Tagasi

Tere jälle ja Head Uut Aastat kõigile. Pean tunnistama, et olen olnud kirjutamise kohalt laisk ja asi on jäänud soiku. Aga vahepeal oli teha palju ja ka praegu on teha palju. Kuna ma tegelesin meie korteri kapitaalse remondiga, siis sai sellega tegeletud. Sisse kolisime me eelmise aasta juuli lõpus. Eks teha ole veel osaliselt siiani. Aga vahepeal lahkus 2015 aastal isa ja mingi aeg oli motivatsioon madal. 2017 aasta sügisel pidin hakkama kapitaalset remonti tegema Vanemate vanas korteris. Sellega on pikem teema ja ma natuke tegelen kellegi teiste otsuste tagajärgedega.

Aga Pärnal on ka muudatusi. Nimelt vahepeal on sinna tekkinud “pisike lomp”.

Need kaks pilti on siis 2016 aasta jaanuari teises pooles tehtud. See talv oli ikka õige talv. Kaevamise
ajal oli lund ja lisaks oli ka külma. Ja külma oli korralikult, ikka 30 ja natuke peale. Aga kuna see koht on kunagine kinnikasvanud oja või jõgi, siis vett see külm pidama ei saanud. Seda ikka maapinnast nirises.

Kuigi külma oli, siis juba veebruari lõpus oli vett küllaga.

Need kaks pilti on tehtud aprilli keskel. Vett oli siis oodatust palju rohkem. Ka Marta ja Miina on pildil. Siin saab natuke ka proportsioonidest aimu.

Need kaks pilti on tehtud 2017 aasta aprilli alguses. Vett on oodatust palju rohkem ja hakkas siis juba probleeme tekitama. Aga eks mingi aeg ma tegelen ka sellega nii, et panen ülevoolu jaoks masse toru. Aga sellest veekogust on kasu ja rõõmu paljudele. Nii meile, kui ka lindudele. Meile kolisid sinna sisse ka pardid. Neid nägin ka hiljuti detsembris. Lisaks “astusid läbi” ka haigrud. Ka näeb kallastel erinevate loomade jälgi kes käivad seal joomas ja ka suplemas. Rahaliselt läks see projekt meil kalliks, aga mina olen väga rahul. Üks parimaid asju mis ma praegu seal Pärnal teinud olen. Eriti teeb rõõmu see, et paljudele teistele sellest palju kasu ja rõõmu on.

Ka on mul juba plaanid tehtud erinevate kohtade jaoks seal kallastel. Ka ostsime Järvseljalt siberi võhumõõki ja selle sorte. Seal on üks hea niiske koht, kus neid saab kasvatada. Aga ma ei jõudnud ettevalmistustega nii kaugele, et istutada ja potid on praegu maasse kaevatud. Eks selle aasta üks projekt ongi nendega tegelemine.

2017 aastal rajasime ka sinna kilpjalgadega asustatud alale mustika peenrad. Kuna meil olid üle põrandalauad vanemate korterist, siis kasutasin neid peenarde tegemiseks. Head kuuselauad 30mm paksused. Paras just neid selleks kasutada.

Siin siis esimene kast. See on aprilli keskel tehtud. Kaevasin siis ikkagi pinnase läbi umbes 30cm sügavuselt ja ehitasin kasti ning vooderdasin juuretõkkekangaga. Eks võib olla lihtsam oleks olnud kõrgem kast ehitada ja siis täita, aga siis oleks rohkem pinnast pidanud tassima. Praegu panin osa liiva tagasi ja tõin turvast lisaks. Aga mul seda lombi kaevamisest küllaga.

Juulis sai siis teine kast ka lisaks tehtud. Kuna mustika taimi oli vähem, siis leidis ka üks heitlehine rodo endale seal koha. Tegelikult ehitasin ma veel kaks neljakandilist kasti sinna lisaks, kuhu me istutasime maasikad. See koht on hea päikesepaisteline ja kasvukoht peaks neile sobima. Eks ma olen nii palju selgeks saanud, et meil ikkagi pinnas on suhteliselt lahja ja kui tahad midagi kasvatada, peab eraldi kasti ehitama. Muidu ei jõua kuigi seda mulda seal rammusana hoida. Mustsõstrad kasvavad meil hästi, aga ma olen ka neile kõvasti iga aasta lisa mulda pannud.

