Ilus kevadpäev TBA-s

Laupäeval oli väga ilus ilm. Päike paistis ja taevas oli pilvitu. Kuigi päeva poole tõusis tuul. Siis tekkiski mõte, et peaks käima TBA-s, seda enam, et see oli viimane päev kui sai väljas käia tasuta. Tänasest algas suvehooaeg ja sissepääs on tasuline.

Kui me parkalasse jõudsime, siis oli see peaaegu täiesti täis. Aga see oli vist rohkem sellepärast, et keegi pidas pulmi seal. Väljas nägi inimesi jalutamas vähe. Esimese asjana siis jalutasime rodode juurde. Seal oli vaatepilt kohati ilus, aga mõne põõsa puhul ikka täitsa masendav. Oli põõsaid, mis olid ilusad rohelised, aga oli ka põõsaid, mis olid saanud kõvasti päikest ja ära kuivanud. Heitlehelised rodod olid raagus ja pungi täis ning ootasid puhkemise aega. Üllatus oli see, et üks noorem rodotaim oli juba jõudnud uued võrsed kasvatada. Õige “käbe” tegelane. Praegu oli hea otsida ka nimesilte, aga selle ühe põõsa liiginime me ikkagi ei leidnud. See on üks ilus kompaktne põõsas, mis on meie tähelepanu köitnud. Tundub, et tema silt on kaduma läinud ja uut ei pandagi. Eelmine aasta ka seda polnud.

Jalutasime siis veel mujalgi ringi ja nagu ikka, sai fotokal aku tühjaks. Oskab ikka tüli norida, seda on ennegi juhtunud. Jäi meil mõningaid ilusaid pilte tegemata. Aga eks neid tuleb küll ja küll. Aga fotokaga selline lugu, et varsti kunagi aastalõpus või siis järgmise aasta alguses peab see pensile minema. Ma valisin ühe valikainena loodusfotograafia ja selle jaoks on siis vaja paremat pilli. Tegelikult on juba praegu vaja, sest see vana on mul päris mitmeid häid pilte tuksi keerand. Lisaks ei saa lähivõtteid eriti hästi teha. Pimedas on ka asi kehvasti.

Lõpetuseks võib öelda, et kevad on alanud, aga selle rohelisema ajani on veel ikka aega. Praegu on ainult igihaljad taimed, mis seda kultunud ja halli värvi üritavad murda. Aga ega tärkamise aega ka enam kaugel ole. Paari nädala pärast peaks juba teine pilt olema.

Metsa varjus rodod olid ilusad. Sinna päike nii kõrvetavalt ei paista.

Siin on madalad rodo liigid. Tagumine, mis on tumeroheline, on ferrugineum. Tema on väga hästi vastupidanud. Eespoolse nim i ei tule mulle momendil meelde ja keskmine on nende kahe rodo hübriid.

Selline siis nägi ferrugineum välja ligemalt. Kahju, et meil seda müüa ei ole. Aga küll ma kusagilt ikka lõpuks ka selle liigi saan. Ahja, see teine rodo peaks olema russatum. Mäletan, et see veel õitses osaliselt sügisel.

Siin on siis osa põõsast ära kuivanud. Parempoolne põõsas on maximum, aga kas vasakpoolsed ka, seda ei tea.

Maximumil oli ka õiepungi. Tema lehed olid veel “sorgus”.

Walteri kobarküüvitsa taimed olid ilusad rohelised. Keegi oli ühe männi oksa sinna peale pannud. Kukkuda see nii ei saanud, sest murdumise koht oli natuke teisel pool. Aga kes teab.

See on laialehine kalmia. Ka ilus roheline.

Heitlehelised rodod ootavad oma aega.

Seal oli ka krookusi õitsemas.

Õisi ligemalt ka.

See on see ilusa kujuga põõsas, mille liiginime me ei tea. Aga äkki on hoopis mingi sort? Aga õiepungi sellel põõsal oli. Nii et tema peaks meid õitega rõõmustama.

