Esmaspäev, 28. oktoober 2013

Piia Erm - kasulikud lilled köögiviljaaias

Sellel laupäeval oli siis Pirita seltsi järgmine aialoeng ja oma kogemustest rääkis Piia Erm. Ta on ka Räpina Aianduskooli lõpetaja kes siis oma praktika tegi Inglismaal ja peale kooli lõpetamist läks sinna tagasi mõneks ajaks. Nüüd on ta siis tagasi ja jagab oma kogemusi. Minu jaoks oli üllatav see, et inglased ei kasvata eriti massiliselt kartulit. Kuigi neile friikad meeldivad, siis selle jaoks toorainet tuuakse suuremas osas sisse. See vähene mis maha pannakse, pannakse lapjuga ja ei ole mingeid põlde ja vagusid ja traktoreid. Kõik käib käsitsi ja ilma vagudeta.

Aga põhiteemaks oli siis kasulikke lilledega kahjurite ja haiguste vastu võitlemine. Eks oli asju mis mulle olid juba tuttavad, aga oli asju mis minu jaoks uus avastus.

Esmalt oli kohe juttu sellest, et väetistega peab olema ettevaatlik. Mineraalväetistega liialdamine soodustab lestade teket ja liigne lämmastik lehetäide teket. Eks see ole ka loogiline. Aga et aias oleks vähem kahjureid ja haigusi on vaja hoida see võimalikult liigirohke ja õiterohke, et sellega kasulikke putukaid aeda meelitada. Väga head taimed selleks on saialill, till, kummel, koriander, karikakar, päevakübar, keerispea, kurgirohi, vesikanep. Rooside kaitsmiseks on soovitav lähedale istutada erinevaid õitsvaid taimi ja nad peaks varakult õitsema, et siis enne rooside probleeme oleks juba kasulikud putukadrooside lähedusse meelitatud.

Kasulikest putukatest oli välja toodud sirelased, kiilassilm ja kõrvahark. Eks need ju tegelikult ka meile tuttavad juba.

Sirelane on mesilaste ja herilastega sarnanev putukas, aga ta ei nõela nagu mesilased. Lugesin ise juurde, et see sarnasus ongi põhjusega, et siis teda peetakse nõelavaks mesilaseks ja jäetakse rahule. Aga ta on hea tolmendaja ning võrreldes mesilasega on ta palju vähemvalivam ja seega ka parem tolmendaja kui mesilane. Ka toitub ta lehetäidest neid tühjaks imedes. Neid meelitab aeda petersell, koriander ja till.

Kiilassilm toitub lehetäidest, lehekirpudest, lestalistest ja mähkuritest. Seega üks vägagi kasulik putukas. Välja näeb selline roheline ja läbipaistavate tiibadega. Neid meelitab aeda keerispea, kurgirohi ja saialill. Lisaks võiks aias olla selliseid alasid, mis ei ole hoolitsetud ja on risu hunnikuid, kände või lauavirnu. Kiilassilmad saavad seal talvituda.

Kõrvahark on ka üks vägagi kasulik putukas kuigi meile on kujutatud temast vale mulje. Toitub samuti paljudest kahjuritest ja üks neist on lehetäi ja punane kedriklest. Kõrvahark toimetab öösiti ja see on tema eelis, sest siis sipelgad puhkavad ja ei kaitse lehetäisid.

Ka on siis lisaks taimi mis meelitavad kahjureid ligi ja sellega kaitsevad teisi taimi. Näiteks tigusid ja nälkjaid meelitab ligi hiina kapsas ja salat. Nende lehti siis taimede vahele pannes saame tigusid koguda. Lisaks oli veel kirja sibul ´Buffalo´, kartul ´Cara´ ja ´Picasso´ mis ka meelitavad teistest enam kahjureid. Viinamarja kaitseks soovitati põldmarja hekki, sest siis lähevad kahjurid hoopis põldmarjade kallale, sest see meeldib neile enam. Karilasi meelitavad ligi tubakataimed, punast kedriklesta meelita põlduba, poolik kartul või potitomat meelitab villtäid.

Taimed, mis tõrjuvad kahjureid. Üks vana tuttav on meile peiulill, kes on tugeva lõhnaga ja meelitab oma õitega kasulikke putukaid. Aga tal on veel teine “meetod” ka. Nimelt eritavad peiulille juured mulda ainet, mida tarbides nematoodid mullas hukkuvad. Ka ei ole soovitav taimed kohe peale õitsemist ära koristada vaid võiks need jätta peenrale, sest juurte mõju kestab edasi. Lisaks võiks need sügisel hoopis mulda kaevata. Teine hea taim on suur mungalill. Temaga saab võidelda lehetäide vastu ja ka muude putukate vastu. Kui suurt mungalille istutada õunapuude alla, siis ei lase ta kahjuritel ronida puule tagasi ja takistab talvituma minekut koore pragudesse. Sellega vähendab kahjurite hulka pikemas perspektiivis. Lisaks on hea kahjurite vastu veel ka harilik saialill.