Aga vaarikad ei taha kuigi kasvada. Ma pean ka nemad eraldi kasti istutama. Mõtlesingi, et hakkan neid hoopis põõsana kasvatama ning siis ehitan kastid kuhu tassin lombi äärest hästilagunenud turvast ning lisan siis komposti ja muud hääd kraami. Ikka kanakakat ka. Aga kindlasti pean ma siis ka veega neid varustama hakkama. Üks probleem on veega. Meil on ikka kevadel päris kuiv.

Ka tegelen ma nüüd Valgamaal vanavanemate talu juures oleva metsaga. 2017 aasta kevadel istutasime sinna kuuse taimi ja männi taimi. Ka istutasime Pärna metsa männi taimi. Enne pidin ma ühes kohas võsa maha võtma ja eest koristama. Kokku istutasime me 1000 kuuse taime ja 4000 männi taime. Võtsin ka aprilli teises pooles puhkuse, et paras aeg istutamiseks. Aga vot ilm oli ikka väga hull. Kui ma võsaga tegelesin, siis oli hommikul minnes 1,5 kraadi ja kui õhtal peale kolme ära tulin 3 kraadi. See oli aprilli viimases kolmandikus. Vot oli hull ilm. Sadas lörtsi ja nii praktiliselt iga päev.

Rododega on kaks viimaste kevadet olnud nii ja naa. Õiepungi on olnud palju, aga vähesed avanesid. 2017 aastal tegi ka päike liiga. Probleem oli, et kevad oli külm ning pinnas soojenes palju hiljem. Samas päike oli kõrgemal. Aga mis sa teed. Eks elame näeme. Samas põõsad, mis elus, need kasvasid hästi. Suved on olnud niiskemad ja neile see meeldib.

Metsas oleme ka siis omajagu mässanud, aga sellest ka pilte pole. Sai tehtud ka kohati valgustusraiet. Tegelikult ootab kaks eraldist harvendusraiet, aga kuna talve pole, siis mina metsa rikkuma ei hakka. Parem ootan siis edaspidi mis ilm toob.

Aga vahepeal on ka kurbi uudiseid. Kui me 2016 detsembris enne jõule Lätis käisime, siis peale seda õhtul läksid Martal tagumised jalad alt. Jõulud veetsime Maaülikooli haiglas. Tal oli arvatavasti seljaaju insult. Tassisin siis Martat trepist üles ja alla ning mõne kuuga sai ta jalad uuesti alla. Lootsime siis, et äkki elab veel aastaid. Aga kahjuks 2017 septembris tekkis tal hingamisega probleeme ja kui me Maaülikooli läksime ning pildid tegime, siis selgus kurb tõsiasi, tal oli rinnakus suur kasvaja ja hingas ta ainult neljandiku kopsuga. Me istusime pikki tunde seal ja mõtlesime, et mis siis edasi. Aga lõpuks me pidime ikkagi arstiga nõustuma ja süsti tegema. Maailm vajus meil siis täiega kokku ja siiani annab tunda, et teda pole. Ka mul endal tekkisid hiljem imelikud tervise probleemid. Nii et isegi kiirabi käis kodus. Aga see oli siis mitmete asjade kokkumõju. Lisaks siis veel eelmise aasta kurb uudis Muhedikust. Kuram, viimased aastad on kohati ikka väga negatiivsed olnud. Aga mis sa ikka teed, selline see elu on ja looduse vastu ei saa. Rahu teile ja andke mulle andeks, et ma viimastel aegadel ei leidnud piisavalt aega teie jaoks.

Eks ma üritan, siis kevade poole rohkem aega leida ka blogiga tegelemiseks. Samas pean ma kõvasti pingutama, et saaksin kevadel valmis vanemate korteri ja ema saaks sinna tagasi kolida. Ma teen ka seal kapitaalselt. Lihtsalt ei ole võimalik muudmoodi. Seal on tegu ka 4 toalise korteriga ning töömaht on suurem. Seal sai lõpetatud lõpuks põrandate tasandamisega. Selleks kulus mitusada kotti kuivbetooni. Maja on viltu vajunud ehitamise järgselt. Kaks tuba on enamvähem valmis, aga vannitoa sein vaja laduda, aga seda ei saa enne teha kui teatud teised tööd tehtud.