Siin on üks noorem taim või taimed. Ma ei mäletagi, kas need eelmine suvelõpp ka siin juba olid.

Temal olid noored võrsed küljes. Mulle tundub, et see taim on hiljuti istutatud ja võrsed on hoopis kusagil mujal kasvama hakanud. Ma ei taha hästi uskuda, et selle väikse ajaga nii suured võrsed on kasvanud. Aga mine tea. Looduses juhtub alatasa imelikke asju.

Okaspuude ala serva oli selline müür kerkinud. Ei tea, mis neil seal nüüd plaanis on? Alpinaarium on neil ju seal teises kohas olemas. Hakkavad ka kaktusi kasvatama?

Müür siis ligemalt. Koht tuulevaikne ja päike ka paistab peale. Lisaks nõrgub ju vesi ka siit kiiresti ära. Aga kust nad küll neid kiwa said, oi kuidas teeb kadedaks.

Natuke rohelist ka. Aga tegelikult on siin erinevate vormidega puud ja kõrgused ka erinevad. Lihtsalt pildi pealt ei ole seda nii hea näha. Aga muru on veel ootel.

Tiigi ääres on kõva “laastamistöö” käinud. Ei tea, kas siin siis nõudis kõva tuul või mõni haigus oma osa? Aga tiigil veel osaliselt jää peal. Aga ilus vaadee on siit nüüd küll. Aga usun, et ega see ala tühjaks jää.

Sarapuud on ka mind oma põõsa kujuga võluma hakanud. Miski neis meeldib mulle.

Punane kask oli punane. Sellistel aegadel on selline koor dekoratiivne küll. Aga talvel võib see veel dekoratiivsem olla.

Ligemalt ka üks pilt.

Ahah, sai see undav torn, must lepp on kõrgem. Vähemasti minu pildil on. See on ´Pyramidalis´. Aga viimaste tuuliste ilmadega teeb teletorn sihukest parajat “lärmi”. Undab ja vilistab mis kole. Elu nagu õudusfilmis kui päike ka veel loojub.

Ikka täitsa hall ja pruun on veel vaade. Ainult taevas muudab pilti. Ok, mõned kontpuud ka. Aga kui taevas oleks ka hall, siis oleks vaatepilt masendav. Ja kui nüüd seda oleks terve märts ja aprill olnud, no ei. Parem ikkagi lumi. See on muidugi minu arvamus.

Veel kontpuid.

Ja natuke veel. Neid ma tegelikult olen pildistanud ka kaugemalt, üle jõe.

Sumahhist ka pilt.

Veel üks lagedapilt. Rahu, ainult rahu.

Keegi on kõvasti “vaeva” näinud ja kellegil siis on kõvasti tööd ootamas. Tegelikult oli seal vasakul veel parajalt suur ala neid hunnikuid täis.

Tema on kolmeastlaline glediitsia. Suvel on ta lehes ja ei näe kui astlaid täis ta on. Kui neid tihedalt istutada, siis ei tea kui “lõbus” on neist end läbi suruda?

Kitsedest ja hirvedest said nad kõrge aiaga lahti, aga jäneste eest peab ikkagi veel ka väiksemaid tarasid püstitama.

Nemad on siis kaks amuuri toomingat. Plaanin ka Pärnale ühe sinna sissesõidutee serva istutada. Nende koor on ka talvel ilus. Lisaks on nad vähenõudlikud ja taluvad ka varju.

Natuke “päikest” ka. Nemad on sirge laugu taimed.

Ja siis sellised toredad õied. Kes nemad on, ma veel ei tea. pole aega olnud uurida. Sibulilled peaksid olema, sest sellel ala on sibulilled. Aga eks varsti äkki keegi siis kommentaarib, et kes nemad on.

Üritasin ka ligemalt pilti teha, aga väga raske oli, sest ekraani ei näinud üldse ja fotikas tahtis kohe pildi tasku panna. Peale seda pilti enam akus voolu polnud. Seega selleks korraks piltidega asi ühel pool. Järgmise korrani.

Ilusat kevade jätku!