.
“Jääseened”
Ikka täitsa lahti oli…
Vot sihukesi asju teeb loodus
Selline sünge paistis TBA tagune männimets
Kontpuud üle jõe TBA-s
Hundinuiad, Marta lemmikud praegusel ajal. Hunt tahab hundinuiasid järada
Keegi on siis mingi aeg sellise “posti” keset metsa püsti pannud. Pimedal ajal on see post ka värviline
Talvel suudab isegi kõrkjas pilku köita
Aga täna siis Martaga lõunasele ringkäigule minnes otsustasin fotika kaasa võtta ja pilte teha. Ilusad lumised vaated olid tagasi. Ja meie kandis seda ikka tükk aega pole olnud.
pilt oli täna jälle palju valgem. Tammede võrad tulevad lumega hästi esile
Siin siis minu lemmik tamm
Veel tammesid
Ja veel pilte tammest
Lumi kasevõrades, sihuke omapärane muster
Ja selline vaade avanes jõe äärde suundudes
Üle jõe olev perv oli täna ikka palju lumisema väljanägemisega
Pilt ligemalt ka, hea kontrast erinevate puuliikide vahel
Veel pilte üle jõe
Jõgi on nüüd natuke rohkem jääs, või kas ikka on? Äkki on petekas ja lumi on lihtsalt kogunenud ja all jääd pole. Igatahes proovida ei soovita
Lund oli täna ikka palju rohkem, aga jõgi ei olnud silla juures ikkagi täiesti jääs
Kas tunnete ära? See “liistakas” on nädalaga kõvasti “rasva” kogunud
See on siis TBA tagune männimets. See pilt ei anna päris täpselt seda vaadet edasi, aga selline “massiivne” vaade see oli koos lumega
Kõrkjad ja hundinuiad jäid jälle tee peale ette. Aga talvel annavad nad ainukesena mingit värvi
Ja hundinuiad jälle
Selline lumine nägi ka see väike metsalagendi välja
Ja nii juhtub kui mänd kasvab osaliselt lagedal. Siin oleks pidanud kunagi väga ammu harvendust tegema. Nüüd märg lumi painutab puud. Ma vaatan seda puud juba aastaid ja mõtlen, et millal see murdumine juhtub.
Aga rohkem pilte ei tule, väsimus on peal. Aga nii palju saan ma öelda, et tänavune talv on soe olnud küll. Vähemasti siin meie kandis. Jõgi pole jääs, aga tavaliselt on jääl sel ajal juba suusa jäljed olnud ja vähemalt kohati on olnud jõgi täiesti jääs. Aga see aasta mitte. Lisaks ei ole meie rõdul oleva Kanada kuuse ´Conica´ muld isegi ära külmunud. Olen aegaajalt ikka proovinud, et kuidas seal potis on. Mis siis et ka kangast on ümber poti, seda on ka eelńevatel aastatel olnud, aga tavaliselt juba jaanuaris on muld potis täitsa läbikülmunud. See aasta mitte. Ka meie küttearvetel on näha, et talv on ikka natuke soojem olnud. Seega, statistika on üks asi, aga kui ma vaatan ümberringi, siis on hoopis teine lugu. Eks asi ole selles ka, et teatud Eesti osades on ikka seda va külma olnud. Aga eks siis ole näha kas siis see talv saab selline olema, et külma eriti veebruaris ei tulegi. ilusat talve jätku!
Kontpuu värvilised oksad torkavad tõesti hästi silma ja hundinuiad on kenad lumes. Nagu ka mets, olgu paksus lumekuues või kergema katte all. Aga nende kõrkjatega on sedaviisi, et sinu pildil on küll pilliroog - sellise pisut longu vajuva tipmise õisikuga. Need taimed, mis rahvas kõrkjaks hüüab on üleni ümmarguste pehmete sõlmekohtadeta vartega. Õisik on putsakas pisut allpool varre tippu. Neist saab paadikesi ja pardikesi meisterdada. Botaanikud aga tahaved, et neid nimetataks kaislateks. Kõrkjaks kutsuvad botaanikud hoopis piipheina moodi sakris õisikuga lõikeheina taoliste teravaservaliste lehtedega niiskuslembeseid taimi. Just niisamuti nagu karikakra nimega - rahvas arvab üht ja botaanikud teisiti. Milleks küll.
VastaKustutaVõib olla küll nii. Kuna vajadust pole olnud, siis ma ka pole uurinud nende kohta. Aga eks rahvas ikka paneb lihtsamaid ja meelepärasemaid nimesid. Botaanikud ju eristavad ja liigitavad taimi hoopis teistel alustel. Kuid ilusad on need pillirood ikkagi. Sügisel on õisikud ka ilusad lillakat värvi.
KustutaKuigi ka meil on olnud soe, üle elatud mitu vihmaperioodi ja muidu sula, talv siiski päriselt ära käinud ikka polegi.
VastaKustutaNeid talvepilte vaadates näed selgelt, et puude-põõsasteta poleks talvel pooltki seda väärtust, mis tal on.
Botaanikud liigitavad taimi teisiti küll, aga eestikeelseid nimetusi ei liigita nad kuidagi, pooled võetakse laest ja kõige hullem on nt püsikute juures see, kui muudetakse kümnendeid rahvakeelde juurdunud nimetusi, see tekitab ainult suurt segadust. Tiil heal näide- karikakar oli ja jääb karikakraks ega muutu mitte kunagi härjasilmaks, sama floksi ja paljude muudega nimetustega.
Tõesti, ilma puude ja põõsasteta oleks ikka väga üksluine värk. Aga onju palju selliseid kohti kus nii ongi.
KustutaNimedega on tõesti vahel segadust küllaga. Aga heal lapsel mitu nime. Ja osa rahvapäraseid nimesid on vist ennem juurdunud kui siis botaanikud "jaole" on saanud. Kuna ma ise eriti haritud botaanika alal ei ole, siis ma ka eriti rohkem sõna ei julge võtta ka. Ega meile koolis ka sellest eriti süvitsi ei minda, me oleme ikkagi maastikuehitajad. Seda on meile ka vahel meeldetuletatud.
Fantastilised pildid sul! Eriti "liistakas". Põhja osariikides on tänavu ilm ilmselt pehmem. Meil oli täna õhtul paks külmaudu, õhtul läks miinusesse.
VastaKustutaHm ja mina arvasin, et Marta on väike koer :)
"elusvaated" olid ikka veel paremad. Kahjuks fotod ei anna kõigest seda "ehedat" vaadet edasi. Meil on ikka nii "soe" olnud, et 20 miinust polegi olnud. Detsembris oli siin üks kaks ööd 18 kraadi. Muul ajal on ikka vähem olnud. Aga see on siin merele ligemal. Kaugemale minnes on ikka rohkem külma. Me tegelikult päris mere ääres pole, aga meri mõjutab ikka väga palju. TBA-d mõjutab see ka ja nad saavadki seal kasvatada natuke külmakartlikke puid ja põõsaid. Hea koht neil valitud.
Kustuta