esmaspäev, 15. juuli 2013

Koolinädal

Selleks korraks on jällegi nädal läbi. Möödus ikkagi väga kiirelt. Ja ka töiselt. Erinevalt kahest esimesest grupist, olid meil pikad päevad. Eks põhjus on vist selles kahes sessis, mis meil Tallinnas olid. Aga vihma ei tulnud tilkagi, praadida saime parajalt. Enamuses toimus meil taimede kordamine ja päevad möödusid püstijalu. Aga kahel päeval olid meil ka murud ja teed tund. Seal sai siis tegeletud kiwadega. Aga, mis mind natuke kurjaks tegi oli see, et osa materjale sai enne otsa kui saime oma tööd tehtud. pidimegi siis seal loominguliselt lähenema. Lisaks oli ka osadest tööriistadest puudus. Eks põhjus selles, et oli suvevaheaeg ja sellega poldud arvestatud, et meie tuleme. Lisaks on meid rohkem kui tavaliselt ühes grupis on. Aga mind ärritab see kui pole korralike tööriistu või kui need on ebakvaliteetsed. Aga ega see ainult koolis pole, ma siin kodus ka vahel kirun.

Aga muidu oli jälle lõbus ja tore ning reedel oli jälle natuke kurb lahkuda. Eriti kui mõtled, et millised probleemid ja närvilisus ootab tööl. Taimede tundmine ja test läksid ka tegelikult hästi kuigi ei saanud päris viit. Samas kuna ma ei saanud praktiliselt üldse korrata, sest päevad kestsid seitsme ja kaheksani ning lisaks oli veel vaja ka jooniseid teha, siis on see hea tulemus. Eks kindlasti jääb natuke närima, et ainult kaks punkti jäi viiest puudu, aga küll see üle läheb.

Pärnal käisin ma korraks juba üle-eelmisel pühapäeval. Panin taimed varju ja siis leotasin neid ka vees. Pidasid ilusti vastu. Reedel sai siis turba pakke ostmas käidud ja Pärnale mindud. Ilus oli kaeda kuidas kõik rodod end hästi tundsid ja kasvasid. Ega teistel taimedel ka viga polnud, kasvasid ilusti. Ehk siis halbu üllatusi polnud. Aga uue ala puhastamine rodode jaoks möödus suhteliselt vaevaliselt. Nii palav oli, et iga liigutus pani mahlad jooksma. Vett läks ka ikka liitrite viisi. Seekord sai siis maha istutatud seitse rodod taime ja siis posu kõrrelisi. Laupäeva õhtaks oli väsimus ikka väga suur ja otsustasin, et käin Võrus ära ning sõidan siis ära Tallinna. Siis hea pühapäeval rahulikult hommikul alustada jooniste tegemist.

Laupäeval jõudsin siis lõpuks natuke enne kella kahte Tallinna. Pühapäeval otsustasime, et käime üle tüki aja Hansaplantis vaatamas, et mis seal ka järgi on. Ja siis avastasime, et ale oli. Lausa 30% rododele. Lisaks oli seal Smirnovi rodo ´Gradito´, mida ma ka tahtsin juba eelmine aasta. Taimed olid lisaks ilusad suured ja mitte väga kallid. Otsustasin, et premeerin siis ennast temaga. Lisaks jäi veel paar sorti hinge kriipima. Aga küll jõuab. Järgmiseks aastaks ka vaja midagi jätta.

Nüüd natuke pilte ka. Kuigi kuna see jäi hilja peale, siis fotikas jälle streikis, pime oli kohati jälle. Järgmine aasta peab ikka uue muretsema, kas või enda tervise nimel.

001

Vahtra salu peenar nägi täitsa ok välja. Puhkuse ajal peab mõned oksad välja vahetama.

003

Põispõõsad on ka jõudsalt kasvanud. Üks näitas isegi juba õisi. Järgmine aasta vaja nad ümberistutada ja kääre näidata.

005

Ilusad kollased õied. Kui neid palju on, siis on eriti ilus.

010

See on liivakast. Puhkuse ajal vaja ka sellega tegeleda. Kiwa on ka lohakile jäänud.

013

Sai siis kiiruga tekitatud üks ajutine ala kõrreliste jaoks. Siin saavad nad kasvada, et siis järgmine aasta saaks jagada ja edasi istutada. Lasen see aasta neil kosuda. Keskel on teravaõieline kastik ´Karl Foerster´ ning ümberringi harilik sinihelmikas ´Moorhexe´, vitshirss ´Heavy Metal´ ja preeria pillahein taimed. Puhkuse ajal plaanin hakata üht ala üuhastama, et seda siis läbi kaevata ja kevadel sinna talvel tehtud plaani teostada.

030

Üldpilt siis rododest. Ega kui ei tea, siis aru ei saa, et tagapool on ruumi juurde tekkinud.