Jõudu ja jaksu kõigile uuel aastal. Ja Põikest ikka ka. Seda viimasel ajal ikka nii vähe.

Töine pühapäev

Eile sai siis terve päev asjatatud Pärnal. Alguses nagu ikka sellel ajal, käisime rodosid kaemas. Kui osa sorte on õitsemise lõpetanud, siis osa alles alustas. Õisi ei ole küll enam nii palju kui enne, aga on huvitavaid õisi.

Need pildid on tehtud ´Catawbiense Grandiflorum´ kahest taimest. Nemad on ka natuke hilisemad õitsejad. Miskipärast nad meil ei taha püsti kasvada vaid kipuvad hoopis laiutama.

Tema on ´Catharin Van Tol´ taim. Ka hilisem õitseja.

Tema on ´´Metallica´. Ta eelmine aasta ei õitsenud, aga see aasta on õisi küllaga. Tal on suured õied ja hästi suure ning tumeda laiguga.

Pildid ´Campanile´ taimest. Tema õied on varieeruva värvusega.

Tema on põhjus miks ma ei loe seda aastat väga heaks aastaks. Minu üks lemmikuid see aasta õitseb väga vähe. Tegemist ´Memoir´ taimega. Ka peaks see laik olema tumedam roheline.

Tema on ´Maja´. Tema õied on omamoodi servaga.

Sai siin siis maha võetud see kuuskede punt. Kuna need asusid lõuna pool ja maja ligidal, siis kohe alguses oli selge, et neid ei saa alles jätta.

Siin siis ligemalt pilt ka sellest kohast. Eile sai siis neid laasitud ja oksi veetud ning ka notid sai ära veetud. Läks omajagu aega sellega.

Siin siis üks pilt ühelt küljelt ja teine teiselt. Eks siin on veel tarvidus veel välja juurida mõningaid tegelasi enne kui saab selle alaga tegelema hakata. Plaanime siia istutada heitlehiseid rodosid, madalaid okaspuid ja ka muid taimi. Kuuskede vahelt tuli välja suur känd. Seda ma küll välja juurima ei hakka. Istutan siis ümberringi taimi ja see känd on hea koht uute taimede juurtele. Känd kogub ka niiskust ning sealt saavad seda siis uued taimed vajadusel kasutada. Ka kaski peab vähemaks võtma. Neid on ka liiga palju. Eks peab rahulikult siin lähipäevil maha istuma ja mõtisklema. Minu arust ongi kõige raskem töö see mõtlemine ja plaanimine. Sellepärast ei võta ma ka kohe esimese mõttena puid maha. Aeg ajalt kõnnin mööda ja siis vahel nuputan. Nende kuuskedega läks ka aega aastaid enne kui maha sai võetud. Kuuskedega oli ka see jama, et seal all oli vahel madudel varjumispaik. Seda ma küll ei tahtnud, et nad nii ligidale ennast paigutavad. Kaugemal on ka neil kohti küllaga kus olla. Eks need kuused olid nii tihedalt, et seal all oli samasugune olukord nagu mõne oksahunniku all. Piltidelt on ka näha, et miski seal all ei kasvanud. Seda nimetatakse kõrbestumiseks metsameeste keeles.

Eks nüüd siis on vaja mõelda mis ja kuidas me sinna istutame. Osa materjali on meil juba olemas ja ootab istutamist. Paistab, et Jaanipäev tuleb nagu ikka, selline hoovihmadega ja soe ehk siis hea istutusilm. Ilusaid pühi ka kõigile`.

Tore pühapäev

Kuigi ma olin eile vägagi väsinud, siis õnneks oli eile ilus ilma ja sai külas käidud ning toredate inimestega juttu aetud ning kui Pärnal käisin, siis rõõmustasid ka rodod mu meeli. Ma olin Läti reisust väsinud ja kuna ma jõudsin kokkutulekult ka alles öösel kolme paiku koju, siis sellest tulenes ka väsimus. Sellepärast ma ka korteri peale ei läinud ning teine põhjus oli, et nii ilus ilm ju ja ei taha olla toas. Tahtsin postitust juba eila teha, aga kuna maja vajusin juba õhtul peale seitset ära, siis see teha täna.

