laupäev, 11. aprill 2015

Kevad kohal

Kuna ilmateade lubas tänaseks ilusat ilma, siis otsustasime me juba neljapäeval, et lauba on paras Pärnal käija. Kõigepealt käisime Tartus ja siis peale lõuna läksime Pärnale. Kui mujal oli soe ilm, siis Pärnal oli ikka väga palav. Seal polnud eriti ka tuult. See muidugi pole eriline uudis. Pärnal seda eriti palju polegi. Eks me ikka aeg ajalt käisime ka juba varem, aga midagi teha me seal ei saanud ja pilte ka ei teinud. Mõned nädalad varem sai mustsõstraid kontrollitud ja vaarikaid ning õunapuud lõigatud. Täna siis plaanisime vähe suuremat tööd. Sai ka midagi tehtud. Nagu ikka, tegime me kõigepealt ringkäigu. Rododega oli kõik korras ja ega mujalgi eriti midagi väga hullu tehtud polnud. Ainuke üllatus oli, et põder oli kaks noort tamme ära koorinud. Õnneks põder ümberringi tavaliselt ei koori ja lootust on, et pikapeale puud kosuvad. Samas on päris palju ära kooritud nii, et on ka suur tõenäosus, et jäävad pikaks ajaks põdema ning viimaks ei saagi asja.

Kõrval krundil olid metssead päris suure ala ülekündnud. Sinna pane või kardulas maha. Kahju, et nad tellimusi vastu ei võta. Mul oleks ka paar kohta, kus võiks sellise “seatembu” korda saata. Ma tegelikult ka mõtlesin, et prooviks isegi. Paneks ühte kohta sügisel natuke kartulit maha ja jätaks ka maapinnale midagi. Siis äkki meelitab nad kohale ning nad künnavad ka maa üles. Selline kodusigade kasutus ei ole ju tegelikult uus asi.

Sai täna siis pisike lõke tehtud ja natuke prahti põletatud. Ka väetasime mustsõstraid ning vaarikaid ja ka õunapuud. Okaspuude peenar sai ka väetist ning osa noori puid ja põõsaid ka. Rododega on selline lugu, et nendega peab veel ootama. Pealt on küll juba pinnas sulanud, aga allpool on muld jahe ja osadel taimedel isegi veel pinnas külmunud. Eks tegelikult ju veel aega on. Väetama võiks hakata paar nädalat enne õitsemist ja aprilli lõpus peaks ainult ‘P.J.M Elite’ õitsema. Täna olid tal ka pungad ka paisunud nii, et neile peab varem väetist panema. Ma ei imest kui nad juba paari nädala pärast õitsevad.

01

Siin pilt eelmine aasta istutatud sirel ‘Madame Lemoine’ taimest. Temal juba pungad puhkevad. Kõrval olevad vana sirelid veel ootasid. Eks siin võib veel tulla mida iganes. Praegu ju veel varakevad.

04

05

Teel rodode juurde oli tore üllatus, et kaheõieline krookus ‘Miss Vain’ õitses. Panime neile ka väetist. Neil on hea koht. Siin on päikest ja pinnas on ka hea kerge. Lihtsalt peab neile toitu andma ja ka kompostiga kostitama.

0809

Siin siis tammed, mis on põtrade koorimist tunda saanud. Taamal haavad, mis ka varasematel aastatel on sama asja tunda saanud. Käivad need põdrad igal aastal erinevaid puid maitsmas. Üks aasta maitsti haava puid, siis teine aasta mände. Eelmine aasta jäid neile ette kõrval olnud remmelgas ja see aasta siis tammed. See aasta peab kindlasti sügisel suurematele istutatud mändidele võrgud ümber panema, sest need pole mitte kaugel nendest tammedest.

Loodame, et homne ilmateade peab paika ja tuleb vihma. Ma sellega arvestasin, et siis ei pea ise kastmisega ennast vaevama.

Korteriga on ka asjad vaikselt edenenud ja osa põrandast on tehtud ning magamistoas osaliselt ka pahteldamine tehtud. Eelmine nädal läks laupäev korteri välisukse vahetusele. Eks seda lõhkumist oli seal omajagu. Homme saab siis korteris tööd teha. Vahepeal võttis haigus võimust ja asi seisis. Aga nüüd jälle võtan hoogu üles. Ilusat kevadet ja kuulmiseni.

5 kommentaari:

  1. Hääd hooaja algust :) kui sigadega eksperimenti teed, siis jaga teistegagi kuigi mina hoiaks need elukad ikka oma maast väga kaugel. Vat kui hakkab meeldima, künnavadf kõik ära

    VastaKustuta
  2. Jõudu Sulle oma tegemistes.
    Aga metsas on puid ilma võrkudeta vist võimatu kasvatada, igale on tahtja.
    Sead on suur nuhtlus, neid küll igatseda ei maksa

    VastaKustuta
  3. Mina ka hoiaks sigadest eemale ja ei pakuks neile ahvatlust majapidamise lähedale.Siis ei saa Sa nende sigadustest enam lahti.
    Meil on küll maa sulanud ja ma panin täna rododele väetise ära.Dauuria rodol on juba pungad nii paisunud,et õievärvi on näha.

    VastaKustuta
  4. Sigadest ma ei pääse. Teen trikke või ei. Lihtsalt kui juba, siis prooviks natuke ka kasu lõigata. Eks see uitmõte on ja kas tegudeni jõuan, eks seda näeb. Aga tegelikult vist eriti vahet pole, et kasvatad metsas või põllul, neljajalgsed ikka vahel käivad. Isegi Pirital käisivad. Samas pole ka ilma nendeta hea. Nii, et proovime sõbralikult koos elada, nii kahejalgsed kui neljajalgsed. Eks ma "puuristan" puud ära ja jälle rahu majas. See, et see aasta jälle heitlehiste õisi eriti ei näe, pole ka hullu. Lootus on, et igaihaljad jällegi õitsevad ka nende eest.

    VastaKustuta
  5. Tammedest on väga kahju. Ma unustasin sügisel aias noore punase tamme võrgutamata ja kui talvel võrguga kohale jõudsin, oli ainult mõnekümnecm-ne jupats järgi. Meil põtru enem aias ei käi, kitsed aga küll.

    VastaKustuta