Ilus pühapäev TBA-s

Kuna hommikul oli ilus ilma, siis mõtlesime, et käime ka korra ära üle jõe botaanikaaias. Kui me natuke peale kümmet sinna jõudsime oli parkla tühi ja inimesi vähe. Õhk oli ka minu jaoks mõnusalt jahe. Nagu ikka kombeks siis alustasime rododendronite juurest. Sinna pole sügis veel eriti jõudnud. Heitlehelised rodod oli veel rohelised, mõned punased “salgud” olid kollasel rodol. Aga kui me sinna rodode juurde jõudsime, siis märkasime, et meil on seal kaaslane, pruun orav. Hüppas siis teine seal ringi ja otsis endale sarapuu pähkleid. Lõpuks ronis ühe sarapuu otsa ja hakkas pähkleid nosima. Proovisin ka pilte teha, aga eriti ei õnnestunud.

Korraga avastasin, et seal üks rodo õitseb. See oli rh. russatum. Ja mitte mõne õiega vaid ikka õisikute kaupa ja hulgim. Vot sulle säh. Ma siin uurisin netist ja sain nagu aru, et meie kliimas sellega eriti lootust pole. Kuskil oli kirjas, et kannatab vaid 20 kraadi ja kusagil oli et 25 kraadi. Aga seal kust see nüüd õitses, on kindlasti talviti rohkem kui 25 kraadi. Ja lisaks kasvab see ka seal Soome aias mida ma olen jälginud ning seal on olnud oma 30 miinust. Seega ikkagi tasuks proovida.

Ka kletra õitses seal ilusti. Aga õisikuid oli vähe ja rohkem olid lehed silmapaistvamad. Karta on, et see on vähesest päikesest. Aga enamus rodopõõsaid olid ilusad ja needki, mis olid kevadel räsitud ilmega, olid taastunud. See suvi oli neile kosutav.

Siin siis see orav kes seal rõõmsalt ringi kalpsas ja pähkleid praksutas

See on see rh. russatum ehk punane rododendron. Õitses ikka täiega. Ei tea, mis ta siis kevadel teeb.

Siin üks suur põõsas, mis on mustika põõsas. Vähemasti marjad olid küll mustika omad ja kännasmustikas peaks ka praegu sihuke punane olema. Silti kahjuks ei leidnud, et siis teada saada millega täpsemalt tegu on.

Rodode juures jalutasime, siis mööda oja kallast alpiaiani. Alpiaias oli ka veel õitsejaid. Ka andsid seal veel värvi osade taimede lehed. Eriti ilusad olid osa liivateesid. Aga oli näha, et osa peenraid oli talveks juba ettevalmistatud.

Siin siis Alpiaia taga osas olev peenar kus õitsesid päevakübarad ja taga preeria päevalilled.

Siin üksik suur lobeelia. Kui neid siin nüüd hulgim oleks, siis oleks ilus vaade.

Alpiaia alumises osas õitses hunnitu punanupp. Sellest punanupust on ka igavesti ilusaid liike ja sorte.

Alpiaiast jalutasime edasi siis läbi sügislille peenarde. Sügislilled ka juba seal õitsesid ja olid ainukesed iluandjad seal peenardes. Sealt edasi läksime siis hostade juurde. Ega hostad enam eriti ilusad välja ei näe. Aga selle eest oli seal igast muid õitsejaid nagu astrid ja ka lehtdekoratiivseid taimi. Aga seal kõrgemal olnud osas õitsesid aedhortensiad ja üks põõsas oli ikka eriti rohkelt õisi täis. Kuna põõsas ise oli ka veel oma 2 meetri kõrgube siis oli vägev vaatepilt küll.

Hostade vahel “kükitas” üks eriti ilusa värviga taime grupp. kirjade järgi tegemist Hiina astilbe Pumila sordiga.

Siin selle astilbe õisikud ligemalt. Ilusad lillakassinised õied

See on siberi männasmailiane. Need äraõitsenud õisikud on päris efektsed. Aga juulis ja augustis võis siin olla ilus sinine vaatepilt kui need õisikud veel õites olid.

Siin siis üks aedhortensia, ei tea kas see vist on see Grandiflora. Ma ei ole küll eriline hortensia fänn, aga selline suur õite rohke põõsas on ikka vastupandamatu küll. Miina ka ütles, et me peame ka ikka sinna Pärnale mõne istutama. No ikka saab, aga mul see nimekiri juba nõnna pikk, et ei tea kuna ma seda veel jõuan.

