Esmaspäev, 22. aprill 2013

Tarkuseterad

Laupäeval oli ka meil siin Pirita Seltsiga infopäev, kus meile siis tutvustati uusi suvelilli Mall Kaldase poolt ja lisaks siis rääkis Eneli Käger väetamisest ja kahjuritest. Saime sealt ühte ja teist teada. Aga minu jaoks oli “välgatus” rodode poole pealt. Nimelt ütles Eneli, et Soomes kasvavad rodod paremini, sest graniit on all ja nad saavad sealt magneesiumi hästi kätte. Mul siis tärgatas, et mul ka ju võimalus graniitplaate saada. Ta arvas, et täitsa hea mõte oleks neid rodode alla pikkida. Lisaks onju hea hiljem ka nendele astuda kui vaja näiteks õisikuid murda või muid hooldustöid teha. Lisaks plaanisime seal ühe ala puiduga katta, sest seal on palju käimist ja eriti midagi ei kasva. Seega peaks selle ala ka hoopis graniitplaatidega katma. Kusjuures puitu peaks ma ostma, aga graniiti saan tasuta. Ma arvan, et sama jutt käib ka teiste taimede kohta, magneesiumi neilgi vaja. Ehk siis tegelikult peaks graniitkillustik olema parem kui purustatud koored.

Ka olevat taimed palju paremini kasvanud kui mulda oli sisse segatud kergkruusa. Eks see ole loogiline, sest kergkruus imab ka mingil määral endasse niiskust ja annab siis hiljem ära. Lisaks kindlasti lisab kergkruus ka siis mikroaineid.

Seega on mul kahele potile leitud multš. Millest räägin? Meil iseseisev töö koolis. Pean rõdul tegema kolme eraldi anumaga katse erinevate multšidega. Seal peavad olema samad lilled ja samad potid. Ühega teen siis nii, et segan sisse kergkruusa ja peale siis multšiks ka. Teisele panen multšiks graniitkillustikku ja lisan mulda hüdrogeeli koos väetisega. Ja nüüd vaja nuputada mis siis kolmandas potis kasutada. Kolmas tuleks teha vist nii, et segan mulda kergkruusa, hüdrogeeli koos väetisega ja multšiks siis jälle kergkruus. Siis saaks teada, et kas ainult kergkruus mulda segatuna annab midagi lisaks.

Lisaks oli huvitav teada, et mõrusool kui selline tegelikult nii väga vajalik pole. Tegelikult piisab ka sellest kui lihtsalt taimi veega pritsida. Neil ju lihtsalt veepuudus ja kui anda vett siis see ongi mida nad vajavad. Jutt käib siis okaspuudest, mis on saanud kevadel “kõrvetada”.

10 kommentaari:

  1. Ma kergkruusa pole mulda seganud ja selle kohta ei oska ma midagi öelda, kindlasti teeb ta mulla õhurikkamaks, aga multšiks kasutan teda juba hulk aastaid ja pean teda üheks parimaks multšiks väga mitmel põhjusel- ta on soe, ta on looduslik, hoiab mullatemperatuuri ühtlase ja aitab säilitada mullaniiskust, need omadused on omased ka muudele materjalidele, aga lisaks ei idane ta peal umbrohuseemned, tal pole kahjureid ega haigusi, ta ei hallita, täiesti steriilne materjal selles mõttes. Alpitaimede katmiseks kasutan peenefraktsioonilist graniitkillustikku ja taimed kohe naudivad teda, väga hästi mõjub ta ka madalakasvulistele aediiristele, nende värvid on hoopis kirkamad ja paljunemine tunduvalt jõudsam kui neil, kes lihtsalt mullas ilma katteta. Ma aga arvan, et kasuta kolmandas potis kas turvast või siis männikorpa, need on meil ju väga levinud multštimaterjalid, on olemas ka peenestatud bambust, aga ma ei tea, kas sellega on kellelgi mingitki kogemust, see on meie turul üsna uus materjal.
    Mis nüüd mõrusoola puutub, siis Pehter väidab ka, et tal pole mingit toimet. Ma olen proovinud panna ühele kergelt kõrbenud kuusele mõrusoola kuivalt, teist kastnud veega ja kolmandat pritsisin mõrusoola lahusega, need 2, kes said mõrusoola, taastusid siiski kiiremini, nii,et mingi toime tal ikkagi on. Sul on tulevikus aega neid katseid oma aias teha, eks anna siis ka tulemustest teada :)