Rodode õied lausa särasid eilse päikese käes. Eile mõtisklesin, et see koht, kus praegu see rodod on, on hea koht, sest suvel ulatub sinna ka päikest. Samas varakevadel on päike madalal ja see sinna ei ulatu. Kuigi on ka oma miinus sellel kohal. Nimelt on see koht lohus ja sinna tekib “külmakott”. On ka näha, et külmaõrnemad rodod ikkagi kannatavad seal. Sellepärast tulebki sealt osa taimi ikkagi majakoha ligidale kolida. Seal peaks natuke soojem koht olema.

Siin on ´Haaga´ ja ´Virginia Delp´. Eilseks olid ka neil õienupud avanenud.

´Virginia Delp´ õied on ikka väga omapärase värvusega. Kuigi tema on ka natuke külmakartlik, siis temaga miskit hullu pole juhtunud.

´Haaga´ õitseb ka täitsa korralikult.

Need kaks pilti on ´Blutopia´ taimest. Tema alustab õitsemist ja päris palju õisi on veel täielikult avanemata.

Vähekene üldvaadet ka. Praegu on veel nii, et roheline värv on ülekaalus. Aga ma väga loodan, et juba 5 või 10 aasta pärast on sel aal muid värve rohkem.

´Helgoland´ on ikka väga tubli õitseja. Tema on jaku rodo.

Tema on ´Helsinkki University´. Väike tubli õitseja. Veel on väike.

Tema ei ole enam nii väike. Tegemist ´P.M.A. Tigerstedt´ taimega.

´Babites Lavanda´ ja ´Falling Snow´.

´Babites Lavanda´. Ka väga ilusate ja suurte õisikutega sort. Tema peaks päris kõrgeks kasvama. Nägime Lätis ka suuremaid taimi ja kui aus olla, siis karta on, et ma mõni järgnev aasta ka võimalusel veel ühe suurema taime sealt ära toon.

´Falling Snow´ alustab õitsemist ja tal ka pooled õied veel päris avanenud pole. Tema on ka jaku rodo ja tubli õitseja. Jakushimanum rhododendroni sordid on küll madalamad, aga nad on väga rohke õitsemisega ja ka suhteliselt külmakindlad. Neid võib soovitada praktiliselt kõigile. Sobivad väiksemasse aeda kuna ei kasva väga suureks. Lisaks siis saab neid ka varjutada kuna ei ole suurt kasvu. Nad peavad ka paremini vastu kevadisele päikesele kui see neid peaks tabama. Aga õisi on neil rohkelt. See aasta sai veel üks jaku rodo muretsetud.

´Hellikki´ õied olid eilse päikese käes samuti väga säravad. Ma pole pilte töödelnud, no natuke väiksemaks tegin, aga rohkem mitte. Eilse päikese käes olidki õied palju säravamad ja mitmetoonilisemad. Aga see on vana tõde, et päikese käes paljud värvid säravad ja tehisvalguses neid näha polegi. Seda on ka tööalaselt ette tulnud. Osadel graniitidel tuleb ka päikese käes välja erinevaid osiseid, mida tehisvalguse käes näha polegi.

´Campanile´ alles hakkab õitsema. Tema ongi hilisema õitsemisega.

´Calsap´ õitseb samuti. Kuigi tema õiepungad tundusid alguses kahjustatud olevat.

´Arnita´, ka üks Läti sort. Temal ka veel suurem osa õisi pärsi lahti pole läinud.

Smirnovi rodod ´Gradito´ õitseb rohkelt edasi. Samas on näha, et tema õitsemine hakkab juba lõpupoole jõudma ja osa õisi juba närtsib. Tema ka alustas varem.

´Maja´ ka alles valmistub õitsema.

´Pekka´. Soome sort, mis peaks olema kiire kasvuga ja alguses väheke laisk õitseja. Samas ikkagi õitseb juba. Eks näeme kuidas tal kasvuga on.

Siin ka üks heitlehine rodod. ´Rosy Lights´. Heitlehistega on see aasta jälle kehvasti, sest ajapuudusel ei jõudnud võrku ümber panna ja kitsed käisid maiustamas. Üksikuid nuppe on, aga mitte palju. Ka asukoht ei ole ikkagi neile sobiv, sest nad ei edene väga hästi. Eks ka liiga varjuline on nende jaoks see ala. Me hakkame neid vaikselt ümberkolima.

Selline tore päev oli siis. Eks edaspidi näeme veel õitest pilte, sest osad taimed on hilisema õitsemisega.