Sealt hortensiate juurest jalutasime edasi ringiga sinna kikkapuude juurde, et ka nende sügisrüüsid kaeda. Enne kikkapuid oli paremat kätt üks suur parukapuu põõsas või siis põõsastik. Sinna ette oli ka veel istutatud punaselehine sort, mis oli oma 1,5 meetrit kõrge ja veel ei õitsenud. Aga mis mulle imelik tundus, et miks see nii ligidale selle suurele parukapuule oli istutatud. Ei tea, kas nad siis ajapikku seda suurt lõikavad tagasi, et siis nagu sulanduksid kokku.

Siit siis vaade sinna kikkapuude suunas. paremal siis on need parukapuud

Siin siis parukapuud ligemalt ja taamalt kaugemalt paistab ka kikkapuu oma punase rüüga. Vasakul on näha ka natuke maacki kikkapuud ka.

Selline nägi siis parukapuu välja

Teiste kikkapuude taga on üks eriti ilus kikkapuu, see on väheseõieline kikkapuu. Olen seda juba pikemat aega vaadanud üle jõe, sealt on sellest hoopis parem vaade. Ei tea kuda ta vaeseke küll siia taha nurka sattus. Kohe kuidagi ei ole ta seda kohta väärt. Vääriks palju paremat kohta.

Kikkapuude juurest jalutasime siis edasi ja korraga nägin üht huvitava lehestikuga põõsast. Läksin seda ligemale uurima, sest ma kahtlustasin, et see on kolmeastlaline glediitsia. olin just mingi aega tagasi selle kohta uurinud. Ja see ta oligi. Igavesti suured astlad sellel põõsal. Tegelikult peaks see hoopis puu olema, aga seal oli see põõsas. Selle okkalise põõsa juurest kulges meie retk edasi ja jõudsime siis nagu ikka põispõõsaste juurde. Need olid ka nagu ikka osaliselt täis “põisi” ja ka õisi.

See on siis see kolmeastlaline glediitsia. Sihuke omapäraste lehtedega puu. Aga kui sellest saaks piirde kasvatada, siis mina küll siit läbi tungida ei tahaks. Lehed on hariliku robiinia sarnased, aga nad pididki ühest sugupuust olema.

Siin siis glediitsia lehed ligemalt

See on euroopa põispõõsas. Praegu oli sellel veel õisi.

Õied ligemalt ka

Sealt põispõõsa juurest jalutasime siis edasi nii nagu teerada meid viis. Osadele puudele pole sügis veel kohale jõudnud. Sahhalini kirsipuu oli veel roheline ja polnud oma sügisrüüd selga tõmmanud. Aga sügis pole enam kaugel ja paari nädala pärast peaks ka sellel lehed punaseks minema. Edasi käisime korra vahtrate juures ja siis käisime ka rosaariumis ära. Seal oli ka ilus vaade ja lõhnu ka oi kui palju.

Edasi jalutasime läbi pojangide magnooliate juurde. Isegi seal oli veel õitseja. Sieboldi magnoolia õitses. Seal samas olid ka kõrrelised. Kõrrelised on ka just suve lõpus ja sügisel ilusad. Siis pääseb ka esile nende ilu, sest õitsejaid enam nii palju pole. Kuigi jah, seal samas oli jaapani budleia.

Ringkäik lõppes meil siis talveaia ees kuhu oli rajatud mitu lilleaasa koos kõrrelistega. See oli väga ilus vaade. Ja siis veel need kujud seal, kes “tööd” tegid. Need ei olnud tegelikult vist lilleaasad vaid hoopis põllud, sest seal olid lilled nisu ja rukki sees. Väga ilus kompositsioon.

Üks vaher oli osaliselt punaseks värvunud

Mulle see kompositsioon meeldis nii väga, et ma läksin tagasi ja tegin sellest pildi

Sellised õied siis olid sieboldi magnoolial ja osa õisi oli veel avanemata

Selline nägi välja siis suvelõpu kõrreliste peenar

See on jaapani budleia. See põõsas on suur liblikate meelitaja. Õisikutel oli päris palju liblikaid

Siin üks õisik koos liblikaga

Siin on pilt tehtud lavendli ja iisopi peenrast. Vasakul on lavendlid ja paremal iisopid

Siin siis ilutsevad harilikud iisopid. Ma ei pannudki enne tähele, et seal taga on ühed omamoodi ilusat värvi sõnajalad.

Sihukesed tegelased siis jalutasid seal põlla pääl ringi

Rukkililled on üks igavesti ilus umbroht

See on teine põld

See on juba kolmas “põld”

Lõpetuseks siis oli ilus pühapäev ja loodame, et siis oktoobri alguses tuleb veel ilusat ilma ja saab veelkord siis teha ühe toreda külaskäigu sinna. praegu veel ei olnud puud värvilised ja läheb veel paar kolm nädalat aega.