    VastaKustuta
  2. Sul läheb veidi rohkem potte vaja, kui tahad lisaks erinevatele multšile veel erinevate sisudega katsetada. Kui kaks erinevat sisu ja kolm erinevat multši, siis kuus potti. Kui veel erinevaid sisusid, siis jälle kolme poti kaupa lisada. Muidu ei ole tulemused võrreldavad.

    VastaKustuta
  3. Ma soovitaks veel ühte potti - kõigi katsete puhul on oluline võrdlus standardolukorraga ning selleks siis vaja etaloni - referentpotti! :D

    VastaKustuta
  4. Nagu ma õpetajast aru sain, siis võis ka millegagi muuga veel testida kui ainult multsiga. Peamine, et oleks ühesugused potid ja ka ühesugused tingimused ja ka taimed. Eks ma õpetaja käest ka uurin veel.
    Potid on juba ostetud. Ostsin suuremad potid, et kogu kupatus ära mahuks ja pinnast ka ikka oleks.
    Aga probleemiks on hoopis hüdrogeeli leidmine. Ei taha poolt linna läbisõita, aga vist ei jää muud üle.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul vist riiulis üks vedeleb, miskipärast ma seda ollust ei armasta, algul lillepoti sisu hakkab kasvõi üle ääre paisuma, pärast jälle vajub alla ja üldse on nagu mingi mudaplägatarretis. Kui sa ei leia kuskilt, siis ma lähen uurin, kas on ikka alles.

      Kustuta
    2. Tänud pakkumast. Mul läheb seda palju, sest kolm 50l potti on. Ma tahan seda hüdrogeeli, kus on ka osmocote väetis sees. Eks selles ongi asi. Ma siis Eneli käest ka uurisin, et kus tema kaubamärgi oma on ja ta vastas, et Horteses peaks olema ja Hansaplantis ka. Eks ma pean nii kui nii mingi aeg neid keskusi külastama.

      Kustuta
    3. Ohhoo - sihukesed suured potimürakad rõdul rivis. Ega neid rohkem ei mahukski jah.
      Kui väheste anumatega keerulise komplekskatse korralduse üle võib kergelt muiata, siis entusiasmist ja tegutsemislustist sul küll puudu ei tule. Ja see ongi põhiline. Ilusat töörõõmsat kevadet!

      Kustuta
    4. On jah tõesti mürakad. Aga mul oli tähtis, et pott oleks kõrgem, siis paistab päike ilusti üle rõduserva potti ka. Muidu oleks puhta varjus. Samas jälle on need seinale käivad potid niivõrd "peenikesed", et seal multšiga eriti mõtet "jännata" pole. Nendesse ei mahu multški ära. Tegelikult oleks katse pidanud toimuma avamaal peenras, aga kuna ma Pärnal nii tihti käija ei saa, siis lubati teha rõdul. Aga ega ma tegelikult ei teegi seda katset kui rõdu oma. Selliseid suuri potte saab kasutada väljas terrassil ja nagu sinulgi väljas trepi ees.
      Meil rõdu muidu 2m lai nii, et potid mahuvad ära ilusti ja ruumi jääb ülegi. potid 0,5m diameetriga.

      Kustuta
  5. Ootan huviga tulemusi ja loodan, et seal rõdul pole nii tuuline.
    Kool pakub huvitavaid võimalusi. Vali siis mõned "visad hinged"

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tegelikult on mul endal kasvatatud ka juba suvelilli, mis sinna sobiks. Aga tahaks midagi uut proovida.
      Tuult on, aga mitte väga palju.

      Kustuta