Seenhaiguste ja taimehaiguste vastu aitab murulauk, küüslauk ja koirohi. Kui neid taimi kasvatada rooside läheduses, siis on roosid palju tervemad. Koirohi aitab ka sõstarde puhul viltrooste vastu.

On ka taimi, mis ei sobi teiste taimedega kokku, sest nad eritavad herbitsiidseid aineid. Sellised on näiteks männid, läikivalehelised igihaljad taimed, lõhnavad ürdid, kanarbik. Mina olen kusagilt lugenud, et ka harilik tamm tundes ohtu oma eksistentsile, on võimeline eritama aineid, mis on kahjulikud teistele taimedele, et siis enda “konkurentsi” parandada. Võilill eritab aineid oma juurtest, mis takistavad teiste taimede seemnete arenemist.

Sobivad kooslused:

Peiulill – kapsas, porgand, kõrvitsalised, kartul.

Saialill - kapsas.

Päevalill – kurk.

Metstubakas – tomat.

Hekiks lavendel, tüümian, majoraan, pune, seller, salvei, münt, peiulill, küüslauk, estragon.

Taimed, mis peletavad kahjureid ja haigusi:

Koirohi – lehekirp.

Suur mungalill – lehetäi.

Küüslauk – maakirp.

Põlduba – kedriklest.

Peiulill ja tubakas – karilased.

Küüslauk – jahukaste, kärntõbi.

Pune, piparmünt ja lavendel – sipelgad.

Harilik saialill – kiduuss.

Lehetäide tõrjumiseks sobib ka hästi küüslaugu leotis. Aga laugud ei sobi kokku liblikõieliste taimedega, aga sobivad ristõielistega. Kapsaliblikaid aitab eemal hoida tüümian ja aed-kurgirohi.

Redised hoida eemal paprikast.

Tomat eritab juurtega aineid, mis ei sobi paljudele teistele taimedele ja sealjuures ka kurgile. Ja seega ei sobi kasvuhoones kõrvuti kasvatada kurki ja tomatit. Ma olen ikka näinud, et neid kõrvuti kasvatatakse ja kas siis seega saaks kurgilt palju paremat saaki kui teda kasvatada tomatist kaugemal. Teine asi on see, et ma olen palju mõelnud koolist saadud teadmisele, et tomat ei vaja tegelikult suurt maad juurtele. Tegelikult saab teda kasvatada ka kastis. Ehk siis kergem on tomatit kasvuhoones kasvatada 150-200 mm kõrguses kastis ja igal aasta siis kastid komposti tühjendada. Kergem jännata, sest muidu peab ju ikkagi iga aasta kahe pärast mulda vahetama.

Seller tõrjub väikest kapsaliblikat ja meelitab ligi kasulikke putukaid. Sobib kokku tomatiga ja ubadega, sest meelitab ligi tolmeldajaid. Kasvuhoones on ju tolmendamine probleem ja seega võiks sellerit uste juurde istutada.

Ürdid hoida eemal kõrvitsalistest. Kõrvitsa tolmendajaid meelitavad ligi mais ja päevalill.

Naati ja osja peaks ohjeldada saama maapirniga.

Salat ei sobi tomatitega kokku.

Hea kooslus on põlduba ja kartul.

Hea kooslus on basiilik ja tomat. Ka pidi basiilik natukene tomati maitset mõjutama.

Roundupi asemel saab ka ise looduslikku mürki teha kui segada kokku toiduäädikat ja soola ning kleepainena rohelist seepi. Mina isiklikult seda ei poolda. Öeldakse ju ka, et kui sa tahad, et midagi ei kasva, siis soola maapind üle ja seal ei kasva tükk aega midagi. Ei tea kas on ikka hea mõte selliste asjadega üldse “mängida”. Pigem siis pimendada või kesa teha.

Ka rääkis Piia Erm, et Inglismaal ei pöeta hekke suve esimesel poolel, sest hekkides pesitsevad linnud ja neil on pojad sel ajal. Kui pojad on pesast välja lennanud, siis pöetakse hekke ja see on suve teisel poolel.

Vot sellised asjad sai siis kirja pandud. Eks juttu oli rohkem, aga kõike ei saa kirja panna ja ei jõudnud ka.

8 kommentaari:

  1. Äitäh asjalike nõuannete eest. Tahtsin ise ka sinna tulla, aga asjaolud läksid teisiti. Pirita aiaselts on hästi aktiivne, oleme Harku valla aiaseltsiga nendega päris tihedas läbikäimises.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ja meil mure, et see kiviktaimla loeng on täna õhtul peale tööd ja väga raske oleks sinna tulla. Maailma mastaabis on Tallinn väike, aga teatud asjade puhul ikkagi päris suur.

