Koolinädal

 

16 september lõppes siis meie esimene kooliaasta ja algas teine. Erinevalt aianduse erialast, tehti meil eksam kohe esmaspäeva hommikul kell 8. Alguses põhjustas see “paanikat” osade seas, aga tagant järgi oli see väga hea, sest edasi sai rahulikult keskenduda uutele tundidele. See sess oli minu jaoks super. Enamus ajast me olime väljas. Ka ilm soosis meid ja vihma me peaaegu ei saanudki. Ainult kolmapäeva hommikul sadas. Õnneks mitte terve päeva.

Esmaspäeval saime lõigata elupuid ja rajasime turbapeenart. Elupuude lõikamisel pidime ka tõstukikorvi ronima ja kuna mina olin peaaegu ainuke kes kõrgust ei kartnud, siis mina ka ainukesena seal “võimlesin”. Oli huvitav kogemus, pole enne korvis olnud ja veel sellises vanemas, mis oli nõuka ajal kasutusel. Turbapeenra rajamisel me siis alguses eemaldasime vana peenra serva, mis oli pätsidest ja kaevasime ka taimed välja. Siis räägiti meile laserloodi kasutamisest ja saime ka ise proovida. Õhta poole ladusime me juba ka pätse ja uudis oli see, et nurka me maha ei lõiganud ja vastus minu küsimusele oli see, et siis päts kuivab kiiremini. Vot selline uudis.

Saime veel sillutist paigaldada, maad kaevata ja akakapsast istutada. Ka oli üks päev meil “teooriapäev”, kus me klassis istusime ja meile räägiti aedadest ja müüridest. Ka jalutasime me ringi pargis ja kollektsioonaias ning mul oli palju küsimusi, et miks siis nii tehakse. Ma olen ka enne märganud, et seal on osa taimi nagu natuke vales kohas. Ja nüüd sain teada, et tõesti nii see ka on. Et ei ole asi selles, et mina olen millestki valesti aru saanud.

Ka saime me reedel müüri laduda ja nüüd ikkagi käisid asjad nii nagu asjad käima peaks. Aga aega oli ikka liiga vähe, rohkem võiks olla. Vahel on selline tunne, et kui raha oleks, siis muretseks endale Pärnale materjali ja harjutaks seal. Aga see on ikka väga kallis. Eriti kui tahaks paekivist kuivamüüri laduda. Juba materjali transport oleks kallis, rääkimata siis veel kaubast endast. Aga ma arvan, et ma teen selle ikkagi järgmine aasta ära.

Ka saime me käija Palusalu aias. Mina saan aru, et tegelikult on see “jalutuskäik” osa tema õppeprogrammist. Ja ta ei tee seda lihtsalt näitamise pärast vaid, et meid motiveerida ning anda ettekujutust. Ta ju räägib kuidas aed alguse sai ja kuidas edasi arenes. Tegelikult alguses ju tal polnudki plaanis nii uur ettevõtmine, aga asi lihtsalt arenes edasi ja ta ütles, et kuigi oli öelnud, et rohkem ei tee, siis tegelikult jõe ääres juba jälle midagi “toimub”. Ta innustaski meid ja ütles, et on vaja lihtsalt kusagilt alustada ja teha. Tema aias oli ka palju pildilt tuttavaid taimi ja nüüd nägime neid ka peenral elusalt.

Kokkuvõttes oli see sess minu jaoks üks huvitavamaid, sest saime palju praktilist tööd teha ja siseruumides olemist oli vähe. Ainuke, mis halvasti läks oli see, et meil jäi seenekasvatuse tund ära, sest õpetaja ei saanud tulla. Eks siis järgmine sess saame selle järgi teha. Aga kest päeva oli siis “auk” ja polnud ka tundi kuhu vabakuulajaks minna. Sai siis jalutatud hoopis linna peal. Järgmine sess on nüüd juba sellisel ajal, et ega siis eriti väljas midagi teha saa ja on rohkem sees istumist.