November Krootusel

 

See pilt on tehtud 1 novembril kui alustasin uue vannitoa vaheseina ladumist. Vahepeal oli vaja vajada ka põranda valu. Akna pool jäi vahesein kahe paneeli vahesse, kus polnud tehtud korralikku valu ja pidin siis selle ise tegema. Lisaks valasin ka vasakpoolse seina alla betoonist valu, sest seal oli 20-30mm madalam osa.

Vahepeal sai ka tehtud tööd magamistoa akna pealse “kastiga”.

Siin pilt siis 8 novembril. Seina oleme edasi ladunud. Kuna esimene rida tuli laduda paksema vuugiga ja tsementseguga, mitte Aeroci plokiliimiga, siis pidin laskma sellel seista, et see kivistuks.

Siin on veel näha, et elutoa põranda on ka ühelpool asi. Need lauad ja prussid, mis terveks jäid ja olid korralikud, jätsime alles.

9 november sai jälle natuke seina edasi laotud ja ka aknaga sai tegeletud. Asi jäi pooleni, sest segu sai otsa ja sillust ei jõua üksinda tõsta.

Köögi akna pealne “kast” kinnitatud ja paigaldusvaht paigas ning tuuletõke ka paigaldatud.

Siin siis otsustasime, et lõpetame seina nädala alguses kohe ära. Pilt tehtud 11 november. Siin siis juhtus nii, et me tellisime silluse varem ära, sest see polnud lao kaup. Mõeldud oli see hoopis köögi ava jaoks, mis pidi tulema 1000mm lai. Aga hiljem selgus, et seina ei teegi ja nüüd siis “paigutasime” silluse vannitoa ukse ava peale. Liiast see on, aga kuna seda mujale vaja ei lähe, siis tegi see lihtsalt ladumise kergemaks. Polnud vaja ehitada ava pealset sillust plokkidest.

Siin pilt siis köögi poolt.

Selline vaade siis elutoale köögi poolt.

Siin pilt tehtud 30 november. Vahepeal pilte ei teinud. Aga vahepeal oleme me ka magamistoas põranda “likvideerinud” ja Miina kiskus ka vana tapeedi seinalt maha. Sellega lõppes ka kõige suurem prahi ära vedu. Enam seda ei teki palju. Ehitasime, siis magamistoa seina karkassi. Nii palju võib öelda, et 42mm karkass pole ühekordse plaadi kihiga just kõige parem mõte. Samas tahtsin ruumi säästa ja ka raha säästa ning valisin 42mm karkassi 66mm asemel ja panime ühekordse plaadi kihi. Natuke ikkagi “nõtkub” sein, aga mitte palju. See saab olema kapi tagune sein nii, et probleemi sellest ei tohiks olla.

Siin pilt siis vastasseinast.

Siin pilt kus näha, et me ikka ka villa ka panime. Ei teinud “haltuurat”.

Siin siis sein “kinni”. Ma ikka üritan kuidagi, aga ei õnnestu endale seda kipsplaadist seina meeldivaks teha. No ei meeldi mulle see. Eks tulevikus on ka seda vaja, sest majale teisele korrusele kipsplaadist seina ehitamine on parem kaalu pärast. Aga kui võimalik, siis ehitaks ikkagi Aeroc vaheseina plokkidest. Plokkidest on ikka lihtsam ja kardan ka, et odavam. Asi selles, et minu arvamus on, et korralik kipsplaadist vahesein peab olema topelt karkassiga ehk siis kaks 66mm karkassi, mille vahel on min. 20mm vahe. Lisaks siis peab karkassid täitma villaga ja mõlemalt poolt seina “katma” kahekordse kipsplaadi kihiga. See on sein, mis peaks hästi heli pidama ja sinna saab ka midagi kinnitada. Kuna ma just tegelesin kipsplaadist seina materjalidega, siis tean, et selline konstruktsioon eriti odav pole võrrelduna Aeroc seinaga.  Samas tööd on rohkem. Eks näis vaja kunagi kaal kokku arvutada ja siis otsus teha. Aga see pigem tuleviku lugu. Aga ühekordset 66mm seina ühekihilise kipsplaadiga ma küll ei tee. Minu kogemus ütleb, et see on jama. Ehitada võib küll hea olla ja odavam ka, aga kasutamise suhtes jama. Teine asi on see, et kui kaua kestab Aeroci seina ja kaua kipsplaadist sein? Aerocile uue viimistluse tegemine pole ka nii hull kui uue kipsplaadi panemine ja viimistlemine.

Kuna magamistoas on seinte vahe palju väiksem ja vahelae paneeli sille ka väiksem, siis on vahelae paneel ka õhem ning põrand ka madalam. Siia läheb siis nüüd paras kogus kergkruusa. Nii palju selgituseks, et uus põrand tuleb ujuvpõrandana.

Siin siis magamistoa põrand. Vahelae paneelide vahe ehk korruse kõrgus magamistoas on peaaegu 2800mm. Mujal peaaegu 2700mm. Miks, ei tea. Tavaliselt oli ikka standard 2600mm. Sellega siis pildid novembri kuust lõppevad. Ei mäleta ka enam mis seal veel sai tehtud.