031

Siin siis kolm uut taime. Praegu on nad pisikesed, aga paremalt teine taim, mis paistab vaevu, on ´Pekka´, kes peaks usin kasvaja olema. Selle aasta kasvud on ka tal päris pikad. Vasakul esimene on ´Azurro´ ja teine ´Maja´.

051

Tema on ka uus taim, tegemist on ´Junifreude´ taimega. Tema on ka hiline õitseja. Ma alles istutamise ajal noppisin ära õitsenud õied ära.

Lisaks istutasin veel ´Lee´s Dark Purple´i, aga tema ei näe eriti ilus välja. Palju võrseid kasvas, aga siis osa närtsis ära. Lõikasin siis osa maha. Lisaks langes ka osa lehti maha. Samas mingeid haigeid taime osi polnud. Aga kui ma võrdlesin võra suurust juure palliga, siis sain aru, et taim lihtsalt ise tasakaalustas võra juurte kogusega. Eks see taim oli põllu pealt välja juuritud, aga liiga vähe juuri oli alles jäetud. Eks pungad küll puhkesid, aga varud said otsa ja siis hakkas “korrigeerimine”. Ma siis aitasin ka natuke kääridega kaasa.

055

Siin on kaks uustulnukat. Aga see pilt meeldib hoopis nende heleroheliste kõrreliste pärast.

056

Keskel on eelmine aasta istutatud ´Schneegold´. Pareaml uus taim ´Persil´ ja vasakul rh. calendulaceum v. aurantium.

062

See aasta on lepalehine kletra ikka väga särav kollane. Sellel pildil ei paistnud talle päike peale, aga ikkagi säras ja see pole ilustatud pilt, oligi nii särav kollane. Ma juba lehtimisest saati vaatan ja imestan. Hakkan vaikselt kahtlustama, et midagi on imelikku.

Selleks korraks kõik. Väsimus on peal ja lõpetan. Ilusat suve jätku, see aasta küll nuriseda ei tohiks.

6 kommentaari:

  1. Nii põnevaid taimi oled endale muretsenud, kui hakkad suuri istutusalasid tegema, on materjal juba olemas.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Istutusalade jaoks on mul palju taimi puudu. Mäletan, et sina vist kirjutasid kunagi, et sinu meelest on hea kui kõik taimed on enne istutust olemas ja saab neid siis veel sättida. Ma täitsa nõus sellega.
      Pärnal on probleemiks see, et meil on seal puid juba ees. Osa puid tuleb ikkagi maha võtta, see on tegelikult väga raske. Aga mis teha, vahel tuleb süda küvaks teha.

      Kustuta
  2. Huvitav kollektsioon ja tublid tegijad.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma ise ei teegi seda ala kui kollektsiooni. Pigem ajan taga seda, et kunagi oleks seal ilusad suured põõsad erinevate õitega ja erineval ajal õitsevad. Aga eks natuke on ikka ka seda kogumise värki kindlasti kuskil meeltesoppides. Eks seda on kõigil.

      Kustuta
  3. Sel aastal vist praetakse Räpinas hästi. Tubli oled, saad koolivaheajale minna.
    Ilus roheline juuli on sul seal Pärnal nagu polekski kuumust ja kuiva. Kõrrelised on ilusad. Lepalehine kletra ka.

    Uue ala rajamisel jõudu ja vahepeal vihma meile kõigile

    VastaKustuta
  4. See sess oli meil tõesti väga päikesepaisteline. Üks päev kui ma Võrus isegi uudiseid nägin, öeldi ilmateates, et täna oli küll vihmane, aga homme saabub jälle suveilm. Ma siis mõtlesin, et mis jutt see nüüd on? Terve päev müttasime mööda kooli territooriumit ringi ja mingit vihma polnud. Aga eks siis Räpinas oligi midagi muud. Õhtaks oli toss väljas küll. Siin töö juures mõningad, siis mainisid, et noh kuidas nüüd on, puhanud ja puha? Vot see ajab küll vahel tigedaks.
    Rodod on tõesti ilusad ja rohelised. Eks seal on natuke varju ka ja see juba aitab. Lisaks siis on ka veetase seal kõrgem, sest see osa asub palju madalamal. Aga selle kletraga mul natuke ikkagi mure. Kletra ei peaks vist nii kollane olema ja ta peaks nüüd siis õitsema hakkama. Eks siis puhkuse ajal ole näha kas siis ikka õitseb. Eelmine aasta õisi oli ja õite järgi on kletra küll. Ei tea, kas siis meil on taim, kus loodus on natuke "trikke" teinud.
    Vihma oleks tõesti vaja, enamus taimi tegelikult veel nii väga ei põe, aga just puuviljaaed tahaks seda.

    VastaKustuta