      Kustuta
  2. See soola ja äädika teema on jah selline, et sellega töödeldud mullas ei kasva vist aastaid enam midagi. Kuskil tee all veel.
    Kurki ja tomatit olen ma aastaid kastis kasvatanud, vajadus nii väike, et rohkemal pole mõtet. Kompostmullas kasvavad nii et mühin taga.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eks see mürgitamine, kemikaalidega või looduslikult, ongi selline viimane hädaabinõu. Kui ikka saab teistmoodi, siis parem teistmoodi teha.
      Mul ka tuttavatel ja sugulastel kasvavad kurgid ja tomatid koos, pole eriti kuulda olnud, et probleeme on. Aga tomateid soovitan ikkagi kastis kasvatada. Hea lihtne pärast koristada ja tegelikult on lavatsis kasvatamine mulla "raiskamine". Tomat ei vaja nii palju pinnast ja ta ei kasuta seda ära. Aga mulda peab kindlasti vahetama.

      Kustuta
  3. Inglismaa on nii tiheda asustusega väike saar, kus põllumajanduslikku maad vähe, et kogu rahvas kartuliga ära toita, seepärast teda ei kasvatatagi, ka pinnas pole selleks kõige parem.
    Mina olen kastnud porgandit ja kapsast säärase supisoolase veega, kahjureid polnud, maaga midagi ei juhtunud ja saak oli korralik. Nii tehakse Peipsi ääres siiani. Äädika kogemust pole, aga sõnajalgu olen küll kastnud nõrga sidrunhappe lahusega, ka oli kõik OK:
    Neid seltsilistaimi on meil kogu aeg tutvustatud, aga näis, millal suurtootmine nendeni jõuab, vist mitte ilmaski
    Aitäh, et võtsid vaevaks seda loengut refereerida, huvitav on ikka.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oh, ruumi neil on, põhja pool vaba maad küll, aga jah seal ka karmim kliima. Täna oli ju ka tõestus. Küll ka kardulas seal kasvaks, aga jah kallist maad ei tasu vist selle peale raisata. Neil on odavam osta sisse. Kui aus olla, siis sama siin. Ma arvan, et ega ma ka eriti kartulit kasvatama Pärnal hakka, seda võib taluniku käest osta. Aga muid köögivilju tasub küll ise kasvatada.
      Äädikat kasutas tema koos soolaga, pool kogusest oli olnud 35% äädikas ja soola oli ka kamaluga. Ta ise ka ütles, et see on ikka parajalt räige.
      Jah eks neist on juttu olnud ka mujal ka. Eks vanasõnagi ütleb, et iga uus on tegelikult unustatud vana. Oli vist midagi taolist. 100 aastat tagasi ju roundupi polnud. Aga ma olen näinud dokfilme ja lugenud artikleid, ei ole kunagi kasutanud ja ei hakkagi kasutama. Parem "tapan" ennast lihtlabase tööga, hoiab natuke vormis ka. Aga suurtootmine kindlasti mürke ka edasi kasutab, seal pole kahjuks midagi teha. Loota saab ainult sellepeale, et tulevikus lihtsalt kasutatakse neid täpsemalt ja ei reostata loodust nii palju ja inimesi ka ei mürgitata nii palju. Kusjuures kui ma koolis õpetajaga rääkisin, siis kui elad suurte põldude ümbruses, siis seaduse järgi tavainimesest eriti ei hoolita. Kui tahad, et sind teavitataks ja sinuga arvestataks, siis pead ennast mesinikuks registreerima. Siis peab sinuga arvestama. Õpetaja vastas, et kahjuks ongi nii, et mesilased on tähtsamad kui inimesed. Aga ilma mesliasteta meil ju pikka pidu polegi, aga ilma inimesteta maailmal...

      Kustuta
  4. Aitäh loengut jagamast. Põlduba võib potipõllundaja küll kenasti kartulivao harjal kasvatada, mõistlikum igatahes kui tomati kartulile pookimine. Aga enne kui maapirni hakkad naadivastases võitluses kasutama mõtle järele, kas asendus rõõmustab sind pärast. Maapirnist endast on pea võimatu lahti saada, mullaharimine tekitab "juurepistikuid" aina juurde.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mina ei hakka seda maapirni proovima, mul naati polegi, kui siis ühes kohas natuke. Meil nii lahja maa, et seal naat eriti ei kasva. On ka kohti kus on viljakamat mulda, aga õnneks naat sinna pole veel jõudnud. Meie "umbrohi" on ikka pigem kilpjalg ja kohati ka metsvaarikas, aga maapirniga ei tee siin midagi.

      Kustuta